Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama

Allikas: Vikipeedia

Siia on kogutud Vikipeediasse kirja pandud veidrusi, lollusi ja naljakaid apse.

Parmukoefitsient[muuda lähteteksti]

Parmukoefitsient () on puhta alkoholi hinna näitaja. Mida suurem on parmukoefitsient, seda odavam on pakutav puhas alkohol. Näitaja võtsid kasutusele saarlastest hinnatundlikud tudengid.

Parmukoefitsient leitakse joogi alkoholi mahuprotsendi ja joogi liitrhinna suhtena. Kuna non-alkohoolsete jookide või tasuta jookide puhul on parmukoefitsiendi arvutamine irratsioonaabel on näitajal alati positiivne arvväärtus.

Parmukoefitsiendi valem[muuda lähteteksti]

,kus ℘ - parmukoefitsent, vol - alkoholimahuprotsent, p - joogi liitrhind eurodes

Parmukoefitsiendi Harju keskmiseks loetakse 4, kuna asjalik poole liitrine pudel viina maksab 5€.

Eri jookide parmukoefitsientide on oluline teada, kuna rahanappusel on eelkõige tähtis vähima raha eest saavutada mõnus joobunud olek

Sibula kasvutingimused[muuda lähteteksti]

sibula kasvutingimused on suht sitad ja nii see on olnud ja nii se ka jääb

Johan Laidoneri luurekool[muuda lähteteksti]

Laidoneri luurekool oli aastatel 1933-1940 Viimsi mõisas tegutsenud mitteavalik luurekool. Selle läbis umbes 200 meest (nt H. Loomet; Konrad Veem (1914-1996), hilisem EELK peapiiskop eksiilis 1972-1990; Hillar Põld, kes oli Harju praosti Harald Põllu poeg; Evald Saag).

Eesti Vabariigi ajal kuulus Laidonerile Viimsi mõisasüda. Laidoner juhendas seda kui eraisik. Ta lasi keskkooliõpilastel üle Eesti inglise keeles kirjandi kirjutada ja valis sealt omale kaadri. Laidoner tahtis kasvatada Eesti sõjaväele inglise keelt oskavaid ohvitsere. Luurekoolis õpetati süvendatult vabadussõja ajalugu ja esimese maailmasõja ajalugu.[1]

Allikate vähesuse tõttu kaheldakse kas selline kool üldse oli olemas. Selle kooli olemasolu kasuks kõnelevad viimastel aastatel Eesti Ekspressis avaldatud Eesti Vabariigis toimunud luure ajalugu puudutavad artiklid, milles on välja toodud Johan Laidoneri tihe koostöö MI6-ga. Inglise luure põhjamaade keskus, enne okupatsioone, asus Eesti Vabariigis.

Väidetavalt rajasid selle kooli lõpetanud Johan Laidoneri luureorganisatsiooni mille eesmärk oli Eestis olemas olla okupatsiooni ajal.

Johan Laidoneri luureorganisatsioon[muuda lähteteksti]

Johan Laidoneri luureorganisatsioon on alates 1938. aastaast asutatud agentluure võrgustik, mis pidi tegutsema Eesti okupeerimise tingimustes. Eesmärgiks oli vastuluure alane tegevus. Usaldusisikute võrgustikul polnud nimetust ja liikmed tundsid vaid mõnda kontaktisikut. Mingeid kirjalikke jälgi ei tohtinud olla ja sellest peeti kinni nii Eestis kui ka välismaal. Järgnevad andmed pärinevad suuliselt ja märkmete vormis Evald Saagilt.

  • Aastal 1938 sai Eesti juhtkonnale (Konstantin Päts, Johan Laidoner jt) selgeks, et sõda tuleb. Johann Laidoner asus rajama salajast agentluure võrgustikku.
  • Võrgustik rajati arvestusega, et mehed saavad sõjas surma. Oluline roll oli naistel, haritlastel, muusikutel, kunstnikel ja endistel korporantidel (EÜS). Võrgustiku juhid põgenesid Nõukogude okupatsiooni eest välismaale või vangistati. Eestisse jäänud liikmed tegid teadliku valiku.
  • Märkmetes on viide kolmele Johannesele. Johannes Vares-Barbarus ja Johannes Semper abistasid võimalusel võrgustiku, Johannes Lauristini vaikival nõusolekul.
  • Talvesõja ajal peeti Soomega ühendust Paldiski kaudu, soome kelguga öössel üle jää sõites. (See kelk on Tallinna Linnamuuseumis.) Kelgule pandi ka laskemoonakast. Sõit kestis 3 h. Paar tundi puhkust ja tagasi.
  • Elmar Salumaa kirjeldab raamatus Tiib pandud aastaile õlale (2010) kuidas NKVD uurijad püüdsid 1945. aasta ülekuulamistel temalt teada saada mingist organisatsioonist, millest tal polnud õrna aimugi.
  • Teise Maailmasõja järel viidi haavatud metsavendi ravile Tartu ja aidati metsast välja tulla. Nõukogude okupatsiooni aja võrgustiku kohta on taasiseseisvuse järel ajalehtedes kasutatud nimetust "haritlaste organisatsioon".
  • Võrgustiku eestipoolseteks sõjajärgseteks kordinaatoriteks kujunesid need, kellel oli kõige rohkem teavet ja kontakte.
  • Peeti kirjavahetust välismaale põgenenud liikmetega. Berliinis oleval piiril ei otsitud kaua aega naisi läbi. Agnes Masing pani Lipa külas, Eino talu tagatoas, kullerile riided selga, kuhu oli peidetud post. Ja saabuv post võeti seal välja. (Uku Masing ei teadnud organisatsioonist.)

Samasooliste seks[muuda lähteteksti]

Samasooliste seks on samasooliste vaheline suguühe. Sellises suguühtes puutuvad kokku omavahel suguelundid.

Naistevaheline seks Naistevahelisel seksil on mitu võimalust. Esimeseks võimaluseks on naistel omavahel oma tuppede ehk vagiinade kokkuhõõrumine. Teiseks võimaluseks on kunstpeenisega seks st et üks naistest paneb endale peale spetsiaalselt selliseks seksiks mõeldud rakmed mille külge on kinnitatud kunstpeenis nagu mehelgi.

Meestevaheline seks Meestevahelisel seksil on mitu võimalust. Esimeseks võimaluseks on üksteise peeniste omavahel kokku hõõrumine. Teiseks võimaluseks on anaalseks. See toimib nagu tavalise seksi puhul aga ainult ,et üks mees lükkab oma peenise teise mehe pärakusse.

Rõvedik[muuda lähteteksti]

Rõvedik on Mia poolt leiutatud parasiit, kes on suurepäraseks maiuseks varestele. Kahjuks pole teadlastel õnnetustunud tabada ühtegi pilti Rõvedikust.

Pilliroo ja päkapike hüpotees[muuda lähteteksti]

Pilliroog on alati olnud üks kummaline taim. On avastatud, et pilliroo sees elavad päkapikud. Neid on võimalik näha ainult teatud seente mõju all. Need seened kasvavad tavaliselt pilliroo läheduses. Päkapikud ei ole eriti pikad kõigest mingi 10cm, kuid kui päkapikud on ka ise tarbinud seeni kasvavad nad inimeste pikusteks ja nad muutuvad tagasi väikseks alles pärast seda, kui nad on rahuldanud mõningased seksuaalsed vajadused. On tähedatud, et rikkamates peredes saavad lapsed alati päkapikelt paremaid asju, see on sellepärast, et päkapikud saavad lastevanematelt raha seeneistanduste rajamiseks ja pidamiseks. Seened on ise väga väikesed ja raske märgata. Nende värv on muutuv ja pikkus umbes 0,5cm. Seente väetamisel seened ise suuremaks ei kasva, kuid nende mõjueffekt suureneb. Väetiseks kasutavad päkapikud vaeste laste pisaraid ja pettumisi ning enda väljaheiteid. Mida reostatum on vesi pilliroo läheduses, seda ettearvamatum on seente mõju. Ei olegi võimalik välja uurida, milline seen kui palju ja hästi mõjub. Seni oleme kasutanud oma katsealustena orbe - me maksame neile lubadustes, mida me kunagi täita ei plaani. Uuringu käigus on orvud, kes on tarbinud seeni põgenenud. Pikema otsimise käigus leiab nad peaaegu alati üles kusagilt seente lähedustest. Nad ehitavad sinna ulualuseid ja lasevad päkapikel endale seeni sisse sööta, vastutasuks lubavad lapsed päkapikel jälle väikseks saadda. Kõige ettearvamatud on suveunest ärkavad päkapikud, nad osutuvad eriti kiimalisteks ja võivad olla ohtlikud nii iseendale kui ka teistele. Vahest võib märgata lendavaid riistu. Päkapike suurimaks vaenlaseks on kits. Juba tilgake kitsepiima muudab päkapiku jõuetuks ja lõpuks tapab ta.

1930. aastad[muuda lähteteksti]

Eesti[muuda lähteteksti]

Jagatud tahvli sündroom (JTS)[muuda lähteteksti]

Jagatud tahvli sündroom (JTS) on ümbritseva keskkonna mõjutegurite toimel kujunev isiksuslik sündroom. Sündroomi iseloomustavad stress, mis on tingitud privaatsuse puudumisest tahvelarvuti kasutamisel ja segadusseisund, mis on tekkinud erineva informatsiooni segunemisest ning selle üleküllusest.

Sümptomaatika[muuda lähteteksti]

Jagatud tahvli sündroom esineb nii lastel kui täiskasvanutel, kuid sümptomaatiline ebamugavustunne on eriti intensiivselt tajutav just täiskasvanueas. Väljakujunenud sündroomiga isikute puhul esineb võõra konto alt postitamist, soovimatute videoklippide ja muu soovimatu multimeediasisu nägemist ning võimetust leida tahvelarvuti albumitest ja kaustadest üles oma isiklikke fotosid ning muusikat. Jagatud tahvli sündroomiga inimesed on kergesti ärrituvad ja sageli kurnatud. Neil esineb mälu- ja tajuhäireid ning rahulolematust oma elukorraldusega.

Tekkepõhjused[muuda lähteteksti]

Jagatud tahvli sündroom esineb inimestel kelle peres on ühiskasutatav tahvelarvuti. JTS on tingitud erinevate inimeste huvide ja soovide konfliktist tahvelarvuti kasutamisel.

Ennetamine ja ravi[muuda lähteteksti]

Teadaolevalt on JTS-i ennetamiseks ja sümptomite kõrvaldamiseks ainus lahendus igale pereliikmele isikliku tahvelarvuti soetamine.

Viited[muuda lähteteksti]

Õ. Noormann "Vaimne tervis nutiajastul". Eesti Raamat, 2014, lk 75-78

S. Droid "The Smart Syndromes" Hauppage, NY, 2012, lk 201-207

C. Young "Shared Tablets, Shared Diseases". American Journal of Psychiatry 162/9 (2007), lk 1211-1213

Tartu rahu[muuda lähteteksti]

Segi aetakse Tartu Rahu ja Tartu rahuleping. Tartu Rahu kehtib (olenemata piirist) alates 1. detsembrist 1925. Tartu rahuleping lakkas kehtimast u 1939, kui Päts ja Laidoner loobusid Eesti riigist. (Igor Gräzin)

Vietnami džemmibakter[muuda lähteteksti]

Vietnami džemmibakter (rahvakeeles "vana hea vietnamlane") on džemmibakteri liik, mille asualadeks on Vietnam ning Võrumaa. Džemmibakteritele omaselt on Vietnami džemmibakteril tuumake ning toredapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Vietnami džemmibakteri avastas 1854. aastal vene teadlane Dmitri Cheburekov. Vietnami džemmibakter on inimesele ohutu, kuid suurtes kogustes võib see põhjustada kuklakangestust.

Poolaastavahetus[muuda lähteteksti]

Poolaastavahetus on juuni vastu juulit. See tähendab, et 30. juuni on vana poolaasta õhtu ja 1. juuli on uus poolaasta. Siinjuures on mõistlik kohe nimetada ka kuupaarid:

Jaanuar - Juuli

Veebruar - August

Märts - September

Aprill - Oktoober

Mai - November

Juuni - Detsember

Nagu me kõik teame, on detsembris kaks püha. Need on jõulud ja aastavahetus. Nüüd on hea meelde jätta see, et juunis on samuti kaks püha. Need on jaanid ja poolaastavahetus. Siinkohal nimetame Teile kõik pühalised kuupäevad:

22. detsember - Talvine pööripäev

23. detsember - Jõululaupäev, kaotusepüha

24. detsember - Jõulupäev

25. detsember - Esimene jõulupüha

26. detsember - Teine jõulupüha

30. detsember - Vana aasta õhtu

1. jaanuar - Uus aasta

6. jaanuar - Kolmekuningapäev


22. juuni - Suvine pööripäev

23. juuni - Jaanilaupäev, võidupüha

24. juuni - Jaanipäev

25. juuni - Esimene jaanipüha

26. juuni - Teine jaanipüha

30. juuni - Vana poolaasta õhtu

1. juuli - Uus poolaasta

6. juuli - Kahekuningapäev

Me toome kõik jõuludeks tuppa kuuse. Jaanideks toome tuppa männi. Ja kuna me kõik teame, et kuuse äraviimine toimub kolmekuningapäeval (6. jaanuaril), siis on hea meeles pidada, et männi äraviimine toimub kahekuningapäeval (6. juulil)

Samuti on hea meeles pidada poolaastate kestvused:

1. poolaasta: Jaanuar - Juuni

2. poolaasta: Juuli - Detsember

Kärbsepiits[muuda lähteteksti]

Kärbsepiitsade ajalugu ulatub tagasi kiviaega. Muistsed eestlased kasutasid puulehte, millele oli seotud külge oks. Sellega ründasid nad endast väiksemaid organisme. Kahjuks leidis selline kärbsepiitsa ajastu omale kiire lõpu, sest inimesed ründasid nimetatud kärbsepiitsaga ka loomi. See ei lõppenud hästi, sest loomad muutusid agressiivseks ja ohjeldamatuks. Seejärel kaotasid kärbsepiitsad oma tähtsuse. Küll aga tõi need tagasi Eestisse venelane Friedrich Vassiljev aastal 1849. And they lived happily ever after.

Aardekirp[muuda lähteteksti]

Aardekirp, kirbuliste (Thēsauro Siphonaptera) seltsist on üks Eesti haruldasemaid kirbulisi. Oma nime on antud putukas saanud tänu oma erilisele omadusele leida aardeid. Võrumaalt pärit parasiit on teada tuntud nii noorte kui ka vanade seas.

Paljunemine[muuda lähteteksti]

Aardekirp suudab pärast paaritumist muneda kuni 420 muna. Ebatavaline on see, et selleks ei lahku ta oma leitud aarde juurest, vaid poetab oma munad kirstu.Täiskasvanud vastne teeb endale võrgendniidist kookoni ja nukkub selles. Nukujärgu kestus on tavaliselt 8 - 14 päeva, kuid võib ulatuda ka mitme kuuni. Ühe kirbupõlvkonna areng võtab aega mõnest nädalast ühe aastani. Koorunud valmikud otsivad endale omal käel peremehe ja ronivad tema kehale.

Puuliigid[muuda lähteteksti]

Rahapuu[muuda lähteteksti]

Rahapuu , ladina keeles(Konentus ionus)on puuliik. Selleks , et istutada väike rahapuu , tuleb ühesendine münt mulda panna. Ja siis kasvab sealt pisike puu. Kui puu on natuke suurem , tulevad talle külge rahad: Ühesendine münt , Kahesendine münt , Viie sendine münt , Kümnesendine münt , Viieteistsendine münt ja muud. Kõige väiksem raha , mis rahapuu otsas hakkab rippuma , on üks sent. Kõige suurem raha on miljard eurot. Rahapuu istutakse kevadel. Kasvab suureks sügiseks. Sügisel hakkab ta lõunamaale sammuma. Ta on lõunamaal terve talve. Kevadel tuleb rahapuu tagasi.

Raamatupuu[muuda lähteteksti]

Raamatupuu on puuliik. Ladina keeles (Socentos nicinis) on puuliik. Selleks , et istutada raamatupuu , tuleb raamat mulda matta. Tuleb kasta ja kasta , siis tuleb sealt väike raamatupuu. Kui raamatupuu on suurem , hakkab ta kasvatama raamatuid. Sügisel istutatakse väike rahapuu. Siis sammub raamatupuu põhjamaale. Kevadel tuleb ta tagasi. Üksainus raamatupuu võib kasvatada 10-500 raamatut päevas. Raamatupuud elavad 100 000 aastaseks. Nad on hästi vastupidavad puud. Neid puid ei saa keegi raiuda ega tugev torm või tornaado murda , sest nad püsivad maapinna küljes tugevasti. Raamatupuud kasvavad Euroopas , Aasias , Aafrikas , Ameerikas ja Austraalias j Okeaanias. Raamatupuid on maailmas ligi 100 000 000 000 000 000 000 000.

Õunavaal[muuda lähteteksti]

Õunavaal on vaalaliik. Põhjendus: Õunavaalad on sinised loomad , neil on vars , nad elavad ookeandides. Nende arvukus on 2017.a seisuga: 20000 õunavaala. 1920.aastal oli õunavaalu 300 000. 1921-1965 aastatel kütiti õunavaalu nii palju , et neid jäi järgi ainult kümme. Talvel läheb õunavaal talveund magama. Magamise aeg muneb ta munad. Kooruvad pojad. Õunavaal saab muneda 10-600 muna. Õunavaalasid ka püütakse vahest kinni ja küpsetatakse neist õunavaalaliha. Õunavaalade toit on teised kalad , meritähed ja muud mereelukad. Õunavaalad käivad iga 15 minuti tagant veepinnal õhku hingamas. Mõned inimesed on püüdnud õunavaalu kinni ja viinud muuseumisse , et muuseumi külastajad saaksid vaadata. Nad on väga tublid loomad.

Lendav vorst[muuda lähteteksti]

Lendav vorst on vorst , mis lendab. Tavaliselt esineb see asi muinasjuttudes , vahest ka päriselus. Seda vorsti süüa ei saa , see lendab koguaeg eest ära. Emane lendav vorst muneb 10-12000 muna. Haub neid 4 aastat , kui pojad välja kooruvad. Nad kasvavad kümme aastat , kuni nad täiskasvanuteks saavad. Kui nad vanaks jäävad , hakkavad nad oma sõbraga inimesi lennutama. Lendavate vorstide arvukus on 250 000. Nad elavad kolmkümmend aastat.

Anonymous (organisatsioon)[muuda lähteteksti]

Organisatsiooni logo, mees ilma peata

Anonymous on rahvusvaheline häkkerite ja küberkurjategijate rühmitus, mis võitleb inimeste ärakasutamise vastu valitsuste poolt. On kuulujutte, et sinna kuulub ka osa Eesti noortest.

Rühmituse liikmed kannavad Guy Fawkesi maske.

Juhid[muuda lähteteksti]

Nagu on ka Anonymous'e ühel logol mees ilma peata, pole sellel juhti. Sellel on küll kõrgematel positsioonidel istuvad liikmed, kuid otsest juhti pole valitud. Kõrgematel positsioonidel on arvatavasti olnud:

  • Komandör X, pärisnimega Chris Doyon oli Anonymous'e ise kirjeldatud juht, kes oli kodutu ja arvatavasti häkkis vana Apple'i arvutiga.
  • Barret Brown, oli Anonymous'e meedia eestkõneleja.

Jack Kerouac[muuda lähteteksti]

Kerouac abiellus kolmandatki korda, nimelt Stella Sampasega. See abielu lõppes Kerouaci surmaga.

Harry ja hermione[muuda lähteteksti]

miks hermione ei valinud harryt?kui mina oleks tema valiks mina harry.mis oleks juhtunud kui ei oleks roni ültse.kas hermione,cho,lavnder,ginny võib olla ka luna oleks tahtnud harryt?kellega ta oleks esimesena suudelnud ma ei tea?nüüd vaatame millised ühisused on neil harryga ginny:ginnyle meeldib ka lendluudpall aga no harry on olnud hermionega palju kauem koos no ma ei tea? lunga polegi midagi ühist see pole eriti loogiline aa ja on küll luna lihtsalt nühkis end harry ellu. lavender hm nalja teete vää mis neil siis ühist on äkki laste nimed on siis laharry ja laveharr. cho tegelikult filmis oli ta harry tüdruksõber 5.kassis aga ma ei tyea kas nad sobivad harry leidis ju et neil pole midagi ühist. aa tuli meelde mis ühisus on ginny,hermione,lavenderiga kõik on grffindorris. hermionega on vist parimad sõbrad juuksed on pruunid ja nii edasi tegelt rohkem pole uurinud. kas hermione oleks valind harry ja harry tema võiks ju unistada. me temame et ainus romantikka oli harry potter ja surmavägised 1 osas nende suudlus aga tegelt äkki see tantsimine oli ka? kellega oleks minu peas need tegelased. harry-hermone ginny-malfoyga luna-nevillega cho-thomasega lavender on üksi ha ha. aga kellega oleks ta igapäevaselt kui oleks slythernis MALFOYGA loomulikult aga mis tüdruk äkki pancyga ma pole kindel. aga kui ta võttakski pancy äkki on hermione siis malfoyga.

Kuriussi kollektsioonist[muuda lähteteksti]

  • "... FIS-i koidulehel" (ühe spordiartikli lingi kirjeldus)
  • "Alasti tänav on ligikaudu 420 meetri pikkune." (Alasi tänava artiklist)
  • "Uus kabriolett on üsna pikk: vaid 21 meetrit lühem kui Audi A5 kabriolett."
  • /Ühes Eestis tegutsevas tõlkefirmas/ "töötab umbes 50 lingvisti." (lingvist = keeleteadlane)
  • "... suure tõenäosusega tuleb paigaldada lisa video- ja audiokoodekseid, et taasesitada kõiki soovituid faile"
  • /Elukutselisel kaardimängijal oli/ fotogeeniline mälu
  • "... osa Nadrovia ülikuid liitus saksa ordeniga."
  • "1920. aastal muundati mungad sovhoositöölisteks."

Wolter von Plettenberg[muuda lähteteksti]

Varasem täpsustuse tekst lehekülje algusest:See artikkel räägib Liivi ordumeistrist, samanimeliste inimeste kohta vaata Wolter von Plettenberg (täpsustus). Vea parandanud Athanasius Soter tõi välja tõsiasja, et kuigi tegemist oli ordumeistriga, oli ta sellele vaatamata inimene.

Vikisõnastikust: Ülemlaul[muuda lähteteksti]

Ülemlaul: Kahekümnes teine raamat Piibel, kompost kaheksa kapiitel, mis jutustada teave ajalugu Saalomon, mis kiitus rinds ja lühike-kõht Seeba kuninganna

Laulasmaa Spa[muuda lähteteksti]

Laulasmaa spa on suhteliselt väike spa laulasmaal.

Härjasilma võileib[muuda lähteteksti]

Härjasilma võileiva nimi pärineb Egiptuse püramiidide muumiakeldrist kuhu oli muumia pealuu peal kirjutatud "Härjasilma Võileib". Selle muumia pealuu sarnanes nii palju muna saia võileivale, et pandigi toidu nimeks härjasilma võileib.

Küna[muuda lähteteksti]

nagu elu ei koosne ainult joomisest ja ainetest, need on kinda lahedad jah aga nagu elus niiiiu palju muud toredat ja väiksed asjad naiteks sooja tee joomine vanalinnas ja labi lumesaju kondimine ja motlemine miks maailm tehelikult nii ilus on et taevast sajab midagipehmet ja valget ja tegelikult, maakera yleyldiselt, see on suur pall mis teeb ringe ymber paikese, voi siis pyhapaeva hommikul arkamine ilma pohmakata ja pannkookide kypsetamine voi piparkookide kypsetamine kellegagi koos keda sa armastad, voi roosad sadelevad riided minu seljas mis naevad armsad valja, voi tanaval vastujalutavad koerad kes on koige pehmemad ja nunnumad asjad maailmas, kui keegi inimene annab sulle midagi aga ei taha midagi vastu motle kui armas see on, voi kui su ema kypsetab sulle su lemmiktoitu voi kui sa kunagi leiad inimese kellega valjas olles sa tunned ennast nagu kodus, isegi kui oues on miinuskraadid ja koik mis sa teha tahaks on kodus sooja pehme teki all olla, aga selle inimesega voi inimestega koos olles on tunne et su syda laheb soojaks, voi kui keegi sasib su juukseid ja suudleb su kaela, mis on parim tunne, voi kui sa lahed reisile ja lennuk touseb ohku ja sa naed aknast valja pilvi, mis on justkui kaega katsutavad ja tundubad nagu suhkruvatist ja suvel kylma basseini hyppamine voi kui sa leiad oma taskust ainult 17 senti, aga sa oled selle yle vaga onnelik kuna selle eest saab yhe maasikamaitselise pulgakommi osta

Eesti novembritormid[muuda lähteteksti]

2005. aasta novembritorm[muuda lähteteksti]

Eestis toimund torm ehk 2005 aastal oli see üks suurematest.

see purustas palju ja kindla peale oli ka hukkunuid.

SEE OLI ÕUDNE!

2008. aasta novembritorm[muuda lähteteksti]

Eesti tormid nagu ikka ei ole enamikku suured ja palju kahju tekitavad kuid 2008 aastal novembris just see juhtuski.

Seda nimetatakse Novembri tormik sest paljud Eesti tugevad tormid on olnud just nimelt novembris.

Eestis ei ole tihti torme kuna asume heas piirkonnas kuid siiski välismaal on ohtlikumad tormid kuidas reisil olles olla kui tulekul on suur torm?

Tsunami

*Kõrged mäed ja kohad!

  • HOIDU ELEKTRIST

maavärin

  • Õues hoidu asjadest.
  • toas laua alla ja hoidu aknast.

Uuri edasi leheküljel "Orkaan" "tormid Jne.

Mönsteeni lahing[muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama/Mönsteeni lahing.

Mönsteeni lahing (skogelingi keeles Ðe Mönsteenssjaag) toimus 3033. aasta Peninukkide pealetungi käigus Põhjalasse Mönsteeni linna all. Pärast peaaegu kuu pikkust piiramist ning lahinguid linna ümbruses löödi peninukid ja koerakoonlased lõplikult tagasi. Tegu on fiktiivse lahinguga, mis toimus osana ühest rollimängu Dungeons & Dragons sessioonist Tartus 3. veebruaril 2018 aastal.

Talv[muuda lähteteksti]

Talv algab detsembris. Talvel sajab taevast alla miljoneid lumehelbeid. Kogu maapind kattub lumega. Lapsed käivad kelgutamas, suusatamas ja ehitavad ka lumememme. Sageli mängitakse ka lumesõda. Talvel külastab kõiki peresid jõuluvana ja headel lastel käivad ka päkapikud. Talvel on kõik teed sageli libedad ja vahel sajab ka vihma. Enamasti on Eestis talved soojad, kuid vahest harva on ka väga külm. Talvel ehitakse kodu ehetega ära. Sama tehakse ka kuusepuuga, mis tuuakse talvel tuppa. Tegelikult on talv üks tore aastaaeg.

Liuglemisvõimeline haruldane imetaja[muuda lähteteksti]

Lendorav on väga haruldane orava liik. Lendoravaid ei tohi jahtida, sest nad on looduskaitse all. Kui sa peaksid lendoravat metsas nägema siis teata kellelegi täiskasvanule inimesele.

Pääsuke[muuda lähteteksti]

Pääsuke ei ole eesti rahvus söök

Artiklist Eukleides[muuda lähteteksti]

eukleidist õpime me koolis praegu ja meil oleks vaja rohkem temast teada siis peab selle välja uurima aga meil pole kuidagi see võimalik siis jääb ka kooli töö ka pooleli

Hk[muuda lähteteksti]

Hk on lühend, mida kasutab terroriorganisatsioon APPO, mille eesmärgiks on inimest seksikuse tõstmine. Hk tähendab haige karu, mis on lühend, et peab alustama rünnakut ja tegema piu-piu!

Artiklist Vaida[muuda lähteteksti]

Praegune Vaida kuningriigi kuningas on Tamur. Troonipärija on Leemet ning ta tunnuslause kuningaks saamiseks on aastast 2014 olnud "Make Vaida great again."

Siimu seadus[muuda lähteteksti]

Siimu seadus koostati aastal 2017 25. jaanuaril inimese poolt kelle nimeks oli Siim. Seadus pandi kirja Eestis, Tallinnas. Seadus kehtib senikaua kui seaduse looja selle ise eemaldab.

Siimu seaduses on palju igasuguseid paragrahve mida tuleb jooksvalt juurde.

Kõik mida üks blondiin vastupidiselt väidab et seda seadust pole, on vale.

Loetledes mõningaid seadusi:

1)Blondiinil on alati õigus 2)Blondiin on kõige targem 3)Blondiin võidab kõik vaidlused jne...

Valge Hundi Ordu[muuda lähteteksti]

Valge Hundi Ordu on maausuliste salaorganisatsioon mille eesmärk on kirjutada maausuliste pühakiri mis oleks veel võimsan kui Piibel ja luua Eestile maausuliste valitsus. Valge Hundi Ordu loodi juba Muistse Vabadusvõitluse ajal. Valge Hundi Ordu juhti kutsutakse Valgeks Hundiks. Valge Hundi Orduga liitumiseks on vaialik saata sooviavaldus aadressile: valgehundiordu@online.ee