Tiit Madisson

Allikas: Vikipeedia
Tiit Madisson

Tiit Madisson (sündinud 4. juunil[1] 1950) on Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti Rootsis elades) kasutas ta ka pseudonüümi Silver Ronk.

Ta on maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal ERSP kodulehel, rahvussotsialist[2][3] Tiit Madisson on tuntud ka sionistide ja Iisraeli palestiinlaste vastase genotsiidipoliitika kritiseerijana; tema raamatud "Maailma Uus Kord", "Holokaust" ja "Lihula õppetund" esindavad holokaustirevisionistide vaatepunkte.

Ta oli 1970. aastate keskpaigas Eesti hipide liikumise üks organisaatoreid.[4]

Madisson oli aastatel 19801986 Nõukogude Liidu poliitvang, viibis neli aastat Permi oblasti poliitvangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ja seejärel asumisel Ida-Jakuutias (Kolõmal). Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Hirvepargi miitingu järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta 1987. aasta septembris Nõukogude Liidust välja.

Madisson elas aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales aktiivselt poliitikas ja oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

Aastal 1995 määrati Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest karistus üks aasta tingimisi kaheaastase katseajaga, kuigi hagejana esinenud metalliekspordifirmal EMEX puudusid dokumendid tema väidetava metallivarguse tõendamiseks. 1996. aastal mõisteti Tiit Madisson süüdistatuna "kõigi tingimuste loomises relvastatud riigipöörde katseks" Johannes Kerdi tunnistuste alusel kaheks aastaks vangi. Ta vabastati enne tähtaega 13. novembril 1997 Enn Tarto ja Viktor Niitsoo taotlusel Riigikogu poolt vastuvõetud amnestiaseaduse alusel.

Aastatel 20022005 oli Tiit Madisson Lihula vallavanem. Tema initsiatiivil püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument "60 aastat Eesti kaitselahingutest", mis teisaldati USA sionistlike organisatsioonide survel 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel. Monumendi vägivaldne teisaldamine kutsus esile kohaliku rahva vastupanu, mis põhjustas mitu kuud kestnud poliitilise kriisi ja lõppes peaminister Partsi tagasiastumisega.

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse.[5]

Erakondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördudes osales Tiit Madisson aktiivselt Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) tegevuses. 12. märtsil 1994 peeti Estonia kontserdisaalis Madissoni juhtimisel Rahvuslaste Keskliidu asutamiskongress, loosungiks "Kord riigis majja!".[6]

Aastatel 2001–2002 oli Tiit Madisson Eesti Keskerakonna liige,[7] kuid astus sealt välja, kui KE astus valitsusse Eesti Reformierakonnaga. 2006. aastal astus Madisson Eesti Rahvusliku Liikumisse ja Eesti Iseseisvusparteisse. 10. augustil 2009 teatas Tiit Madisson koos Roman Ubakivi ja Robert Villiga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.[8].

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on teist korda abielus ja tal on 3 last. 1983. aastast on ta katoliiklane.[9]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Vastasseis" (1996)
  • "Riigipööraja märkmik" (1999)
  • "Maailma uus kord" (2004)
  • "Lihula õppetund" (2005)
  • "Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale" (2006)
  • "Aprillimässu lugu" (2007)
  • "Riiki tappev kuumalaine" romaan (2009)
  • "Minu võitlus" (2014)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kohalike omavalitsuste valimised
  2. Tiit Madisson:Miks minust sai rahvussotsialist ERSP koduleht.
  3. http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875
  4. T. Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9.
  5. “Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!”, Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012
  6. Madis Jürgen:"Tiit Madisson-igavene dissident" Eesti Ekspress, 9. september 2004
  7. Tiit Madisson:AvaldusKesknädal, 27. veebruar 2002
  8. Vello Helk:Vastuoluline Tiit MadissonVaba Eesti
  9. T. Madisson. Vastasseis. 1996. lk 133.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]