Korporatsioon Tehnola

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Korporatsioon Tehnola


Korporatsioon Tehnola lipp
Korporatsioon Tehnola lipp

Korporatsioon Tehnola vapp
Korporatsioon Tehnola vapp


Asutatud: 23 oktoober 1921, Tallinn
Värvid: must-roheline-valge

Lipukiri: kindlus, ausus, vendlus
Liige: tehnolus


Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989.

Välistunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Tehnola vapp kujutab korp!i värvidega kolmeks jaotatud kilpi – vasak osa must, parem roheline, alumine valge. Kilbi kohal asub kroonikujuline tornidega kindlusemüür, millel on korp! Tehnola asutamise aasta: ANNO MCMXXI. Vapikilbi osad on illustreeritud: must – korp!i hõbedase tsirkliga, roheline – riigi ja pealinna vapi kolme kuldse leopardiga, valge – tehnika ja edu embleemi hõbedase viikingilaevaga. Vapi alumisel serval asub vapikiri: kindlus, ausus, vendlus. Vapikilp on ümbritsetud tammeokstega.

Tekkel[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Tehnola tekkel on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist – roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis – tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt.

Värvide tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

  • must – kohusetruudus
  • roheline – noorus
  • valge – lakkamatu püüe edu poole

Korp! Tehnola tegevuse eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Luua ühise korralduse alusel vennalik ühendus oma liikmete vahel;
  • arendada oma liikmeid vaimselt, füüsiliselt ja kasvatuslikult, kujundada neis akadeemilisi kombeid, distsipliini ja suhtlemisoskust;
  • aidata kaasa Eesti rahvuskultuuri, majanduse ja tehnika arendamisele;
  • kasvatada oma liikmeist tublisid ja ausaid eesti mehi, kes oleksid kasulikud oma riigile ja rahvale.

Ülesseatud eesmärkide saavutamiseks korporatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • korraldab omavahelisi loenguid, referaate, vaidlusõhtuid ja koosolekuid;
  • soetab kirjandust ja asutab ning haldab raamatukogu;
  • arendab sportlikku tegevust;
  • annab välja omavahelist ajakirja;
  • astub ühendusse teiste samasuguseid sihte taotlevate organisatsioonidega Eestis ja välismaal;
  • kaitseb oma liikmete huvisid kõrgkoolides.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920. aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus – Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920. aasta sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima.

Pikemate kaalutluste jäädi peatuma korporatiivse kuju juurde. Leiti, et sellelaadilise organisatsiooni distsipliinivõimelisem sisekord, mis tugineb autoritatiivsele kasvatusmeetodile ning vanuseprintsiibile, tagaks kasvatussihtide edukamat teostamist. Kuid sellega ei otsustatud senituntud korp!ide radadele astuda, milles tol ajal endiste aegade pärandina valitsesid juurdepoogitud võõrad kombed ja drastilised kasvatusviisid. Austatavat korp!'i püüti rajada vabana kõigist neist negatiivsetest harjumustest ning võõrast mõjust. Üritatakse luua uusi aluseid Eesti rahvusliku omapära süvendamiseks ning sobiva õhkkonna tekkimiseks tõsiseks tööks nii teaduslikul kui ka ühiskondlikul põllul. Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevald, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson.

Põhikirja koostamisel aitas kaasa tehnikumi õppejõud Johannes Kiivet, kes valiti korp!'i esimeseks auvilistlaseks.

Ksv! O. Lubi ettepanekul otsustati korp!'i nimeks võtta Tehnola, kuna see oli asutatud peamiselt tehnikaüliõpilaste poolt. Välisteks tunnusteks valiti must-roheline-valge, tähendusega: must – kohusetruu, roheline – nooruse lakkamatu püüe, valge – edu poole. 23. oktoobril 1921 kinnitati korp! Tehnola põhikiri Tallinna Tehnikumi juhatuse poolt. Esimesse korp! Juhatusse valiti: esimeheks A. Laupa, abiks V. Tõnisson, ja kirjatoimetajaks O. Lubi, abiks R. Jaanus ning laekuriks H. Leevald. Kuna asutajaliikmete hulka kuulusid kolm Tartust ületulnud üliõpilast, kes sel juba samalaadses organisatsioonis tegevliikmed olid olnud, siis kaaluti ka Tartu Ülikooli juures osakonna avamist. Pikemate vaidluste käigus jõuti aga seisukohale, et noorel organisatsioonil kujuneb üle jõu käivaks kahes kohas tegutsemine ning esialgu sellest loobuti.

See otsus osutus igati õigeks, kuna selgus, et loodetud heatahtlikkuse asemel kujunes Tartu organisatsioonide suhtumine üsna jahedaks. Nii asuti täie energiaga korp!'i aluste kindlustamisele Tallinnas. Esialgu käidi koos kaasvõitlejate erakorterites, kuid peagi üüriti aiamajake Narva maanteel. Vilistlastekogusse võeti vastu kaks läänes õppinud inseneri – endised Saksa burshid ning kahe esimese tegevusaasta jooksul matkiti üsna laialt saksa korp!'ide sisekorra elemente. Täitmata jäid korp!'i loomisel üles seatud siht – luua võõrapärastest kommetest vaba, rahvuslikul omapäral põhinev sisekord.

Kolmandaks tegevusaastaks oli Narva mnt. aiamajake kitsaks jäänud ja üüriti uus C!Q! Klaasingu tänaval. Selgusele jõuti ka võõrapäraste kommete ning korp!'i asutamisel üles seatud sihtide ebakõlas. Tekkis initsiatiivgrupp, kelle survel muudeti kodukorda ja sõnavara eestipärasteks. Initsiatiivgrupi teiseks teeneks jäi korp!'i siseelu käsitleva ajakirja Vita Nostra asutamine. "Vita Nostra" ilmus tavaliselt korp!'i tähtpäevadel ning seal avaldati peale tõsiste artiklite ning referaatide ka humoristlikke palasid ja karikatuure. Ajakirja üksikuid numbreid on välja antud ka paguluses ja alates 1936. aastast "põranda all" Eestis.

Pärast 1924.a. 1. detsembri mässukatset ei jäänud korp! Tehnola passiivseks pealtvaatajaks, vaid astus in corpore Kaitseliitu, moodustades hiljem Tehnilise malevkonna juures eri rühma.

Viiendaks aastapäevaks sai korp! Vilistlastekogult kingitusena vapi, mis valmistati ksv! O. Lubi kavandi järgi. Vapp kujutab korp!'i värvidega kolmeks jaotatud kilpi, mis on ümbritsetud tammeokstega ja ilustatud : must – korp!'i tsirkliga, rohelne – riigi ja pealinna vapi – kolme leopardiga, valge – tehnika ja edu sümboliga – viikingi laevaga.

1926. aastaks oli lõppenud siseelu korraldamine ja tegevus hakkas kulgema väljakujunenud rada pidi. Rebasekolleegiumites pandi rõhku kasvatustööle, isamaalisuse ja üksmeele süvendamisele ning seltskondliku lihvi andmisele. Tegeleti spordi ja muusikaga, aktiivselt osaleti Tallinna üliõpilaskonna organiseerimisel ning suhete korraldamisel Tartu üliõpilaskonnaga. Osa võeti ka SELL-i konverentsidest ja Eesti – Poola akadeemilise ringi asutamisest.

1928. aastaks oli liikmete arv kasvanud sajale ja tegevus oli igati aktiivne. Siis kerkis päevakorda Tallinna Tehnikumi sulgemine, noorte juurdekasv vähenes ja 1930. aastal lakkas hoopis. Kuigi puudus selgus edasi tegutsemise võimalusest, ei soikunud elu korp!'is. Korraldati praktikavahetust – mitmed tehnolused käisid Poolas ja SELL'i riikides suvepraktikal. Pärast 1933. aasta maipäeva tõrvikurongkäiku andis Riigi Ringhääling otseülekandes eetrisse korp!'i piduliku koosoleku.

Murrangu korp! Tehnola! Ellu tõi 13. aastapäeva peakoosolek – tegevust otsustati jätkata Tartus. 24. mail 1935 kinnitas Tartu Ülikooli Valitsus korp! Tehnola! Põhikirja ja 10 tehnolust senior B. Koorti juhtimisel alustasid sama aasta sügissemestri alguses tegevust Tartus. C!Q! üüriti Kuperjanovi tn. 177, seal toimus ka sama aasta 26. oktoobril vastuvõtt Üliõpilaskonna Juhatusele ja EKL!'i korporatsioonide esindajatele. Püsima jäi ka C!Q! Tallinnas, tihti toimusid vastastikused grupikülastused.

Katse ühendada tehnika- ja humanitaarülikooli osutus ebaotstarbekaks ning koos Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega lõpetas Tehnola! oma tegevuse Tartus. 14. oktoober 1936 registreeriti Tehnola taas tema sünnilinnas Tallinna Tehnikainstituudi juures. Lõplik tehnilise kõrghariduse korraldus Eestis kujunes selliseks nagu tehnolused seda soovisid, selle saavutamiseks olid nad saatnud mitmeid delegatsioone ja märgukirju haridusministrile, riigikogu rühmadele ja Tallinna linnavalitsusele.

Uus, senisest suurem C!Q! üüriti Lai tn 32. EKL!-iga sõlmiti kartellileping. Helsingi Polytehnikumi üliõpilasorganisatsiooniga "Tehnikum Ylioppilased" sõlmiti sõprusleping. Võeti osa nimede eestistamise kampaaniast, mille käigus enamik saksapäraste nimedega tehnolusi eestistas oma nimed.

Asutati korp! Tehnola Naisklubi, kuhu kuulusid kaasvõitlejate ja vilistlaste abikaasad. Klubi ülesandeks oli abistada konventi koosviibimiste korraldamisel, organiseerida iseseisvalt klubiõhtuid ja kellaviieteesid ning aidata kaasa tehnoluste perekondade omavahelise läbikäimise süvendamisele.

Tehnola pidulikumad sündmused olid seni toimunud ilma lipulauluta, kuna oma jõudude loominguna see ei olnud veel tekkinud, välisabi aga ei soovitud. 1937.a. valmis tekst vil! Karl Jõgiselt. Kulus aga veel mitukümmend aastat, enne kui paguluses vil! Manivald Loite sellele ka viisi lõi.

1938. aasta kevadsemestril toimus korp! ajaloos esimene ja seni ainuke õnnestunud rebaselend. Ühel C!Q!'s toimunud perekonnaõhtul läksid rebased etteasteks valmistumise ettekäändel kõrvaltuppa, tegelikult aga nurga taga ootavasse bussi ja sõitsid Kloogale, kus pidutsesid kolm päeva. Salaja tagasipääsemine õnnestus reb! Karinil läbi kaminalõõri. Järgmine reb! reb! coetus ei tahtnud kehvem olla ja 1939. aasta kevadsemestril toimus teine lend. Pidutsemiskohaks valiti siis Aegviidu. C!Q!'sse üritati tagasi pääseda läbi lae, kuhu oli eelnevalt auk saetud. Puutumata jäetud õhuke krohvikiht osutus siiski nii tugevaks, et sinna peale hüpanud rebasel läksid jalad läbi, ülemine kehaosa aga mitte. Nii ta seal kõlkus, jalad läbi lae ja rapiiridega ksv! ksv! all ootamas kuni lõpuks alla sai. See lend loeti ebaõnnestunuks, reb! reb! pidid ise oma kulud kinni maksma ja said armutult sisse.

Kui Nõukogude Liit üritas 1940. aastal okupatsioonile uue riigikogu valimisetega seaduslikku ilmet anda, astusid punastele vastaskandidaatideks vil! Richard Jaanus Tartus ja üks Eesti elektroonikatööstuse rajajatest vil! Valdar Tamera Tallinnas. Nad kõrvaldati valimiselt, arreteeriti ja kadusid jäljetult.

Tehnola suleti nagu teisedki üliõpilasorganisatsioonid siseminister Maksim Undi dekreediga 31. august 1940. Korp! Tehnola vara määrati üleandmiseks Balti Manufaktuuri kommunistlike noorte ühingle.

Hoolimata ähvardustest, ohust säilisid ühtekuuluvustunne ja sõprus ning Tehnola aastapäeva puhul toimus 1940. aasta sügisel salajane kommerss ühes tühjas erakorteris. Osavõtt oli arvukas, julgeoleku tagamiseks olid välja pandud vahipostid.

Tehnola kaotused esimesel okupatsioonil olid suured. Paljud kadusid arreteerimiste ja küüditamiste läbi, osa mobiliseeriti Venemaale. Ka Saksa okupatsiooni ajal ei lubatud korporatsioonide tegevust taastada. Kokku tuldi ebakorrapäraselt ja väikeste gruppidena. Kuid 1941. aasta oktoobris Tallinna restoranis "Du Nord" suurema kogunemisena Tehnola 20. aastapäeva tähistati, selgus, et ennesõjaaegsest 180-liikmelisest perest on 60 surnud või teadmata kadunud.

Pärast Teise maailmasõja lõppu oli läände emigreerunud 40 tehnolust. Satuti peamiselt Rootsi või Saksamaale. Rootsis võisid kaasvõitlejad juba varsti normaalset elu alustada. Loodi omavaheline side ja juunis 1948 alustas tegevust Rootsi koondis. 1949. aastal asuti in corpore Eesti Akadeemilise Koondise liikmeks. Rootsis lahenes ka Tehnola vastuvõtt EKL!-i liikmeks esinduskogu otsusega 5. novembrist 1951. Pidulik vandetõotuse allakirjutamine toimus 25. jaanuaril 1952 Stockholmis.

Saksamaale sattunud tehnolused elasid aastaid laialipillatuna põgenikelaagreis, töötades õpetajate ja inseneridena. Mõned ksv! ksv! jätkasid katkenud õpinguid Saksa ülikoolides. Saksamaalt siirduti põhiliselt Rootsi, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Austraaliasse rännanud väike rühm tehnolusi elab hajutatult suurtes kaugustes ja aktiivset tegevust pole arendatud.

Põhja-Ameerika mandril algas Tehnola tegevus 1952. aasta veebruaris New-Yorgi koondise loomisega. Sama aasta EKL!'i kevadkommersil tähistati koondise liitmist EKL!'i perega. Suvepäevadel 17. august 1958 loodi koos Kanada tehnolustega ühine Põhja-Ameerika koondis. Uueks elujõuliseks ja siduvaks traditsiooniks on Põhja-Ameerika koondises kujunenud iga-aastased perekondlikud suvepäevad. Need toimuvad tavaliselt USA juulipüha (iseseisvuspäeva) pikal nädalalõpul mõnes looduslikult kaunis ja sobivas kohas.

Korporatsiooni tegevuse jätkamine paguluses püsis peamiselt vilistlaste õlul, kuid vanemate meeste lahkumise, nooremate vähesuse ning kodumaaga sidemete puudumise tõttu on väliskoondise aktiivsus vähenenud.

Eestis hakkasid tehnolused vil! Villem Seidra eestvedamisel koos käima alates 1955. aastast. Kokkusaamised toimusid tavaliselt mitmesugustel tähtpäevadel, juubelitel ja matustel. Tehnola nime asemel kasutati nimetust "vanad sõbrad". Suurematel kokkusaamistel osales kuni 40 tehnolust.

24. aprillil 1989 toimus Tallinna Polütehnilises Instituudis 12 üliõpilase, ühe õppejõu ja viie korp! Tehnola vilistlase osavõtul esimene sõjajärgne korp! Tehnola koosolek Eestis. Otsustati taastada korp!'i tegevus ja võeti vastu põhikiri. Uude juhatusse valiti: senior – U. Kannelmäe, subsenior – A. Eipre, Scriba – E. Rebane.

Tallinna Tehnikaülikooli Õpetatud Nõukogu registreeris korp! Tehnola 22. mail 1989. Põhitöö noortele kommete ja traditsioonide õpetamisel tegid ära vil! Eino Pillikse, kes oli ka pikemat aega vanamehe ametikohal ja vil! Tan Raamat. Ametlikud ja vabakorra laulud tegi selgeks vil! Hardi Tiidus.

Korp! Tehnola lipu õnnistamise pidulik jumalateenistus toimus 27. detsember 1989 Pühavaimu kirikus. Esimene kommerss toimus 1990. aasta 1. juunil väljasõiduga Lahele. Pärast internatside mässukatset Tallinnas Toompeal osaleti Kadrioru lossis valvamisel koos Kodukaitsega, kuid Kaitseliit ega Kodukaitse liikmeks in corpore ei astutud, kuna leiti, et neid organisatsioone kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. Traditsiooniks on saanud volbripidustustest osavõtt Tartus. Aktiivselt osaletakse TTÜ üliõpilaselu korraldamisel.

1921. aastal asutajaliikmete poolt üles seatud tegevuse põhialused pole muutunud ka tänapäeval. Korporatsioon püüab oma liikmetes kasvatada kohusetundlikkust, ausust, kultuursust, mitmekülgset haritust, isamaalisust ja seltskondlikku käitumist. Korp!'is tekib sõprade ring, kellele võib alati kindel olla. Viiakse läbi tantsukursuseid, referaadiõhtuid, pidusid, tegeldakse korvpalli, paukimise ja bridziga.

Korp! Tehnola konventi kuulub kokku läbi aegade 389 tehnolust, praegu vil! kogus on 98 liiget, ksv!ksv! 29, b!vil!b!vil! on 9 ja reb!reb! on 7.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]