Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 39

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Mure Vikipeedia/tuleviku pärast - kokkusaamine[muuda lähteteksti]

Tere! Soovin korraldada vikipedistide kokkusaamise. Kas asupaik Wabaduse kohvik sobiks? Millal võiksin kinni panna laua? Pelmeen10 (arutelu) 22. märts 2017, kell 05:44 (EET)

Pane laud kinni ja hõika välja. Kõigile ei sobi kunagi. Hea oleks, kui Sa lühidaltki ütleksid, millest tahad rääkida. Ja muidu, argumenteeritud arutelu on parem siin rääkida. Andres (arutelu) 22. märts 2017, kell 12:47 (EET)
Yhinen eelkõneleja palvega, saati kuna ma siit Tartust ilmselt Wabaduse kohvikusse ei jõua, kuid arutelust oleksin huvitatud. Daniel Charms (arutelu) 22. märts 2017, kell 18:04 (EET)
Mõneti on muidugi mõtte algataja puhul tegu sellise isikuga, kes (vähemalt viimastel) aastatel teiste vikipedistidega kokku pole saanud. Samas igasugused arutelud saavad just nimelt sel põhjusel, et on taolisi isikuid, olla konsensuslikud üksnes siin. Ent arutelu väiksemas seltskonnas teemal, kas mingi aruteluga on mõtet välja tulla või on mõtestatud tulemuse puudumine kindel, või siis millised on erinevate kasutajate visioonid, on muidugi võimalik ja mõtestatud. - Melilac (arutelu) 23. märts 2017, kell 10:47 (EET)
Mul oli just plaanis järgmisel nädalal vikipedistide kokkusaamine korraldada, aga kui asjaga on kiire, võib ka juba homme õhtul kokku saada. Wabadus sobib. --Metsavend 23. märts 2017, kell 15:38 (EET)
Ei ole nii kiire, sobib ka järgmine nädal. Eks igal inimesel on Vikipeedia kõrval ka oma elu ja varem ma pole tundnud vajadust käia kokkusaamistel. Pelmeen10 (arutelu) 23. märts 2017, kell 17:36 (EET)
Eeldades, et vikipedistidel ei ole suuri ja pakse rahakotte, siis mulle tundub Wabadus küll imelik asukoha valik. Oleme tihti Tatari Tommi Grillis kokku saanud, seal on hinnad nagu taskukohasemad. Aga kui Wabadus on mingi põhimõtteline valik, siis miks mitte. Ave Maria (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:46 (EEST)
Üritasin leida veidi odavamat kohta, aga kesklinnas on hinnatase üsna ühtlane. Tatari Tommi Grill jääb natuke kaugele. Otsustasin lõpuks Mauruse Pubi (Estonia pst 8) kasuks, mis on veidi soodsam. Koguneme kolmapäeval, 29. märtsil alates kell 18.00. Laud on reserveeritud Wikimedia nimel. --Metsavend 27. märts 2017, kell 14:02 (EEST)
Enne seda võivad huvilised Eesti tuleviku osas sõna võtta Salme Kultuurikeskuses üritusel "Euroopal veab, Eesti veab!" (Eesti Euroliidu eesistumisest) kell 15:30-17:30=Registreerumine. --Pelmeen10 (arutelu) 28. märts 2017, kell 12:41 (EEST)

Ei õnnestu päist peita[muuda lähteteksti]

Peidan seda päist, mis räägib võistlusest, aga see tuleb aina tagasi. Andres (arutelu) 26. märts 2017, kell 21:10 (EEST)

Mina peitsin mingi päev kümneid kordi aasta pildi valimise kuulutust, ei tahtnud ka üldse ära minna. Nüüd enam ei ole tagasi tulnud. Ikka juhtub siukseid asju. Adeliine 27. märts 2017, kell 10:03 (EEST)

Kasutaja:Mariina[muuda lähteteksti]

Jälle uputab Mariina artiklitesse toormaterjali, mis on keeleliselt ebakorrektsed ja sisaldavad tõlkimata fraase. Kopeerin siia eelmise aasta arutelu, sest midagi pole muutunud. --Ivar (arutelu) 27. märts 2017, kell 14:06 (EEST)

Midagi on Vikipeedia(...) viga! Märkasin seda juba eelmisel aastal, kui artiklist Harilik sibul hakkas kaduma olulist infot inimeste poolt leitu ja kirjeldatuga, näiteks võeti otse silma alt (napsati eest ära) ja loodi artikkel Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained mõtlesin siis, et ehk äkki on Vikipeedias jälle talgud ja loetakse kokku aktiivseid vikipediste ja kui leidub selliseid (võib ju küll nii juhtuda) kes ise artikleid ei loo siis küllap kulus marjaks ära... aga sellel aastal on jälle nagu 'rotid või hamstrid varude täiendusel' on 'hõivatud' artiklist paju üksikuid alampeatükke, nagu Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena - kellele need alustatud kirjeldused (mis on pooleli) ette jäid, kas tõesti leidub Vikipeedias inimene kes on paju suhtes ülitundlik ja tal hakkab kurb kui neist kirjutatakse? Vaevalt küll - kui vähegi võimalik siis oleks kena kui need alamlõigud artiklisse tagasi toodaks, siin on mitmeid põhjuseid kõige suurem neist arvatavasti statististilised, kuivõrd ajaloo põhjal 'maiustavad pajude' kallal 2 'kasutajat' ja see on nende põhitöö (et nad lõhki ennast ei saaks süüa siis võib jääda mulje, et minul väiksel ja lihtsal inimesel tuleb kahte täitmatut ja süü....... käopoega toita) - miks tõmmelda paljud Eesti inimesed ei teagi kes paju on?

Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna.

Mariina 7. juuli 2016, kell 07:42 (EEST) alias Простота

Noh, küllap need tükid võeti selleks ära, et artikkel liiga pikaks ei läheks. Sa ju ise ütlesid ka, et Austraalia pajud, Hiina pajud jne võib eraldi artikliks teha. Kui artikkel on enam-vähem valmis, siis võib uuesti vaadata, kuidas materjali artiklite vahel jaotada, et proportsioonid sobivad oleksid ja artikkel liiga pikaks ei läheks.
Mul on palve, et kui Sa paju artiklisse või kuskile mujale midagi lisad, siis loe see läbi ja kontrolli, kas pole kogemata lauseehituse või muid vigu sisse tulnud, kas tekst on arusaadav, kas see on entsüklopeedia stiilis, kas see käib artikli teema kohta, kas see on õiges alajaotuses ja õiges kontekstis ning kas see annab artikli teema kohta olulist infot. Kui tekib raskusi tõlkimise, arusaamisega või millegi muuga, siis küsi abi. Tõlkimata sõnu ära sisse pane. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 08:57 (EEST)
Miks peab "nii pooleli" olevaid tekste avaldama. Kas neid ei saaks kirjutada enam-vähem valmis kõigepealt väljaspool Vikipeediat ja siis siin avaldada. Minu hinnangul peaks avalikus veebientsüklopeedias rippuv artikkel igal ajahetkel loetav olema, et inimene kes pajust mitte midagi ei tea, saaks artiklist vajaliku lühiülevaate. Entsüklopeediaartikkel ei ole referaat, teadusartikkel ega monograafia, vaid eraldi žanr. Ent teisalt, kui avaldatakse mitteloetavaid, toimetamata, pooleliolevaid tekste, siis kehtib Vikipeedia toimetamisvabaduse printsiip ja igaüks võib vabalt oma käed külge lüüa. Ja ma tahan tänada Andrest, Iifari ja Raamaturotti, et nad Paju artikli toimetamisega vaeva on näinud.--VillaK (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:13 (EEST)
Ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks palju toimetamist, nii et me sellega kuigi palju ei võidaks. See, et artikkel on põhjalik, ei ole iseenesest halb, aga lühikokkuvõtet on nii või teisiti tarvis. Selle võib juba praegu koostada ja artikli algusesse paigutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:33 (EEST)
Kui ma nüüd natuke meenutan, et mis juppe ma nt sealt hariliku sibula artiklist välja võtsin ("magneesium [...] Selle elemendi puudus võib sibulataimel magneesiumipuudust põhjustada" – nagu mida?!?). Tigedaks ajab kohe selline asi. Kui ikka midagi on välja võetud, siis väga hea põhjusega. Palun mitte produtseerida teksti, mis pole ka parima tahtmise juures entsüklopeediline. Ivo (arutelu) 7. juuli 2016, kell 12:32 (EEST)
Tigedaks ei ole vaja minna. Aga Mariina, palun ära tee artiklimustandeid oma arutelulehele. Aruteluleht on aruteluks ja et teised kaastöölised saaksid Sulle sõnumeid jätta. Praegu ei saa seal midagi arutada, ei ole kuskile kirjutada, niiöelda ruum on otsas. Mustandite jaoks kasuta palun kasutaja alamlehti, nt pealkirjaga Kasutaja:Mariina/Paju jne. Adeliine 7. juuli 2016, kell 15:34 (EEST)
Seal ei ole mitte artiklimustandid, vaid sinna on "päästetud" või dubleeritud asjad, mis võivad kaduma minna.
Jah, see on tõsi, et kasutaja aruteluleht on ummistunud ja seda on raske sihtotstarbel kasutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 20:23 (EEST)
Seda küll, et ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks ilmselt palju toimetamist, kuid "menetlusökonoomikas" oleks vahe siiski tohutu. Konstruktiivset lahendust otsides näen ma kahte võimalikku varianti. Esimese võimaluse pakkus Adeliine, kuid ma ei sõnastaks seda palvena, vaid võta-või-jäta alternatiivina: Mariinal on võimalus kirjutada Paju artiklit esmalt aadressil Kasutaja:Mariina/Paju. Või siis üldse mitte Paju artiklit kirjutada. Teine variant on see, et kogukond määrab Mariinale tugiisiku ja isikliku abistaja, kes jooksvalt kõiki tema kirjutatud täiendusi jälgib, juhendab ja korrigeerib. Kuivõrd pole lihtsalt otstarbekas, et kõik Vikipeedia kirjutajad kogu aeg sellega tegelevad. Minu hinnangul teine variant oleks hea. Kuid kas leidub vabatahtlikke? Andres käitub küll Mariina eestkostjana, kuid kas Sa oleksid valmis püsivalt Mariina isikliku abistaja rolli astuma? Pole mingit kahtlust, et praegune olukord peab lõppema. Samas täielik blokeerimine on tõesti vaid ajutine meede ja võõrutusravina tõenäoliselt vähe tõhus. Kui isiklikke abistajaid ei leidu, siis pigem piirata ligipääs konkreetsetele artiklitele, koos võimalusega oma kasutajaruumis mustandiga tööd teha.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:12 (EEST)
Kui ühte artiklit tehakse korraga mitmes kohas, siis on raske neid hiljem kokku panna. Lühikesedki artiklid võivad sel juhul jääda aastateks kokku panemata. Ja kui see jääb Mariina isiklikule lehele, siis on eriti vähe šansse, et seda kasutatakse, sest seda materjali ei leita üles. Parem olgu materjal kas artiklilehel või artikli arutelulehel, et see oleks vähemalt kergesti leitav. Kõige rohkem stimuleerib artikli arendamist, kui see on artiklilehel.
Mina tegelen Mariina asjadega nii palju, kui ma jõuan ja jaksan. Ma püüan mitte ainult Mariina muudatuste, vaid ka teiste muudatuste juures jälgida, kas nad teevad Vikipeediat paremaks või halvemaks. Niisuguste pikkade artiklite puhul nagu Paju on minu meelest otstarbekam keskenduda artikli sisulisele läbitöötamisele, mitte üksikute muudatuste jälgimisele.
Meil on see raskus, et tegijaid on vähe. Muidu ei tekitaks ka Mariina tegevus nii suurt probleemi. Kui tegijaid ei lisandu, siis kogu projekti väljavaated on kesised. Vikipeediat parandab ikkagi sisuline töö artiklite kallal ja sõbralik koostöö, mitte nende tõrjumine, kelle tööga me igas punktis rahul ei ole. Kui artiklite toimetamine käib sõimu saatel, siis pole ime, kui sõimatav ei taha suhelda. Mina ka ei tahaks. Ja sellisesse õhkkonda vaevalt keegi tulla tahab.
Meil on võimalik iga Mariina samm tagasi pöörata ja seda sageli tehaksegi. Selleks pole tarvis, et kõik asjaga tegeleksid. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:42 (EEST)
Kui seal pole midagi asjalikku, siis ongi hea, kui see on silma alt ära.
Meil ei ole raskusi ainult tegijate vähesuse tõttu, vaid probleeme tekitab ka osade tegijate töö madal kvaliteet. On küll inimesi, kes suudavad oma vigadest õppida. Olen ka kindlalt veenunud, et alustuseks tuleb alati heaga proovida, aga kui asi ei näita ikka üldse paranemise märke, siis ma ei näe tõesti head põhjust, miks peab niigi väheseid tegijaid koormama sellise toormaterjali ümbertöötamise kohustusega. Ei tohi selle probleemi ees silma kinni pigistada ja teha nägu, et kõik on hästi. See tekitab ainult probleeme juurde. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 03:50 (EEST)
Ei ole ju nii, et pole midagi asjalikku. Sinu jutust jääb mulje, nagu oleks Mariina kirjutatu kõik mõttetus.
Jah, Vikipeedia on praegu väga halvas seisus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:49 (EEST)
Sellise probleemidest pakatava teksti massiline juurdetootmine halvendab seda seisu veelgi. Osa sellest võib ju asjalik olla, aga see on vaja ju muu massi seest üles korjata. Meil pole aga seda ülearust toimetamise ressurssi. Palju mõistlikum on kasutaja tegevust suunata, kui lõputult koristamisega tegeleda. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 19:20 (EEST)
  • Pictogram voting comment.svg Kommentaar: Mitte keegi ei jõua Mariina poolt postitatud referaadi-laadset materjali läbi toimetada. Mariina ei ole ühtegi siinset märkust tõsiselt võtnud ega püüagi ise oma artikleid parandada. Miks ei tohi siis artiklit kaitsta? --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 15:48 (EEST)
Olen ka varem mõelnud, et see, kes tahab parandada/toimetada Mariina seni kõik lisatut, peaks kulutuma sellele kogu oma aja, aga ta toodab täielikku toimetamist vajavat materjali pidevalt juurde.--Raamaturott (arutelu) 31. märts 2017, kell 16:00 (EEST)
Tere kõik see Vikipeedia meeskond! 'Päris primitiivse põnevusega arvamuse algmed... kas kasutaja, kes pole kuulnud magneesiumipuudusest on tõesti päris oma vaimses toonuses?'. Kasutan 'igamehe' õigust Vikipeediale aga Teie võite jah kasutada oma 'koondarukesi'... Mina olen selline pisidetailide armastaja ja sellega seoses paluksin põhjalikku ülevaadet minu poolt loodud artiklitele, normaalse tähelepanuga inimestel ei tohiks see raske olla pisiloetelu leiab siit... noh see ei ole päris täpne sealt on andmeid üle kantud uutesse artiklitesse ... , siis ma saaksin otsida/leida ehk inimese kes selle läbi töötab ja vastulause kirjutab kaalumaks iga sõna ja tähendusvarjundit... ja seoks neid ehk Vikipeedia administraatorite tegevusprofiiliga - kas nende osaks on – 'nagu mida?!?). Tigedaks ajab kohe selline asi.' ja tõprused ?
Viharavi puhul aitab kanep. Pelmeen10 (arutelu) 11. aprill 2017, kell 12:31 (EEST)
Tere! Tänan aga ei - pole proovinud ja ei taha ka selline eestlaslik ettehoolivus. Olen harukordselt tagasihoidlik inimene ja vihastan väga harva ning see ei ole nüüd küll viha kord, selles osas sarnanen madudega - ma annan eelnevalt märku ja seljataguseid teid ei kasuta aga "ARU KOLHOOSIGA osade Uue Vikipeedia administraatorite näol" on pisut tegemist jah... aga nagu öledud laulus Human inimestel on ka eksistentsiaalseid probleemid siinne "illusoorika" ei ole tõelus...
Mariina 13. aprill 2017, kell 07:10 (EEST) alias Простота

Kas Te kunagi tõeliselt olete mõelnud Vikipeediale? Eelnevast jätaksin välja (tänase seisuga) kasutaja:Andrese ta ei käitu kasutaja Mariina eestkostjana. Inimesi ei saa sundida ja kamandada ja mõnitada vastavalt oma mõttepiiratusele. Tänan pakkumast aga minul ei ole isiklikku abistajat vaja mulle piisab (Vikipeedia filosoofia mõttes) juba , et kasutaja:Andres Teid/Meid kõiki Vikieedia artiklite ja toimetamistega abistab.

Niisis vahekokkkuvõte - Mariina artiklite, allikate, üldise teaduspildi ja Vikipeediate võrdlev erapooletu analüüs oleks hea algus meie suhtele.

Mariina 11. aprill 2017, kell 09:39 (EEST) alias Простота

Tee mis tahad kui tunned ennast vabalt :) 87.119.184.183 11. aprill 2017, kell 10:42 (EEST)
'Vahe' oli hea - oi ma ei või, ma saan naerukrambid ☺!
Mariina 11. aprill 2017, kell 15:21 (EEST) alias Простота

Mariina kaastöö on igatahes sisukam kui tema kottijate oma. Need võiksid pigem enda töö kvaliteedi ja mõttekusega tegeleda.146.255.183.167 12. aprill 2017, kell 16:56 (EEST)


Korduvatest märkustest hoolimata lisab Mariina oma massiivseid materjalilehti kategooriatesse kuhu need tervikuna ei kuulu. Kasutaja:Mariina/materjal3 on näiteks korraga mitmekümnes kategoorias. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. aprill 2017, kell 08:44 (EEST)

Sinna võiks roboti peale lasta, seda jõuab vaevalt keegi käsitsi teha. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:33 (EEST)
Juba tegingi seda. Seal pole tingimata robotit vaja kasutada – robot on selleks, et korraga paljusid artikleid töödelda, seal on vaid loetud arv lehekülgi. Piisab kui lehel otsimisfunktsiooniga (redigeerimisaknas valik Laiendatud > "Otsi ja asenda" akna paremas servas) kõik kategooriad asendada. Regulaaravaldis, mida kasutada, on selline:
Otsitav: \[\[Kategooria:(.*)\]\]
Asendaja: [[:Kategooria:$1]]
Linnuke "Pea otsisõnet regulaaravaldiseks" ette.
Mariina kasutaja alamlehtede puhul on probleemiks see, et need nii mahukad, et brauseril on neid raske avada. Cumbril 19. aprill 2017, kell 12:33 (EEST)
On küll jah. Soovitatav lehekülje maksimaalne suurus on kusagil 50KB juures (sellegi läbilugemine võtab enam kui pool tundi), aga enam kui 100KB lehed tuleks pea alati juppideks jagada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 19. aprill 2017, kell 13:59 (EEST)

Vikipeedia:Administraatorikandidaadid[muuda lähteteksti]

Ülalnimetatud lehekülg on 37 inimese jälgimisloendis, pole aga isegi viimaste muudatuste lahtris Hääletused — kas

Administraatori valimine


ei ole "Aktuaalne", Kuu vikipedist (Alla 30 jälgija) ent on, aktuaalsem?—Pietadè (arutelu) 1. aprill 2017, kell 13:39 (EEST)

Oh. Pigem on tegu sellega, et kunagi unustati see sinna lisada ja hiljem on eeldatud, et see seal on. - Melilac (arutelu) 1. aprill 2017, kell 14:35 (EEST)
Kuna uusi kandidaate esitatakse haruharva, siis pole minu hinnangul eriti head põhjust seda linki seal pidada. Pigem juhtida lehele tähelepanu siis, kui seal tõesti on parajasti midagi toimumas. Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:17 (EEST)
Olen korduvalt teinud ettepaneku, et kui toimub administraatori valimine või temalt õiguste äravõtmise hääletus, siis võiks sellest teada anda "Üldises arutelus" ja üleval teadetes. Mulle näib, et sellest rohkemat ei ole vaja küll teha. --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2017, kell 22:45 (EEST).

Kas visualeditor on katki läinud?[muuda lähteteksti]

Vt nt seda ja seda muudatust.--62.65.236.142 6. aprill 2017, kell 21:45 (EEST)

Esimene õnnestus mul Visualeditoriga vähimagi viperuseta ära parandada, teist nähtavasti inimene parasjagu täiendab ning siin osutatud probleemid on kadunud. Ainult välislingid on miskipärast boldis. Nii et raske öelda. Daniel Charms (arutelu) 6. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)

Teise kasutaja teksti kustutamine IP-kasutaja poolt siinsamas[muuda lähteteksti]

Siin on siis näha, et IP-kasutaja 87.119.184.183 (kaastöö | arutelu) kustutas omavoliliselt kasutaja Pelmeen10 poolt siia aruetluleheküljele lisatud kaks rida (peale 16:00, kui otsida lehekülje teksti seest). Leian, et tegemist on Vikipeedia reeglite raske rikkumisega, sest arutelulehekülgi ei modifitseerita (ma jätaks erandiks vaid oma lisatud teksti vigade parandused ning lugemuse huvides tehtud taandeparendused), ning kuna üks kasutaja eemaldas arutelulehelt omavoliliselt teise kasutaja lisatud aruteluteksti. -Mardus /arutelu 11. aprill 2017, kell 11:46 (EEST)

Täiendavalt selgus, et kasutaja Pelmeen10 muutis siin oma IP-kasutaja signatuuri ja asendas selle oma kasutajanimega. Minu teada selliseid asju ei tehta. Kui Pelmeen10 ja antud IP-kasutaja on üks ja sama tegelane, siis võib ta kirjutatud tekstile ja allkirjale vaid lisada, et tegemist oli temaga, ning et oli lisanud eelneva teksti näiteks ekslikult IP-kasutajana. -Mardus /arutelu 11. aprill 2017, kell 11:50 (EEST)
Rahune maha, kõik on korras. Pelmeen10 (arutelu) 11. aprill 2017, kell 12:26 (EEST)
Meil oli naabriga kokkulepe, et jagame, mitte ei kakle. Aga vabandan, jätkake tülitsemisega. Pelmeen10 (arutelu) 12. aprill 2017, kell 14:32 (EEST)
  • Pelmeen10 tegi uuesti siin ja siin omavolilisi muudatusi. Esimeses nimetas ümber sektsiooni "Kasutaja Mariina" -> "Kasutaja Mariina pealekaebamine" (muudetud tagasi teise kasutaja poolt), teises eemaldas oma sõnumi, mille ma varem taastasin. Minu teada Wikipedia reeglite järgi arutelulehekülgede sisu nii modifitseerida ei tohi, et kustutatakse ära oma jutt.
Muuseas, kas "pealekaebamine" oli see, et Mariina peale justkui kaevatakse (milleks ei saa pidada ebakorrapärase toormaterjali sisestamise kohta õigustatud pretensioonide esitamist) või Mariina kaebab ise kellegi peale? -Mardus /arutelu 11. aprill 2017, kell 17:35 (EEST)
Minumeelest see tekst, mille kustutasin, ei toonud kustutamishetkeni vastukaja. Seega ei leia, et see oluline seal vahel oli. Aga nagu näha, siis nüüd saavad kõik (peale minu kasutajaõiguste vähendamist) taaskord ka minu redaktsioone viimaste muudatuste all näha. Pealekaebamine oli täpsustav märkus seal (kaebate Mariina peale). Kõlab justtäpselt nii, sest mis selle arutelu mõte seal oli? Selline käitumine mind inimeste puhul häirib. Pelmeen10 (arutelu) 11. aprill 2017, kell 23:29 (EEST)
Ma saan väga hästi aru, miks inimestel keeruline siia Vikipeedia kaastööliseks sulanduda. Ärge imestage, miks kaastöölisi vähe. Kas kasutajaõiguste eest otsustab Cumbril isiklikult ja miks üleüldsegi ei toimu mingit arutelu nende üle? Mind ei häiri tegelikult nende vähendamine, sest olin üldsegi usalduse üle üllatunud. Igaljuhul lähen puhkan jalga. Eelmine kord oli see ca 4 aastat. Pelmeen10 (arutelu) 11. aprill 2017, kell 23:36 (EEST)
Cumbril giveth and Cumbril taketh away... Arvan, et olen suhteliselt tolerantne, ent kui ma näen taolisi muudatusi nagu see https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maksud&diff=prev&oldid=4622257 või see https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ravimifirma&type=revision&diff=4622278&oldid=4033404, siis ma ei tunne, et saan kasutajat usaldada. "Usaldatud kasutaja" õigused ei annagi praegu mingit erilist eelist, kuid kui nimes on juba sees "usaldatud", siis peab see ka midagi tähendama. Cumbril 12. aprill 2017, kell 00:01 (EEST)
Maksud&diff=prev&oldid=4622257 — hehe. -Mardus /arutelu 12. aprill 2017, kell 01:18 (EEST)
See pole esimene kord, kui Mariina nö kaastöö üle arutatakse, ning meenub, et ta olla saanud varem mingi ajutise blokeeringu ka. Kaastöötajate vähesus, Pelmeen10, seisneb laiemalt selles, et näiteks kui üks inimene (keda ma ei tea) tegutseb anonüümselt ja vastuoluliselt, siis tema tegevus loob Vikipeedias usaldamutse õhkkonna. -Mardus /arutelu 12. aprill 2017, kell 01:29 (EEST)
"ARU"värkendseks ja juhuks kui mõni algaja Vikipeedia kasutaja ei tea ja oska vaadata mida tähendab üks Vikipeedia administraatori(te) poolt pandud blokeering; minule rakendatud infotehnoloogilised meetmed Vikipeediast "maha heitmiseks" toon siin ära : 2016-07-07T19:42:36 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu (vaata üldist arutelu)
  • 2016-07-07T18:27:40 Iifar (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud) (Palun aktsepteeri administraatorite pädevust)
  • 2016-07-07T18:13:37 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu (siin ei ole vandalismi, see on blokeerimisõiguse kuritarvitamine)
  • 2016-07-07T18:07:37 Iifar (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud) (Põhjused on juba mitmeid kordi välja toodud)
  • 2016-07-07T17:49:25 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu (sellist asja niisama lihtsalt ei tohiks teha)
  • 2016-07-07T16:53:54 Iifar (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud)
  • 2016-07-07T16:51:18 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu
  • 2016-07-07T09:42:04 Iifar (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud) (Massiline sidumata toormaterjali lisamine artiklitesse)
  • 2016-07-06T18:42:03 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu (blokeerimine ei ole lahendus)
  • 2016-07-06T17:11:14 Iifar (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud) (Massiline sidumata toormaterjali lisamine artiklitesse)
  • 2016-06-28T15:10:59 Andres (arutelu | kaastöö) eemaldas kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö) blokeeringu (blokeerimine ei ole lahendus)
  • 2016-06-28T14:35:55 Raamaturott (arutelu | kaastöö) blokeeris kasutaja Mariina (arutelu | kaastöö); aegumistähtaeg 1 nädal (kontode loomine keelatud) (Ma pean ära blokeerima, sest juba mitmendal korral pöörad Sa muudatused tagasi. Artiklid ei kuulu ainult Sulle. Samuti ei püüagi tähele panna teiste kasutajate antud soovitusi.)
Sarnaselt kasutaja:Mariinale pannakse vikminnide poolt blokeeringuid kasutajatele kes, vahel asendavad artikli sisu tekstiga MUNN näituseks, mina sellist asja kindlalt teinud ei ole aga edasi pikemalt juba siin:
Next.svg Pikemalt artiklis Vikipeedia:Üldine arutelu#Kasutaja:Mariina.
mida aga kaastööline Mariina teinud siis on selle kohta leiab infot siit
Mariina 15. aprill 2017, kell 06:07 (EEST) alias Простота


  • Reegel, et arutelulehekülgede sisu ei kustutata, on minuteada suhteliselt kindel. Vähemalt inglise Wikipedias ja teistes sõsarprojektides on selline asi väga paha tegu, kui nii juhtub. -Mardus /arutelu 12. aprill 2017, kell 01:34 (EEST)
Inglise viki on eraldi koht ja seal on eraldi reeglid. Pelmeen10 (arutelu) 12. aprill 2017, kell 09:28 (EEST)
Tere! siin ei ole tõde kirjas!
äärmiselt lihtne tuvastada ka algajal Vikipeedia kasutajal, võtame näituseks artikli harilik puuvõõrik (11. aprill 2017) sealt kadus märge loodusliku südame, vererõhu ja vähiravi ürdi kohta eilse seisuga, täna hakkasin kirjutama artiklit puuvõõriku ürt ja mis seal taas kord toimub -Vigala Sass visatakse 'vikiporri', kõigele 'rotiviisud alla ja minek' samas artikkel maasik-metskaktus 7. aprillist on jne jne ...
pealekaebamine oli õige klassifikatsioon ja selle motiivid jäävad "pealekaebajatel" praegu veel 'haletsustriipude' ("kakatriipude") taha - keegi peab "pealekaebuse juhiks" asuma ja juba jõudsimegi taas artikli harilik puuvõõrik Vikipeedia administraatoripoolse kaastööni.... miks te arvate, et Teil kõigil on jube raske koorem kanda - minu artikleid kustutada - samamoodi pean tegelema mina andmetöötlusega, et olulist informatsiooni kuidagi säilitada. Nn Teiepoolne teadvustamata usaldamatus ei ole miskit muud kui minu autonoomsus, mul on palju teadmisi mida tasuta jagada aga ma ei usalda enamike Vikipeedia administraatorite 'vikipügalaid', kuna nende "aastatepikkuses tegevuspagasis on tohutud vastuolud" - Vikipeedia on täis mändide artikleid 'ette ja taha auku' neid täiendada või nende tervistavaid toimeid lisada ei tohi, männi -ja tammeelukaid, tammelehti, tammetõrusid lisada ei tohi, magneesiumit ilma milleta organism kaltsiumi ja D-vitamiini ei metaboliseeri jne lisada ei tohi - mida need i-artiklid täis on arvestamata asjaoludega, et biokeemiline koostis on indiviidipõhine ja magneesiumi ei saa taimesaaduses olla kui tal on magneesiumipuudus .... ma võiksin jätkata ja jätkata ja ometi kõik algas nii süütult Ghost Town ...
jah, huvitav kui paljud Vikipeedia kasutajad on aastate jooksul oma jalad seinale löönud ja laulnud me vikitööd ei tee, me vikitööd ei tee lööme jalad seinale, just Vikipeedia administraatorite pealetükkiva ja valdavalt siiski "põhjendamatu agressiivsuse, kahepalgelisuse ja ebaviisakuse" toimel? Mina ei usu vägivalda - ma kohe lapsest peale pole seda pooldanud ega armastanud ja nüüd täisnaisena järjest vähem ja vähem...
Mariina 12. aprill 2017, kell 10:13 (EEST) alias Простота

Minu meelest ei ole mõtet hakata norima, kui keegi kustutab oma repliigi, millele keegi pole vastanud, või paneb tagantjärele õige allikirja. Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 12:10 (EEST)

Norima ei peaks, kuid arutelulehtedel enda (veel hullem – kellegi teise) teksti tagantjärgi ära kustutamine või muutmine (kui tegu pole just kirjavigade parandamisega või räige teksti kõrvaldamisega) on häiriv küll. See on nagu ajaloo võltsimine. Oma tekst tuleb joonega läbi kriipsutada, mitte kustutada. Sellest on kindlasti kuskil juhendis ka juttu. Tegelikult mulle ei meeldi ka, kui keegi arutelulehe teksti ühelt arutelulehelt teisele kopeerib. Cumbril 12. aprill 2017, kell 12:45 (EEST)
Päris palju kasutaja- või artikliarutelulehtedel toimuvast võiks tegelikult üldisse arutellu kopeerida. Pelmeen10 (arutelu) 13. aprill 2017, kell 03:02 (EEST)

Usaldatava kasutaja staatus määratakse administraatorite konsensusega. Sellel staatusel on tähtsust vähestel puhkudel. Andres (arutelu) 12. aprill 2017, kell 14:58 (EEST)

"Kas teadsid, et" rubriik[muuda lähteteksti]

SEDA tuleb vist natukene kõpitseda ja siis sobiks ta minu meelest praeguse nädala esilehele?
Mainin Taivot, kui rubriigi haldurit, et süsteem tal lehekülje ülaosas kellukese plingima paneks. --kanakukk (arutelu) 11. aprill 2017, kell 21:31 (EEST).

Ma väga ei tahaks panna. Puudub järellugu: seadus võeti vastu, millal hakati rakendama? Kas saaks hinnangut tähtsuse kohta? Kui kaua seadus kehtis? Praegu hõlmab kolmveerandi artiklist seaduse tekst, sellisena sobiks rohkem vikitekstidesse. Taivo 11. aprill 2017, kell 21:43 (EEST)

Commonsi aasta pildi valmine[muuda lähteteksti]

Märgin igaks juhuks ära, et parajasti valitakse 2016. aasta parimaid pilte. Olete oodatud osalema.

Muide, finaaliste on 58 ja neist tervelt 3 on Eesti päritolu. Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 01:27 (EEST)

Märgi ära ka, millist klikkida vaja. :) --Pelmeen10 (arutelu) 13. aprill 2017, kell 02:57 (EEST)
Klikid neil, mida ise parimaks pead. Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 09:34 (EEST)

ESBL[muuda lähteteksti]

ESBLi sisu on sealse peatoimetaja sõnul CC BY-SA 3.0 litsentsi alla, mis on sama, mida Vikipeedia oma sisu osas kasutab. Kas see tähendab, et me võiksime ESBList teksti üks-ühele üle tõsta?

No ja siis on muidugi artiklid Evald Kree, Jaak Parmas, Kaja Komissarov ja Piret Ilves (tennisist), kus justnagu oleks tegu autoriõiguste rikkumisega, sest tekst pärineb ESBList. Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 01:27 (EEST)

Mida Vikipeedia neile vastutasuks pakub? Pelmeen10 (arutelu) 13. aprill 2017, kell 03:00 (EEST)
Midagi ei paku. Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 09:38 (EEST)
Üks-ühele üle tõsta siiski ei maksa, tuleb ikka meie stiilis kirjutada, pealegi jätaks see minu meelest Vikipeediast halva mulje.
Muide, kas see allikas on ikka viitamiskõlbulik? Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 06:45 (EEST)
Stiililised erinevused küll, aga kas saab rääkida nt autoriõiguste rikkumisest nimetatud artiklite puhul?
Vast ikka on viitamiskõlbulik. Miks ei peaks olema? Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 09:38 (EEST)
Viidata saab ikka. Autoriõigustega on asi natuke komplitseeritum (litsentsi osas tuleb olla pisut kriitiline). Siin oleks mõtet maha istuda Olümpiakomitee, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ja toimetusega (peatoimetaja Aare Oja). Mis osa on veel Entsüklopeediakirjastusel ja raamatu varasemate aasta trükkide autoritel, vajab ka selgitamist. Üldiselt vähemalt Olümpiakomitee oli (vähemalt paar aastat tagasi) samuti positiivselt meelestatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2017, kell 10:51 (EEST)
Oleks kellelgi mahti need artiklid üle vaadata, et sealsed mallid annaks maha võtta?
Kui sellist koosistumist organiseerida, siis mida meil endal vaja võiks olla? Mis oleks see positiivne programm, mille saavutamist taga ajada? Ivo (arutelu) 16. aprill 2017, kell 23:30 (EEST)

Allkirjad[muuda lähteteksti]

Kas värvilised allkirjad on tolereeritud? Minu meelest on see natuke veider. Pelmeen10 (arutelu) 13. aprill 2017, kell 02:58 (EEST)

Kuna etwikil kohalikud allkirju puudutavad reeglid puuduvad, siis tasub lähtuda näiteks [1]'ist. Minu oma (mida Sa ilmselgelt silmas pead) on nendega kenasti kooskõlas ja on muuseas inspireeritud ühest allkirjade kujundamise õpetuse korrektsest näitest. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. aprill 2017, kell 03:12 (EEST)
Selged pildid. Pelmeen10/TÖÖ 13. aprill 2017, kell 04:50 (EEST)

Tere tulemast lasteaeda. Kui tema teeb, teen mina ka. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.23 (arutelukaastöö) .

njah. muide @Pelmeen10: kui sa loed lehelt en:Wikipedia:Signatures#Appearance_and_color märkust, siis see variant sinu allkirjaks ei sobi - selliste värvide kontrast on 2,4, kuid peab olema vähemalt 4,5 ning soovitakse ikkagi, et see oleks üle 7.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2017, kell 11:09 (EEST)

Keelekonverents ja Vikipeedia[muuda lähteteksti]

18. aprillil toimub Tallinnas "Eesti keeletehnoloogia 2017" konverentsi raames töötuba, kus katsetakse ka masintõlke võimalusi vikiartiklite tõlkimisel. Oleks vaja juurde neid, kes osaleksid kas tõlkija, järeltoimetaja või hindajana. (Tallinna ei pea ilmtingimata kohale tulema, võimalik on osaleda ka veebi kaudu.) Nii saaks ehk selgust, kas millegi sellise kasutamine võib lähiaastatel Vikipeedia arendamise juures mõeldav olla või mitte. Huvilistel palun endast teada anda. Ivo (arutelu) 13. aprill 2017, kell 12:10 (EEST)

Võin osaleda ykskõik millises rollis. Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 13:25 (EEST)

Miljon+ keeletehnoloogia konverentsil: Vikipeedia masintõlkimise häkaton 18.04 Tallinnas[muuda lähteteksti]

Edastan Miljon+ projektijuhi Sirli Zuppingu teate:

Tere! Olete kõik väga oodatud Vikipeedia masintõlkimise häkatonile 18. aprillil Tallinnas. Palun pange end kirja siin.

Kõige parem oleks, kui saaksite töötoas aktiivselt kaasa lüüa! Meil on vaja juurde neid, kes osaleksid kas tõlkija, järeltoimetaja või hindajana. (Tallinna ei pea ilmtingimata kohale tulema, võimalik on osaleda ka veebi kaudu.)

Teave ürituse kohta[muuda lähteteksti]

Tallinnas toimub 18.–20. aprillil konverents «Eesti keeletehnoloogia 2017». Töötubade päev on 18. aprillil TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

Üks töötubadest on masintõlkimise häkaton, kus kasutatakse uusimaid närvivõrkudel põhinevaid masintõlkemudeleid. Tõlgitavateks tekstideks on valitud Vikipeedia artiklid. Häkatonil tahame teada saada, kas masintõlge on oluliseks abiks tõlkeliste artiklite kirjutamisel.

Häkatonil osalevad tõlkijad, kes tõlgivad inglise keelest vikiartikleid ning võrdluseks katsetavad tõlkimise tööd eelnevalt masintõlgitud artiklitega. Osalevad ka lõpptoimetajad, kes pimesi hindavad järeltoimetatud masintõlget ning inimtõlget.

Oodatud on kõik huvilised ning kõik, kes tahaksid ise (masin)tõlkimise protsessis osaleda.

Kava vt siit.

Konverents ja õpipajad on tasuta, vajalik on vaid registreerumine.

Lisainfo: Kadri Vare, kadri.vare@ut.ee.

Vt ka pressiteadet.

Adeliine 13. aprill 2017, kell 14:20 (EEST)

Wikimedia Commonsi äpp Androidile[muuda lähteteksti]

Wikimedia blogis kuulutatakse Commonsi äppi, millega muu hulgas otse telefoni kaamerast Commonsisse pilte saab laadida. Proovige julgelt, mind juba natuke huvitab, et kuidas see töötab ja kas on hea. Pidage aga meeles meie panoraamivabaduse(tuse) olukorda, eksole. Adeliine 13. aprill 2017, kell 23:13 (EEST)

Aktiivne sisselogimiskatse[muuda lähteteksti]

"Sinu seansiga pole seotud ükski aktiivne sisselogimiskatse"

Palun sõnastage see teade arusaadavamalt. Mina ei saa sellest midagi aru, tundub ainult, et mind kahtlustatakse milleski. Samuti jätab see mulje, nagu poleks sisselogimine õnnestunud. 146.255.183.237 14. aprill 2017, kell 08:51 (EEST)

Pildid Vikipeedias[muuda lähteteksti]

Aegajalt leian vikipeedia artiklitest lüürilisi fotosid värviküllastest päikeseloojangutest, üksikust laternast valgustatud pimedast tänavast vms, viimati täna artiklis Kõrre tänav. Minu arvates peaksid entsüklopeedias kasutatavad pildid olema informatiivsed ja sellistena artiklit täiendama. Või mida teie arvate? 2001:7D0:87CD:2B80:45DE:7E04:EE69:FCC5 14. aprill 2017, kell 18:11 (EEST)

See Kõrre tänava pilt minumeelest kõlbab, kui paremat pole. Muidugi peavad pildid olema informatiivsed. Kui informatiivsus on piisav, võib kaunis päikeseloojang seal olla hoopis esteetiliseks boonuseks. Pildid on selliseid, mis võtta on. Parem keskpärane pilt kui üldse mitte midagi. Alati võib paremaid teha. Adeliine 14. aprill 2017, kell 18:42 (EEST)
Aa ja see võib selle pildi juures ka informatiivsuse alla minna näiteks, et tänav on valgustatud :). Adeliine 14. aprill 2017, kell 18:45 (EEST)
Viimati öeldu tegi hea tuju! Naersin südamest. 2001:7D0:87CD:2B80:45DE:7E04:EE69:FCC5 14. aprill 2017, kell 19:35 (EEST)
Minu meelest mida rohkem pilte, seda parem. Ma ei ütleks, et Kõrre tänava pilt ei ole informatiivne, aga muidugi oleks hea seda teiste piltidega täiendada. 146.255.183.237 14. aprill 2017, kell 18:58 (EEST)
Karta on, et nö tavalisi pilte ei laaditagi siia eriti üles võrreldes ilufotodega, kuigi Vikipeedia on tõesti ennekõike info jagamiseks. Mulle torkas piltide valik silma nt artiklis Eesti#Loodus. Iseloomulike loodusmaastike asemel on seal pigem haruldasi vaatepilte näitavad loodusfotod, millest mõnede värvid tunduvad moonutatuna. --Minnekon (arutelu) 14. aprill 2017, kell 19:22 (EEST)

hm, tundub nagu kirjutaja poleks viitsind commonsi aasta foto valmisel mittekunagi osaleda, see, et miski saab korraga olla ilus ja informatiivne on ju maailma üks algtõdedest ..., milleks üldse sellist pseudoprobleemi jutulõime teemana ülesvõttta? suwa 16. aprill 2017, kell 23:48 (EEST)

Viidete koondamine[muuda lähteteksti]

Pole just otseselt see teema, aga arvan, et ka selline viimaste muudatuste reostamine, nagu Iifar siin teeb, tuleb ära lõpetada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 14:12 (EET)

Iifar ju märgib pisiparandusteks. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:05 (EET)
Leian, et viimaseid muudatusi ei ole võimalik reostada, kui tegu on eesmärgipärane. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:37 (EET)
Kõik võib ju õige olla, aga õigeid asju õigeks muuta ainult muutmise pärast ei ole mõtet. Oleks et siis artikleid endid paremaks muudetaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 15:59 (EET)
Jah, see on iseasi, kas midagi paremaks läheb. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 19:33 (EET)
Teoreetiliselt läheb, nii on lihtsam vananenud netiviide uue allika vastu välja vahetada. Praktikas ei pruugi selle jaoks muidugi vajadust olla. Aga selliste muudatuste tegemisel peab muidugi artikli läbi vaatama ja nii saab varem läbi lipsanud kirjavead ka ära parandada (mis on ka pisiparandused). - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 08:13 (EET)
Siis on hea, kui sellest ka kasu on. Mina vaatan viimaseid muudatusi ja kui sealt enam miskit muud välja ei paista, siis tekitab asi küsimusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 10:08 (EET)
Pictogram voting comment.svg Kommentaar: Artiklit on palju kergem täiendada/parandada, kui kõik viited on alla kokku koondatud, kas tõesti pole see arusaadav?! Viimaste paranduste filtreerimine ei ole just tuumateadus, nii et see reostamise jutt tõsiselt kummastav. --Ivar (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:03 (EET)
Ei ole arusaadav ja ilmselt ei hakkagi olema. Minu meelest on kergem artiklit parandada siis, kui viide on selles kohas, kus see tekstis on. Vigaste viidete parandamiseks võimalik, et tõesti on mugavam, kui need viited koos on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:56 (EET)

Muudatuste filtreerimine on justnimelt kaugelt olulisem tegevus kui robotlik mõttetuste tegemine. Kummastav on hoopis siinne viimane arusaam.

Iifar pidas silmas seda, et tema tegevus ei tohiks kedagi häirida, sest ta märgib oma muudatused pisiparandusteks. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:44 (EET)
Häirib. Kui selliseid muudatusi on paar tükki, pole hullu, aga kui selline tegevus on massiline, siis tuleb seda teha boti kontot kasutades.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:58 (EET)

Kui toimetamiskastis on palju pikki viiteid, siis on sealset teksti raske jälgida ning see raskendab toimetamist. Mõne inimese jaoks on see tühine ebameeldivus, mõni aga ei suuda selliseid artikleid üldse toimetada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:53 (EET)

Mina tegin viidete koondamise tööriista. Tööriista loomise eesmärk oli säästa aega ja vaeva. Viidete artikli alla koondamise võimalus on MediaWiki tarkvaras olemas laienduse tasemel (laiendus mw:Extension:Cite – sama laiendus, mis igasugused viited võimalikuks teeb). Nägin, et osad kasutajad aeg-ajalt koondasid viiteid artikli alla, tegin seda ka ise vahel, ja tean, kui palju see suure artikli korral aega nõuab (pool tundi ja enam, vabalt). Miks siis mitte kirjutada programm, mis teeb sama asja ära mõne sekundiga. Ingliskeelses Vikipeedias on leheküljel en:Help:List-defined references öeldud, et kumbki viis (viited on kirjeldatud artikli teksti sees vs viited on alla viidud) pole eelistatud ja ilma konsensuseta ei tohiks artiklis hakata viiteid ühest vormingust teise viima. Osad autorid eelistavad ühte, osad teist. Mõlemal viisil ongi omad plussid ja miinused. Viited artikli teksti sees plussid:

  • viide asub kohe teksti järel, mille viiteks ta on – saab toimetamise ajal viite teksti kohe vaadata ja parandada
  • viidet saab muuta VisualEditoriga

Viited viitemalli sees plussid:

  • viide ei sega artikli toimetamist; kui viite tekst on suur ja neid on iga natukese aja tagant (ühes lauses mitu), on väga raske aru saada, kus asub viide ja kus artikli tekst. Meil siin vikis on erinevad inimesed läbi aegade kurtnud, kuidas viitemallid teksti sees teevad artikli toimetamise raskeks, ja on ka öeldud, et viidete koondamine on selle lahenduseks.
  • kõik viited on ühes kohas koos muust tekstist eraldi, neid saab järjest läbi vaadata

Minu jaoks kaaluvad viidete koondamise plussid miinused üle. Lisaks teeb tööriist ka muud kasulikku. Näiteks otsib üles ja koondab ühe nime alla täpselt sama sisuga viited, mida autor on kas kogemata või teadmatusest tekitanud. Hakata tekstis käsitsi duplikaate taga ajama ja võrdlema on paras neegritöö. Tööriistaga saab ka vaadata, kui palju mingit viidet on tekstis kasutatud. Veel saab viiteid väga lihtsalt ümber nimetada. Tööriist kontrollib ka osasid viidete koodis olevaid vigu ja fokusseerib artikli tekstis selle koha peale, kus viga on. Nii saab viidete koodi parandada. Botina seda jooksutada aga ei saa samal põhjusel – kuna viited kirjutatakse artiklitesse enamasti käsitsi, siis on seal suure tõenäosusega vigu. Mingi väikse näpuvea tõttu võib tööriist aga kõik viiteid täiesti pekki keerata. Seepärast on vaja, et inimene üle vaataks tulemuse. Cumbril 25. märts 2017, kell 12:35 (EET)

Ka botikonto puhul peab inimene ehk siis see, kes botti jooksutab, muudatused üle vaatama. 'a propos' – ma just eriti ei usu, et keskmise tempoga 10 minuti jooksul 20 muudatust tehes ja seda pikema aja vältel, inimene suurt midagi kontrollida jõuaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 12:45 (EET)
Mis mõttes: "kirjutatakse käsitsi"? Kes kirjutab nt viidatava allika aadressi ja pealkirja käsitsi???—Pietadè (arutelu)
Naiste võrdõiguslikkus meeste duširuumis ja meeste võrdõiguslikkus naiste duširuumis, ehk siis, igal asjal oma koht, IMHO.

Näiteks hetkel panin artiklile, mida igapäevaselt vähemalt 3× täiendan (Timeline of the war in Donbass), 830. viite (art suurus on hetkel 505 267 baiti); kogu artikli peale on umbes 80–90 korduvat viidet; füüsiliselt oleks sellist kogust ükshaaval läbi kontrollida, ...mitte-lihtne.
Mõnes Wikis praktiseeritakse nt infokasti üksnes "ref name" panekut ja koondatakse need viited täispikkuses kujul artikli alla, kas Allikate, Viidete vms alla → tulemusena olemas nii viide, kui nt allikate loend.
PS, circa samamoodi häirib mind näiteks see, kui pean otsima "tekstist" bull-nbsp-bull-cursive vahelt kohta, kuhu oma tagasihoidlikud kirjaread mahutada (ehk olex võimalik koondada ka/hoopis pikemad kasutajanimed)—Pietadè (arutelu) 25. märts 2017, kell 13:05 (EET)

Just neil põhjustel, mida Taavi ennist mainis, eelistangi artikli loomisel viiteid mitte koondada. Viidete järjestikusest läbivaatamisest ei saa aru, aga pikkade viidete puhul võivad need toimetamist segada küll. Jällegi - nagu netiviite väljavahetamisel - on tegemist võimaliku olukorraga, sest kui viide samale reale ära mahub, ta toimetamist reaalselt ei sega. Tegemist on seega "võib-olla kunagi läheb vaja" stiilis tegutsemisega, mis võib muuta elamise kolikambriks, aga samas võib kunagi ka kellelegi abiks olla. Ise ei teeks, aga kui keegi viitsib, siis äkki lähebki vaja:) - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 14:27 (EET)
Järjestikkuse läbivaatamise all pidasin silmas seda, et kui soovid ainult viidetega tööd teha: kontrollida üle, kas lingid töötavad; kas metaandmed on korrektsed; või soovid viidete koodis midagi süstemaatiliselt parandada. Siis on lihtsam seda teha, kui viited on ühes kohas koos, võrreldes olukorraga, kus neid peab artikli teksti vahelt otsima. Cumbril 25. märts 2017, kell 16:30 (EET)

enwi-s on järgmine võimalus, redigeerimisel:
Check for the following errors:
– References with the same content
– Multiple references with the same name
– Usage of undefined named references
neat; ja pärast seda "koondada" (mida see viimane sõna õieti tähendab? sisuliselt (Üheks tõhusaimaks elust koondamise vahendiks on osutunud surm)Pietadè (arutelu)

Ma pean Cumbrili kiitma selle skripti eest (samuti nagu tuleb kiita kriipsuskripti tegijaid). Ka AWB on kasulik asi näiteks murdmatute tühikute panemiseks sinna kuhu neid vaja panna on. Kuid siiski kõikide nende puhul peaks kehtima põhimõte – usalda, aga kontrolli. Aga lugedes Cumbrili lauset, et see tööriist võib midagi... siis neid muudatusi ei peaks siis ka pisiparandusteks märkima – oma mahult ei ole nad seda niigi – aga kes neid muudatusi kontrollib?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:15 (EET)

Tööriist paneb selle pisiparanduse linnukese kasutaja eest, nagu kriipsuskriptki. Kuna viidete koondamine pole sisuline muudatus, vaid vormiline, siis minu meelest on see pisiparandus. Kui skript terve artikli segi keerab, siis ei ole see jah pisiparandus, aga sel juhul ei tohiks seda ka salvestada – kasutaja, kes skripti töö tulemust erinevuste vaates enne salvestamist näeb, peab selle ära hoidma. Cumbril 25. märts 2017, kell 15:58 (EET)

Tegelt ka oleks aeg viimaste muudatuste reostamine lõpetada. Selline massiline muutmise seda just on. Kui paar-kolm muudatuste teha pole hullu, aga sadades seda produtseerida, ei ole normaalne. Pealegi saan aru, et tegelikult selliseid muudatusi ei tohiks artiklis enne ette võtta, kui see on kokku lepitud. Peaks kehtima ka reegel, et õiget õigeks muuta ainult muutmise enda pärast ette ei võeta. Halb on ka see, et artikli osa redigeerimisel ei saa sedasi enam viiteid üldse vaadata ja neid tegelikult ka mitte muuta ja lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 10:18 (EEST)

Lisada ju saab. Pole mingit takistust. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 12:53 (EEST)
iseenesest saab jah, aga et viited võiksid olla siis kõik kas teksti sees või siis lõpus, tuleb skripti veel teist või kolmandatki korda kasutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)
Ahjaa, see miinus läks mul ennist meelest ära, et sektsiooni muutes ei saa viiteid muuta, kui need on viitemallis defineeritud. Ja viiteid lisada saab sektsiooni muutmisel küll. See viidete artiklis esitamise mittemuutmise reegel kehtib enwikis, siin vikis tuleb oma konsensusele jõuda. Paljud artiklite autorid ei tea võimaluse kohta viiteid viitemallis kirjeldada, seepärast pole viidete artikli teksti sees kirjeldamine tõenäoliselt teadliku valiku tulemus.
Aga mulle tundub, et sind (ja ehk veel kedagi) häirivad rohkem massilised ühetaolise sisuga muudatused, mis kajastuvad viimastes muudatustes, mitte see, et just seda tööriista on kasutatud nende tegemiseks. (Kui keegi kriipsuskripti massiliselt kasutaks, siis häiriks samamoodi?)
Mul endal puudub seisukoht, kas massiline viidete koondamine artiklites on hea või halb. Tegin vaid tööriista, mis seda võimaldab ja plaanin tööriista edasi arendada, et selle kasutajal oleks rohkem valikuid. Näiteks selle osas, kui paljude kasutustega viited koondada; arvatavasti saab seda tööriista millalgi kasutada ka vastupidi, st. koondatud viidete artiklisse laiali paigutamiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 13:15 (EEST)
Oo õudust. Ära sellist toodet küll letile too:). Olen sama meelt Ahsoousiga, et skripti loomine on kena saavutus meie tööriistavaramus. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 13:39 (EEST)
Kriipsuskripti kasutamine mind üldiselt ei häiri, sest seda kasutatakse vigade parandamiseks. Küll aga häirib mind kui muudetakse näiteks Category Kategooria'ks või File Pilt'iks (kusjuures tegelikult File on nimeruumi nimena õigemgi, kuna see sisaldab ka muid meediafaile) ilma, et artiklis midagi muud muudetakse. Aga selle viidete skripti vastupidine töölepanek võiks ju muidugi olemas olla, iseasi, et ega ta väga kasutust ei leia. Kuid mõeldes, kus sellest võiks kasu olla, siis mingi mõte tekkis - näiteks siis, kui tekib tahtmine artiklit mitmeks jupiks jagada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)
Selle kasu peale ma ise ei tulnudki. Aga see on parim asi – kui kasutajad leiavad tööriistale selliseid kasutusi, mida tööriista looja ise ette ei osanud näha.
"Pilt:" tuleks asendada nimeruumi nimega "Fail:", nii et "Pilt:" jääb ka tööle. Huvitav kuidas selle tehnilise teostatavusega on. Mind ka segab, kui videofail või PDF-fail on eesliitega "Pilt:". Cumbril 31. märts 2017, kell 14:43 (EEST)

Tõesti viskab juba üle. Kas tõesti inimene aru pähe ei võta ja ei suuda seda tegevust lõpetada. Ta ju kontrolli seejuures ka mitte midagi. Mittetöötavad lingid, lingid valedesse kohtadesse jne kõik on ju alles jäetud. Pealegi puudub iga sugune vajadus neid muudatusi teha ja õiget pole vaja õigeks parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. aprill 2017, kell 20:56 (EEST)

Märgiks ära, et Viidete koondaja skript töötab nüüd mõlemapidiselt: viiteid saab nii koondada kui ka laiali paigutada. Seetõttu nimetasin tööriista ümber Viidete korrastajaks. Pietade mainis ühes arutelus, et tema meelest peaks ainult neid viiteid artikli alla koondama, millel on mitu kasutust – see on ka nüüd tööriistaga võimalik. Ehk kasutajast oleneb, kuidas ta tööriista kasutab. Cumbril 7. mai 2017, kell 21:43 (EEST)

Nimeruumi alias[muuda lähteteksti]

Uurisin nimeruumile Pilt: aliase Fail: tegemist. (Parandus: ikka vastupidi, Pilt: oleks Fail:-i alias) Tehniliselt teostatav. Info siit: mw:Help:Namespaces#Namespace aliases. Enwikis ongi nii tehtud, Image: on nimeruuminime File: alias. Kui nüüd vastu polda, siis esitan taotluse konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 15:30 (EEST)

Nõus. Adeliine 31. märts 2017, kell 17:03 (EEST)
Tegin Phabricatoris ülesande: phab:T162744. Cumbril 11. aprill 2017, kell 23:16 (EEST)

Muudatused on konfiguratsiooni sisse viidud. Pildi nimeruumi asemel on nüüd faili nimeruum. Pildi arutelu nimeruumi asemel on faili arutelu nimeruum. Senised "Pilt:" ja "Pildi arutelu:" toimivad edasi aliastena. Cumbril 28. aprill 2017, kell 16:00 (EEST)

Mulle seesugune muudatus ei meeldi. Pean seda liiga võõrapäraseks ja üldse naljakas (võrdle file vs fail ja mõtle selle kirjapildi ingliskeelse tähenduse peale).
Samuti oleks tarvilik selliste muudatuste tegemisel alati juhendileheküljed üle vaadata ja ajakohastada. Ivo (arutelu) 16. mai 2017, kell 01:58 (EEST)

Kutse osalema liikumise strateegia arutelus[muuda lähteteksti]

Head kolleegid!

Juba 16 aastat (Eestis pea 15) on vikipedistid ja vikimedistid koos loonud inimajaloo suurimat vabade teadmiste allikat. Vikipeedia on kasvanud globaalseks liikumiseks, millel nägemuseks maailm, kus iga inimene saab vabalt osa kõigi teadmiste kogusummast. Ja meil kõigil on võimalik nyyd otsustada, kuidas sellest punktist edasi minna - kuidas muuta visioon reaalsuseks. Mida me soovime järgmise 15 aastaga saavutada? Milline on meie roll maailmas aastal 2030? Just sellistele kysimustele otsitakse vastuseid Wikimedia liikumise pikaajalise strateegia aruteludes, millest olete lahkesti oodatud kõik osa võtma.

Strateegiaprotsessi praeguse faasi (mis kestab 15. aprillini) kohta saab lugeda Meta-vikist. Alustada võiks kasvõi siinsamas. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:04 (EET)

Meta-vikist leiab ka põhjalikuma ylevaate strateegiaprotsessi taustast. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:10 (EET)
Ma loodan, et eksin, aga tundub, et Wikimedia Eesti ja Vikipeedia kogukond üha kaugenevad teineteisest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:32 (EET)
Ahsoous, kas saad seda kaugenemist täpsemalt kirjeldada? Ning kas ja miks see on halb? Adeliine 25. märts 2017, kell 15:05 (EET)
Pidasin silmas, et väljendus 'vikipedistid ja vikimedistid' justnagu vastandaksid eri pooli. Aga Adeliine käest sain aru, et teine sõna peab tegelikult silmas neid, kes oma aega raiskavad näiteks commonsis, sõnaraamatutes, metas jne. Sellega sain oma arusaamatusele piisavalt ammendava vastuse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)
Lühidalt: Wikimedia Eesti on nagu mingi asi iseeneses, millel on eestikeelse Vikipeedia ja teiste projektide heakäekäigu ja muredega vähe pistmist. Näiteks see, mida siin ette pannakse, on meie kogukonna silmis pseudotegevus.
See on halb eeskätt sellepärast, et kisub tublid tegijad (keda meil niigi napib) eemale artiklite toimetamisest. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:29 (EET)
Ma tooks siin mingis mõttes paralleeli poliitikaga: tavainimese jaoks tundub see kauge asi, millesse on keeruline ise süveneda, aga poliitikute kallal virisetakse ikka, et nad tegelevad mitte millegagi ja tavalist inimest ei kuula. Wikimedia strateegia mõjutab lõpuks ka meie väikest Vikipeediat (nagu poliitika mõjutab igapäevaelu), ja praegu kutsutakse kaastöölisi oma sõna sekka ütlema. Kindlasti ei ole see lihtne, kui ei süvene, ja kindlasti ei saa strateegiategijad kõiki ettepanekuid täielikult arvesse võtta, aga võimalus rahvale on antud. Artiklite toimetamisest eemale kiskumise kohta ma arvan nii, et igaüks teeb vabatahtlikuna seda, mis huvitab. Keegi ei kisu kedagi. Adeliine 25. märts 2017, kell 20:19 (EET)
Strateegia koostamise vajadus ei ole ilmne ega selgu ka selgitustest, mis seisnevad õõnsates sõnades. Mina küll ei näe, kuidas see strateegia meie kogukonda mõjutab. Muide, strateegia koostamise eelarve on 2,5 miljonit USA dollarit. Minu meelest on see raha raiskamine. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 21:45 (EET)
Mõneti ikka on ilmne - on vikipeediaid, kus meil arutatud probleemid on palju sügavamad, ja üks eesmärke ongi leida neile probleemidele lahendus. See, kas lahendus on leitav ja teostatav, on juba iseasi. Kui tegu poleks pelgalt sõnadega, siis oleks lahendused ju olemas ja siis poleks ka pikemas perspektiivis probleeme... Õõnsateks sõnadeks ja raharaiskamiseks saab taolisi projekte liigitada ikkagi alles tagantjärele. Teine pool on seotud vikidega, kus keele kasutajate kohta, kel ligipääs arvutile, nii autoreid kui kasutajaid vähe on. Seal on mõtted palju konkreetsemad, aga meid siin see muidugi ei puuduta. Samas on ilmne ka see, et eestikeelset vikipeediat ei peeta kumbassegi sihtrühma kuuluvaks ja see mõju meile, kel rohkem ühist esimese rühmaga, võib seega kujunedagi olematuks - aga taas on tegu tulevikuga, mida me ei tea. - Melilac (arutelu) 26. märts 2017, kell 08:43 (EEST)
Ju Sa oled rohkem lugenud, mina ei leidnud midagi konkreetset. Kui see seal on, siis müra varjutab selle ära. Andres (arutelu) 26. märts 2017, kell 11:05 (EEST)
Usun, et pikemas perspektiivis on mingisugune strateegia vajalik. Me oleme siin ennegi arutanud mõnes mõttes strateegilisi küsimusi (ei hakka näiteid tooma, et taas mingeid arusaamatusi ei tekiks), ja arutame ilmselt ka edaspidi. Tegelikult oleks meil vaja ka eestikeelse Vikipeedia arendamiseks mingit strateegiat, kuid minu meelest selline kirja teel arutamine võtab liiga palju aega ja ei pruugi olla eriti tulemuslik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)
Oma viki (ja ka eesti Vikisõnastiku) strateegia arutamine on iseasi. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 23:58 (EET)
Ma arvan ka, et Vikipeedias võiks eelkõige arutada omakeelse viki strateegiat, kuid ma ei välistaks võimalust, et sellest koorub välja ka midagi globaalselt olulist. See aga ei peaks olema siin esmatähtis. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)
Wikimedia Eesti ja vikikogukonna kaugenemine on ka mulle silma jäänud ning MTÜ juhatuse liikmena teeb see mulle iseenesest natuke muret. Minu meelest on see yhemõtteliselt probleem, kuna kogukond on see, millele Wikimedia tegevus toetub. Alates kasvõi sellest, et suurema osa WMFi iga-sissetulekust moodustavad eraisikute annetused.
Kaugenemise põhjuseid leiab minu meelest mõlemalt poolt. Yhelt poolt näib kogukonna huvi MTÜ tegevuse vastu olevat vähenenud, mida peegeldab näiteks aeglustunud liikmete arvu kasv. Huvi vähenemine võib olla seotud sellega, et MTÜ tegevuse sihid on aastate jooksul muutunud ning peamine aur läheb haridusasutuste ja muude suurte institutsioonidega suhtlemisele, mis aktiivsemate kasutajate elu pigem kibedamaks teeb (tekitades palju uusi kasutajaid, kes kirjutavad yhe artikli ning siis kaovad), ning väliskoostööle, mis samuti vikikogukonna liikmeid väga palju ei mõjuta.
Samas tundub mulle, et kaugenemine ei ole siiski tingitud mitte niivõrd nendest tegevustest endist, kui sellest, et see kõik ei paista lihtsalt väga hästi välja. Kui MTÜ liikmetel on listi kaudu veel teatav ylevaade tegevusest olemas (muuhulgas jooksvalt täiendatava MTÜ tegevusaruande näol), siis teiste vikipedistideni jõuab sellest ilmselt võrdlemisi vähe. Siinkohal võikski võib-olla arutada, kas ja kuidas saaks seda parandada. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)

Mida teha?[muuda lähteteksti]

Alustaks otsa lahtitegemiseks väikestest asjadest. Kysiks seega lihtsalt, mida te tahaks Vikipeedias teistmoodi näha või mis puudu on. Sealt saab juba edasi mõelda, kuidas ja millisel yldistustasandil neid probleeme lahendama peaks. - Daniel Charms (arutelu) 1. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)

Esimesena tuleb pähe, et toimetajaid on vähe võrreldes materjaliga, mida toimetada tuleb. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:06 (EEST)
Muidugi nõus, aga ega seda muidugi Vikimeedia ei lahenda. Mina unistaks Vikipeedia oma kaardist ja need asjad panin sinna projektilehele ka kirja. - Melilac (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:55 (EEST)
Oma kaarti oleks muidugi tarvis. Küllap see juba oleks, kui seda oleks lihtne teha.
Minu meelest me ei anna siin Wikimediale ülesandeid, vaid arutame, mida annaks teha. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)
Teine teema (mis on loomulikult tihedas seoses Vikipeedia sisulise tasemega) on see, et Vikipeediat ei osata ega taheta ära kasutada praktilises õppetöös. Olen saanud päris palju tagasisidet erinevatelt kooliastmetelt, et halvemal juhul õpilastel keelatakse, paremal juhul mitte millegagi ei soodustata Vikipeedia kasutamist, samas selgitamata, mis on selle suhtumise põhjuseks. Samuti pannakse riigihangetena üüratuid summasid magama uutel suletud platvormidel e-õppevahendite arendamiseks, kasutamata ära Vikipeedia, Vikiõpikute, Vikiülikooli jne potentsiaali. Kui Vikipeedia arendamisega tegeleks ka õpetajad, oleks muutused kindlasti märgatavad. --Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2017, kell 12:07 (EEST)
Minu meelest tuuakse enamasti põhjenduseks, et "seal saab ükskõik kes ükskõik mida kirjutada" või midagi analoogset. Selle vastu aitaks vähemalt mingilmääral Wikipedia:Flagged revisions kasutamine, mida näiteks @Estopedist1: on ka varem soovitanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. aprill 2017, kell 14:43 (EEST)
Võib-olla tõesti, aga see tähendaks toimetajatele lisakoormust ning jätaks artiklid paisu taha kinni. Kui näha olev versioon ja toimetamiskastis olev tunduvalt erinevad, siis on ka toimetamine raskem. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:45 (EEST)
Oleks nähtavasti tarvis palju teavitustööd, et õpetajad taipaksid, et nad koos saavad Vikipeedia sisu kontrollida. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)
Just. Hästi paljud ütlevad, et "Ega ma ei olegi mõelnud, kust need artiklid sinna tulevad." Ja suuremalt jaolt ei ole kohale jõudnud, et artiklite all olevad viited on vahel inforikkamadki kui artikkel ise. --.Toon (arutelu) 1. aprill 2017, kell 16:13 (EEST)
Olen ka mõne õpetajaga vestelnud. Neile on tulnud üllatusena, et Vikipeedia artikleid saab ise toimetada.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. aprill 2017, kell 00:33 (EEST)
Kuidas see õpetajate teadvusse viia. Kas ehk pakkuda Õpetajate Lehte artikkel, kus asja selgitatakse ning antakse ideid Vikipeedia kasutamiseks? Muide, Kasutaja:Geonarva on püüdnud geograafia riigieksami materjali katta Vikipeedia artiklitega. Seal võiks rääkida ka võimalusest kooli Vikipeedia-koolitajat kutsuda. Andres (arutelu) 2. aprill 2017, kell 19:36 (EEST)
Teha viki veebikeskonnas Suure muutmisnupu nädal, mil esiletõstetud muutmislinkidega ning bänneritekstiga igati rõhutada -- et teksti saab igaüks muuta. --WikedKentaur (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:09 (EEST)
Olen igati päri WikedKentauri ettepanekuga. Olen ka ise selle üle pikalt mõelnud ja see on põhilisi eesmärke miljon+ kampaania taga, et just seda võimalust reklaamida (selle kohta oleks ka paar spets bännerit, aga praegu on lihtsalt päisetekstis nii palju asju, et kogu selle kraami millegagi asendamine, isegi miljon+ teavitusega, ei läheks vist niipea läbi). Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:24 (EEST)
Jah. Samas, selgub, et see 'saab igaüks' peletab teistpidi ka eemale (eriti just õpetajad on arvanud, et kui igaüks, siis ei saa õige asi olla). Toimetamist peaks ka rõhutama. Mingi "Kes teab, see jagab"-tüüpi asi? --.Toon (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:53 (EEST)
Tõsi. Eks ma seepärast ole olnud ka mõneti ettevaatlik mingi kampaania algatamisega :) Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:19 (EEST)
Selline mustandileht siis Vikipeedia:Suure muutmisnupu nädal. --WikedKentaur (arutelu) 9. aprill 2017, kell 17:49 (EEST)
Lisaks võib see ka vandalismile üles kutsuda. "Hinnakem teadmisi, jagagem teadmisi" ehk? Aga Õpetajate Lehele artikkel oleks kindlasti ka hea mõte. - Melilac (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)
Ka Berliinis äsja lõppenud Wikimedia konverentsil oli yks aruteluteemasid Vikipeediasse uute lugejate ja toimetajate toomine. Seal pakuti välja päris palju erinevaid viise artiklite parandamise võimaluse laiemaks teadvustamiseks. Mõned neist olid muidugi tehnilisemad kui teised (suurem muutmisnupp, progressiribad), kuid kõneldi ka artikli valmisolekuastet tähistavate märgiste laiemast kasutamisest - nii et eeltoodule lisaks tasuks Ivo loodud kvaliteediklasse ulatuslikumalt rakendada. Daniel Charms (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)
Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et märgistest kasu on? Nende laiem kasutamine vajab toimetamisressurssi, aga seda meil napibki. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Kusjuures, sellega ollakse nõus, et ingliskeelne Wikipedia on juba üsna usaldusväärne (vähemasti algus-allikana), ja kui küsida, miks, siis enam-vähem alati keegi pakub, et "Kirjutajaid on palju." Sealt on lihtne teemat edasi arendada. Üks argument on ka, et Vikipeedia on koht, mille kõik leiavad (vastupidi foorumitele jms päris headele allikatele). --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 12:51 (EEST)

Pakun välja haridusasutus(t)es korraldada kokkusaamisi. Ning siis (suurema) seltskonnaga üheskoos hakata teatud valdkondi/teemasid ühiselt parendama. Pelmeen10 (arutelu) 3. aprill 2017, kell 13:15 (EEST)

Kas Sa mõtled kokkusaamist vikipedistide ja õpetajate/õppejõudude vahel?
Kas Sa mõtled Vikipeedia toimetajate ja asjatundjate organiseeritud koostööd? Võib-olla tasuks siis kohtumisi korraldada näiteks ainesektsioonidega? Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Artiklite kvaliteedikriteeriumite all võiks ehk olla ka, milline on n-ö miinimum-tava, s.t kui natuke võib kirja panna, et see sobilik oleks? --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 21:44 (EEST)

Ühelauseline artiklialge võiks ka tolereeritum olla. Pelmeen10 (arutelu) 4. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)
E-klassi artikleid (ja üldiselt kohendamist vajavaid) on nagunii juba väga palju ja nende massiline juurdetootmine ainult süvendab seda toimetamisprobleemi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. aprill 2017, kell 03:20 (EEST)
Seda küll, aga mina mõtlesin lihtsalt lühidat artiklit (artikli algust). Et kui inimene näiteks tahaks mingi fakti lisada, aga kõhkleb, kas see on piisavalt oluline, sest pikka juttu ajada ei anna. --.Toon (arutelu) 4. aprill 2017, kell 07:53 (EEST)
Miinimum oleks üks korrektne defineeriva iseloomuga lause.
Kui artiklit ei ole, siis ei saa keskele kuuluvat lauset sisse panna. See on ka üks põhjus, miks üks lausegi võiks olla. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:38 (EEST)
Artikli lisamine on tehniliselt ka veidi segasem kui olemasoleva parandamine. Kui uuepoolne kasutaja artiklit tahab lisada, siis kus ta seda teha saab? Inglise vikis näiteks avalehel sellist võimalust ei olegi. Meil on selle jaoks avalehel tekstikast ja nupp, kuid tekstikasti kohal on miskipärast ingliskeelne kiri, millest jääb mulje, nagu oleks see ingliskeelne kontaktivorm. - Daniel Charms (arutelu) 4. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)
Kohendasin seda kohta. Adeliine 5. aprill 2017, kell 14:25 (EEST)

Üks asi veel, põhitegijatel on eesti keele reeglid väga selged. Aga mõnda inimest ei huvita õigekiri või sõnastus eriti palju. Ei tasu väga agressiivselt neid kohe õpetama hakata. Mõne jaoks on mõtte edasi andmine olulisem kui stiil jms. Et laske kõigil elada :) ... Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 03:04 (EEST)

Kui inimene ei suuda emakeeles arusaadavalt väljenduma õppida, peaks ta tegelema mõne muu asjaga kui entsüklopeedia tegemine.194.150.65.74 6. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)
Entsüklopeediale saab kaastööd teha ka keelt vähesel määral osates: teha pilte, diagramme, otsida faktilisi vastuolusid eri artiklite vahel jne. --WikedKentaur (arutelu) 9. aprill 2017, kell 12:01 (EEST)
Tõepoolest, kui isikupäraseid mõtte edasi andmise variante palju tekib, võib nende mõistmine kaunis keerukaks kujuneda. Vast ehk oleks tõesti mõistlikum tavapäraseid keelereegleid järgida. --.Toon (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:21 (EEST)
Ma arvan, et entsyklopeedia tegemiseks on vaja nii inimesi, kes tunnevad koliinesteraasi inhibiitorite toimemehhanisme (suvaline näide), kui ka inimesi, kes tunnevad peensusteni eesti keele reegleid. Aga need omadused ei pea tingimata olema yhendatud yhes ja samas isikus. - Daniel Charms (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:51 (EEST)
Kui ta ei oska oma teadmist arusaadavalt edasi anda, on see teadmine täiesti kasutu, ja tekib küsimus, kas see on ikka teadmine. Kui see pole arusaadav, ei saa keegi seda ka parandada. Kui teha vikist üks järjekordne sodi kogumise koht, ei satu siia tõepoolest enam ükski intelligentne inimene.194.150.65.85 6. aprill 2017, kell 16:08 (EEST)
Kes oled, et keelad siin koostööd teha? Minu jaoks oleksid tõsiseltvõetavam, kui sisse logiksid. Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:26 (EEST)
Minu meelest ei keelanud ta otseselt kedagi. Olen selles osas nõus, et kõik vikipedistid ei pea ühtlasti olema keeleteadlased ja algajate peale pole vaja üleliia kurjaks saada. Sellest hoolimata ei tohiks lubada olukorda kus osade tegelaste, kes ei kavatsegi vormistus-, viitamis- jne. reegleid jälgida, tagant peab järjepidevalt koristama, viitama jne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. aprill 2017, kell 17:44 (EEST)
Mis tähendab PEAB? Kas tegemist on kohustusliku tegevusega? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:51 (EEST)
Kui kaastöölised ei suvatse kokkusaamistele tulla, kas pean ukse taha tulema? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:52 (EEST)
Mida see pidi tähendama? Kas teised on kohustatud sinuga kuskil väljaspool viki asju arutama? Kas eesmärgiks seatud tase on selline: Seriaal?146.255.183.76 6. aprill 2017, kell 18:33 (EEST)
Vikipeedia on pidevalt täienev. Mis eesmärki sa seada tahad? Kas sul on terve elu eesmärk paigas? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 18:58 (EEST)
Kuidas kooliõpilastel keelata kodutööd teha, kui ei oska? Inimene õpib, eksole? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:43 (EEST)
Kui inimene õpib, miks ei või siis teda õpetada? Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:52 (EEST)
Siin on minu meelest üks aga. Kas inimene võib ise ka valida õppimismeetodid? Või peab alati õpetaja näpunäidete järgi käituma? Ning valida endale ise õpetaja? Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 00:11 (EEST)
Jah, see on hea argument. Aga Vikipeedia ei ole ainult ja eeskätt õppimise koht. Õpetamine ei ole siin omaette eesmärk, vaid on mõeldud selleks, et teistel oleks edaspidi vähem tööd. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:14 (EEST)

Kas on mõni näide, kus on agressiivselt õpetatud? Kui inimene ei valda õigekirja, siis pole õpetada mõtet, tuleb lihtsalt vead ära parandada. Kui jutt pole selgelt sõnastatud, siis paremal juhul saab sõnastust parandada, halvemal juhul jääb arusaamatuks, mida öelda taheti. Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)

Pahatihti on tõesti selline probleem, et toimetamist ei vaja mitte keel, vaid mõte.--VillaK (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:46 (EEST)
Meil on ju kustutamisvõimalus olemas, eks ole? Kui annab parandada, siis tasub ka parandada, kui ei anna, siis on tekst kas piisavalt hea, et selle üle rõõmustada, või siis pole selge, milleks tekst parandada tuleb. Kustutamisega muidugi ei tasu kiirustada, mis ühele mõistetamatu, võib teisele olla raskestimõistetav. P.S Neptuuniumi peab oli minuarust samatähenduslik Teeme Äraga - seal ka inimesed ei pea metsaalust koristama minema, samas on mingi sisemine peab, mis ei luba asju ka vanaviisi jätta, saadab inimesed metsa ning ajendab neid hiljem lagastajaid kiruma. - Melilac (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:06 (EEST)
Ma siiamaani oma isa peale kuri, et kunagi sodi metsa alla vedas. Aga kui näete sellist tegevust, astuge vahele. Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:35 (EEST)
Just, seda me teemegi. Ja kui ei õnnestu vahele astuda, tuleb ise sodi ära koristada. 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)
Tere! Loen aga päriselt vist ei ole lugeda ... kõike ma siia kirja panna ei saa - olen otse omadega tulevaste klassiõpetajate nii 2. kui 3 ja osaliselt ka 4. kursuse möchte gerne õpetajatega nüüdseks piisavalt aega ........ vast ja tean natuke, millised on nende võõrkeelte ja emakeele oskuse ning haridustehnoloogia tasemed, seetõttu ei saa aru milliseid 'muutuste tuuli' peaks tooma Vikipeediale artikkel "Õpetajate Lehes"? ja üks eestkõneleja rääkis mingitest intelligentsetest inimestest, kes justkui Vikipeediast eemalduksid - talle soovitan Thomas Armstrongi raamatut Multiple Intelligncies in the Classroom ... (mis on küll teaduslikus mõttes mõnel pool maailmas 'lehma küljealuseks kuulutatud' aga mingi ettejujtuse saab inimeste erikülgusest) aga see tõi mind mõtteni, et need nn intelligendid ju ei jää kauaks (õnneks) intelligentseteks inimesteks, siin on mitmeid põhjuseid ealised iseärasused (sh dementsus) ja elukibestumus ja teatavasti on inimelul ka teatav pikkus ... aga meie järeltuleval põlvel on neile 'küürselgsälgadele' omakeelne lugemisvara alustuseks ees, meie ju ei tea kui tarkadeks nemad ennast õpivad (inimlapse õppimine ei ole õpetajale (noh vähemalt enamikele õpetajatest) tuvastatav, moodne õppekava ei soosi indiviidi arengut ja seetõttu pole selle kontrolli ka arusse ja töökohustuste hulka võetud jne) mis ühe jaoks sodiartikkel on teise jaoks hingeavaldus ja kolmanda jaoks mõtlemiskoht ja neljanda jaoks võimalus, minule näiteks ei jää meelde liiklusmärgid, ükskõik kui palju neid näha pole lihtsalt ei jää meelde ... minu arvates tuleks alustada Vikipeedia seest - miks on administraatorite nimistust järel vaid 'riisikad', kuidas oleks võimalik toimetada siin viisakalt ja asjalikult...
Mariina 7. aprill 2017, kell 17:21 (EEST) alias Простота
On Sul ettepanekuid, kuidas Vikipeedias õhkkonda parandada? 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)
Noored tavaliselt lahendavad nii: saavad kokku, panevad pidu või suitsetavad kanepit. Võõraviha on tavaline, tuleb tuttavaks saada. Ühised huvid või tegevused. Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:55 (EEST)
Tooks võrdluse Eesti riigiga: võim on rangelt keskklassi käes ning noored (ja vanad) ei tunne ennast siin vajalikuna. Seepärast noored otsivad kohta, kus ennast vabamalt tunda. Kuna arvan, et olen päris laia silmaringiga, siis oleks ehk teil minult rohkem õppida, kui minult teilt, aga see selleks. Päris paljud asjad vaikitakse maha. Ning noorte inimeste enesetapud on väga suur probleem. Enamus lähevad siiski õnnetuste nimekirja, sest seda on keeruline välja uurida ning et mitte asja suureks puhuda, on lihtsam kõik õnnetusteks märkida. Noored ka ei julge oma vanematele rääkida, millist elu nad tegelikult elavad, see aga pmts lõikab juured läbi. Sõpru usaldatakse rohkem kui oma pere. Et kunagi kui teadlased hakkavad uurima eestlust kui väljasurnud kultuuri, siis on hea mõtiskleda, miks küll nii juhtus. Edu teile! 87.119.184.183 12. aprill 2017, kell 10:11 (EEST)

Minu meelest siin ongi enamasti teiste kasutajate kaastöö modifitseerijad, mitte kaastöölised või tekstilisajad. Pelmeen10 (arutelu) 12. aprill 2017, kell 10:46 (EEST)

Tere. Olete oodatud strateegia teemal kaasa rääkima 5. mail kl 18 Tartus - kohtumisele tulevad ka mõned Soome-Ugri vikipedistid, mistõttu püüame mitmes keeles suhelda. Aadress on Raekoja plats 16 (sissepääs Kompanii 2; uks, mille kohal on punane vapp), pakume sooja jooki ja suupisteid. Beetlebeard (arutelu) 2. mai 2017, kell 12:12 (EEST)

Mentor?[muuda lähteteksti]

Võibolla peaks uuel tegijal olema võimalik soovi korral n-ö mentor (ÕS-i tõlgendusest 'nõuandja'! mitte õpetaja või kasvataja, loodetavasti) saada, kellelt meilitsi otse küsida, kui jänni jääb? Mulle endale olid Adeliine ja Ivo suureks abiks (ja on praegugi aegajalt). Kui on võimalik kuidagi nii korraldada, et väheseid inimesi paljude küsimustega ära ei uputata. --.Toon (arutelu) 17. aprill 2017, kell 13:44 (EEST)

Minu meelest võib ta vabalt kasutada selleks 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:38 (EEST) küsimiseks 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:37 (EEST) oma arutelulehte. See on seni töötanud. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:35 (EEST)

Tervitamine[muuda lähteteksti]

Neptuunium, palun ära kasuta tervitamiseks malli. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 18:49 (EEST)

Minu meelest on OK tervitamiseks malli kasutada. Cumbril 8. aprill 2017, kell 19:42 (EEST)
See ei jäta muljet tõelisest tervitamisest, vaid nagu oleks tegu robotiga. Mind küll häiriks, kui mind nii tervitataks. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 20:10 (EEST)
Mina küll ei tea, kas uued kasutajad tajuvad seda robotlikuna või mitte. Adeliine 8. aprill 2017, kell 20:18 (EEST)
See standardne "Tere tulemast Vikipediasse, X!" jätab samasuguse robotliku mulje. Malliga tervitamisel on vähemalt mõned kasulikud lingid tervituses sees. Cumbril 8. aprill 2017, kell 20:22 (EEST)
Kasutasin malli sellepärast, et käsitsi sama asja, eriti selle allkirjastamist puudutava lause, kirjutamine on tülikas. Selles osas olen nõus, et tervituse "isiklikkus" võib sel moel kaduma minna. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. aprill 2017, kell 20:48 (EEST)
Osades vikides on nii, et iga kasutaja saab registreerumisel automaatselt enda kasutajalehele n-ö stardipaketi, kus on lingid olulisematele juhenditele sees. See ei tule üheltki kasutajalt, vaid süsteemilt. Ehk peaks ka siin seda rakendama. Cumbril 8. aprill 2017, kell 20:45 (EEST)
Pooldan. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. aprill 2017, kell 20:48 (EEST)
Minu meelest see on liiga pealetükkiv ja jällegi robotlik, sest see ei arvesta sellega, mida keegi konkreetselt vajab. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 21:09 (EEST)

Ma olen seda robotlikkust teistes vikidest küll ja küll kogenud, nii et üks tunnistus on olemas.

Kuigi on tegu standardse lausega, kirjutavad inimesed selle ise ja ainult siis, kui nad tõesti soovivad seda inimest siia kirjutama. Aga võib ka muud tervituseks kirjutada. Andres (arutelu) 8. aprill 2017, kell 21:09 (EEST)

Ka mina pooldan seda, et süsteem saadaks ise automaatselt tervituse koos olulisemate linkidega kasutamisjuhenditele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. aprill 2017, kell 21:22 (EEST)
Pelgalt lause põhjal ei saa küll öelda, kas see kirjutati ise või mitte. Sama vabalt võib tervitustekst olla salvestatud kuhugi, kust see kopeeritakse tekstiaknasse ja asendatakse nime kohatäitja kasutajanimega. Või kasutajal on selline brauseris töötav skript tehtud. Sel juhul on olukord täpselt sama, mis malliga tervitamisel: ise kirjutati vaid kasutajanimi. Malliga tervitamisel saab ka ise kirjutada juurde personaalse teksti.
Minu meelest on oluliste linkide kasutaja arutelulehele panemine häiriv siis, kui seda teeb mõni kasutaja, kes pole üldse süvenenud sellesse, mis kogemused uuel kasutajal on (st, kes ei vaevu vaatama, millist kaastööd kasutaja on teinud). Kui süsteem saadab teate, siis see ei häiri, sest kõik saavad aru, et süsteem ei tee kasutajatel vahet. Cumbril 9. aprill 2017, kell 00:52 (EEST)
Mäletan, et 2011. (või isegi varem) aastal tegin sama vea, kui hakkasin malliga tervitama. Igaljuhul, tervitamine peab tulema südamest... Pigem võiks jääd see adminidele. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 02:49 (EEST)

Mulle tundub ka, et tervitamine peaks tulema südamest.

Jah, pigem eksitakse selles suunas, et arvatakse, et tegu on robotiga, isegi siis, kui on inimene taga. Aga meil tuleb häid ja asjalikke kirjutajaid nii harva juurde, et võib vabalt neid jälgida ja neile personaalselt midagi öelda. Andres (arutelu) 9. aprill 2017, kell 07:46 (EEST)

Ega kasutajatunnuse loomine ei tähenda seda, et keegi üldse kaastööd tegema hakkab, aga kui ta saab koheselt selle peale teavituse, mismoodi seda teha, et seda võib ja on isegi soovitav teha jne., ning kust kohast infot leida, võib äkki olla siiski kasulik?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2017, kell 10:53 (EEST)
Meil on olnud kombeks, et tervitatakse ainult seda, kes on juba kaastööd teinud. Tundub, et muidu see oleks pealetükkiv. Ja juhised kaastöö tegemiseks on hõlpsasti leitavad. Nendele näpuga näitamine on signaal, et inimest peetakse ebaintelligentseks. Konkreetsetele asjadele on põhjust tähelepanu juhtida siis, kui on näha, et inimene pole nendest teadlik. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 13:23 (EEST)
Minu meelest ei tasu sellseid veidraid oletusi teha ja eriti veel siis kui oletatakse kellegi teise motiive. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. aprill 2017, kell 14:24 (EEST)
Minu meelest sellised oletused realistlikud, kuigi kõik inimesed ei pruugi seda nii tajuda. Kui ma hakkan kellelegi palumata õpetama elementaarseid asju, siis tal on õigus arvata, et ma pean teda lolliks. Minu meelest on parem mitte hakata midagi ennatlikult õpetama.
Üksteise motiivide oletamine käib minu meelest suhtlemise juurde, aga oma jutuga ma ei tahtnud mingeid motiive oletada. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 15:43 (EEST)
Nõustun nendega, kes soovitavad peamistest Viki reeglitest uuele kasutajale teada andmist. See vähendaks teadmatuse tõttu tehtud kehva kaastööd. Kui keegi tahab neid ise otsida, siis ta muidugi leiab, aga paljud ilmselgelt ei tea neid otsida (nt eelarvamuse tõttu, et siin polegi mingeid reegleid või on mingid teistsugused reeglid). Mul on raske uskuda, et inimesed enda informeerimist nii massiliselt (või tegelikult üldse) solvamisena võtaksid, et see kasulikud küljed üle kaaluks. Pigem on inimesele solvav ja tuju rikkuv see, kui ta teadmatuse tõttu heas usus viletsat kaastööd teeb ja siis tagantjärgi teatatakse talle, et ta pole asjadest aru saanud ja kõik tuleb ümber teha või - nagu ma siin vahel olen näinud - kaastöö ilma ühegi põhjenduseta kustutatakse. Põhiinfo saatmine on tavaline ja levinud praktika igasugu foorumite, projektide jms liitumisel. Ma tõesti ei näe, kuidas see probleem võiks olla. Minnekon (arutelu) 9. aprill 2017, kell 18:36 (EEST)
Minu meelest ei ole see pealetykkiv. Ja uute kasutajakontode loomise käsitsi jälgimine on pigem tarbetu ajakulu. Daniel Charms (arutelu) 9. aprill 2017, kell 15:07 (EEST)
Kõigile ei pruugi olla pealetükkiv. Aga kui ma loon konto ainult lugemise jaoks, siis mulle tundub küll, et minu värbamine kaastööd tegema on pealetükkiv. Ma tunneksin siis end süüdi, et ma kaastööd ei tee.
Minu meelest ei ole siin mingit erilist ajakulu. Kui ma niikuinii uusi muudatusi läbi vaatan, siis ma ju näen, kui mõni uus kirjutaja ilmub. 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 15:43 (EEST)
Kahtlen sügavalt, et enamus inimesi loovad konto puhtalt lugemise jaoks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. aprill 2017, kell 15:56 (EEST)
Hääletamise jaoks võidakse ka luua. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 16:01 (EEST)
Varem oli küll nii, et suur enamik inimesi, kes konto lõi, ei hakanud kirjutama. Praegu võib-olla ei ole enamik, aga mis vahet seal on, kas neid on enamik või vähemik? 194.150.65.194 9. aprill 2017, kell 16:03 (EEST)
Mulle tundub, et kohesel tervitamisel võiks olla ka mõnevõrra distsiplineeriv mõju – äkki siis need koolilapsed, kes loovad konto ja hakkavad roppusi postitama taipavad, et nende tegevust ka märgatakse ning jama tekib vähem. Ja mitte ei ole tegu õpetamisega, vaid suunamisega lehtedele kust leida infot, ehk siis õnge ulatamisega, aga mitte tema eest kala püüdmisega. Kui soovib õppida, siis õpib, kui mitte siis ei tee ta seda nagunii. Mõnikord on RTFM soovitus ikkagi hea.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. aprill 2017, kell 18:00 (EEST)
Igati nõus - Melilac (arutelu) 11. aprill 2017, kell 13:10 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Olen päri kõigi nendega, kes arvavad, et uutele kasutajatele võiks tulede ja viledega manuaali arutellu lisada. Tegelikult oleks mul, kes ma juba julgelt 10 aastat vikis, nüüdsamagi midagi sellist vaja. --kanakukk (arutelu) 11. aprill 2017, kell 21:33 (EEST).
See on mujal olemas, miks see peab kasutaja arutelulehel olema? Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:17 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt Tegelikult oleks kõige õigem lajatada hea ja lingirohke malliga kõiki, kes konto teevad. Jääb ära mõtisklemine, kuidas võiks tervitada, kas ainult nii nagu Andres vanasti või mõni juhis veel. Kui teised tervitavad, siis Andresel on tunne nagu ka tema eest tervitatakse. Teeme ühe korraliku tulede ja viledega malli ja laseme automaatselt selle lisada kasutaja arutelu lehele. --Tiia (arutelu) 7. mai 2017, kell 23:38 (EEST)
Ma olen selle vastu. Tervitamine kaoks sellisel juhul ära. Andres (arutelu) 8. mai 2017, kell 00:17 (EEST)

Vikipeedia õhkkond[muuda lähteteksti]

Vaadake seda: [2]. Selliste asjade pärast kaob tahtmine siin kaasa lüüa ja suhelda ära. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 15:17 (EEST)

Kui mõtled resümeed, siis saaks viisakamalt küll, aga need viited, mis anonüümne kaastööline eemaldas, on tõesti katki. Adeliine 13. aprill 2017, kell 16:46 (EEST)
Viiteid saab tihti (nagu ka antud juhul) arhiivi abil taastada, kuigi ilmselt polnud anonüümne kaastööline sellest teadlik. Muidu olen nõus, et selline resümeedes ilkumine ei sobi Vikipeediasse. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. aprill 2017, kell 16:53 (EEST)
Paraku pole kusagil juhendit, mis ytleks, mida sellesse lahtrisse kirjutada kõlbab - või mida sinna kirjutada tasuks. Nii et riiakatele kasutajatele pole midagi nina alla ka torgata. Link lehele Vikipeedia:Resümee on juhendmaterjalides aegade algusest saadik punane. - Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 17:22 (EEST)
Jah, juhendi võib muidugi kirjutada, aga kindlasti kõik seda ei loe. Ja isegi juhend ei pruugi muuta inimese väljendusviisi. Praegu oleks võinud anonüümsele kasutajale märkuse arutelusse kirjutada, blokeerimine polnud minu arvates vajalik ega põhjendatud. Võib ka kritiseerida blokeeringu resümeed. Adeliine 13. aprill 2017, kell 17:56 (EEST)
Kõik ei pruugi seda tõesti lugeda, kuid sellele saab, nagu öeldud, vajaduse korral alati viidata, et inimene aru saaks, kuidas ta paremini oleks saanud käituda. Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 18:11 (EEST)
Mis puutub siia juhend? Kas siis Vikipeedias need käitumisnormid ei kehti mis tavaelus?
Küsimus on selles, mida teha, et õhkkond oleks parem.
Blokeerimist ma ei poolda. Võtan selle maha, kui see veel jõus on.
Muidugi tuleb viiteid kontrollida ja muudki teha, aga ülekohtune ja tänamatu on panna kõik ühe inimese õlule. Inimene peab magada ka saama. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:04 (EEST)
Keda sa ühe inimese all silmas pead, kas iseennast? Kes paneb kõik (mis see kõik on?) kelle õlule? Adeliine 13. aprill 2017, kell 21:24 (EEST)
Loe seda kommentaari, siis saad aru. Jah, praegusel juhul on jutt minust, aga ma olen alati vahele astunud, kui ma midagi sellist näen. Püüad artiklit paremaks teha ja näed vaeva, ja siis heidetakse mõnitades ette, et sa rohkem ei teinud. See tähendabki artikli eest vastutuse panemist ühe inimese õlule. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)
Jah, Vikipeedias kehtivad samad käitumisnormid mis tavaeluski, kuid sarnaselt Vikipeediale kiputakse neid ka tavaelus sageli ära unustama - või siis arvama, et teatud olukordades tavalised viisakusreeglid ei kehti. Mul on näiteks tuttavaid õppejõude, kes arvavad, et tudengit peab võimalikult tihti informeerima sellest, kui loll ta on ja kui väga sa teda seepärast põlgad. Ka anonyymne kasutaja käitus mu meelest just sellest põhimõttest lähtuvalt. Daniel Charms (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:37 (EEST)
Kui õppejõud niimoodi käitub, siis see pole eraasi, vaid ülikool vastutab selle eest. Vähemalt peaks see minu arvates niimoodi olema. Ja selleks pole tingimata tarvis, et kodukorras oleks öeldud, et nii ei tohi käituda.
Noh, juhendisse võib muidugi kirjutada, et tuleb olla viisakas. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 23:18 (EEST)

Aga IP-aadressi arutellu kirjutasid, et seda laadi halvakspanu põhjustab vähemalt ühele kaaskodanikule hingepiinu, et avaldaja püüaks edaspidi paremini, vähem sapiselt? Ah et kuidas edasi ja paremini? Väike inimene – väike kannatus, suur inimene – suurem kannatus :) --kanakukk (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:33 (EEST).

Vabandust, ma ei saa aru, mida Sa silmas pead. Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)
Sisened üleilmse veebivõrgu aadressile https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:85.253.65.9&action=edit&redlink=1 ja jätad sinna teate, et... või mis siin selgitamist vajab? --kanakukk (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:20 (EEST).
Ma ei taha sinna midagi kirjutada. Miks Sa mulle seda ette heidad? Andres (arutelu) 13. aprill 2017, kell 22:59 (EEST)
Mõnikord pole inimesel kavatsustki solvata, aga teine inimene solvub. Emotsioon tekib ikka enda sees ja selles ei saa kedagi süüdistada. Andres, oled tõesti võtnud päris suure koorma enda kanda. Minu meelest ei ole see resümee midagi hullu, aga isikliku suunaga emotsionaalse sisuga resümee saab ajaloost peita ning kasutajat hoiatada. Pelmeen10 13. aprill 2017, kell 23:47 (EEST)
Andres, 28. mail 2014 kirjutasid, et administraatorite järgi otsustatakse Vikipeedia üle. Kuigi vist mingeid tööülesandeid adminnidel kirjas ei ole, siis kaastööliste korralekutsumine võiks ju eeldatavasti ühe administraatori ülesanne olla küll. Sel põhjusel arvasingi, et võiksid oma murest temale arutellu kirjutada. --kanakukk (arutelu) 18. aprill 2017, kell 15:19 (EEST).
Ma reageerin alati, kui ma näen mõnitamist või muud sarnast. Aga ma ei saa seda hästi teha, kui ma ise olen ohver. Peale selle, pole eriti mõtet kirjutada dünaamilise IP-aadressi arutellu. Kohe siin all on nähtavasti sama inimene kommenteerinud. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:27 (EEST)
Andres, ma olen nõus, et kohtunik peab end asjas taandama, kui ta leiab, et tema erapooletus võidakse tugeva kahtluse alla seada. Aga ma ei nõustu, et kohtunik peab tingimata teise kohtuniku kutsuma, kui kohut solvatakse. --kanakukk (arutelu) 23. aprill 2017, kell 13:19 (EEST).
Minu meelest võrdlus kohtunikuga pole sobiv, sest kellelegi pole määratud kohtuniku rolli. Administraatori solvamine ei ole raskem rikkumine kui kellegi teise solvamine. Minu meelest me peaksime kaitsma üksteist, mitte niivõrd ennast. 194.150.65.150 23. aprill 2017, kell 14:26 (EEST)
Andres, "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!" (Matteuse 7:1–2) ei käi vast ainult nende inimeste kohta, kes on miskisugusesse instantsi kohtunikuna nimetatud, vaid üleüldiselt hinnangute andmise kohta. Isegi EKSS teab, et kohtunik võib tähendada ka "millegi, kellegi üle otsustaja, millegi kohta hinnangu, otsustuse andja" (vt 3. tähendus). Ma ei saa nõustuda, et sul puuduvad Vikipeedias bürokraadi staatuse privileegid (blokeerimine, administraatori staatuse andmine). Tahad sa nii mõelda v mitte, aga sisuliselt oled sa otsustaja rollis, ja mitte kuidagi teisiti. --kanakukk (arutelu) 24. aprill 2017, kell 12:36 (EEST).
Minu meelest ma ei tohi näiteks kedagi blokeerida selle eest, et ta mind solvas, ega põhjendada seda, et mind solvata ei tohi, sellega, et olen administraator. Andres (arutelu) 24. aprill 2017, kell 13:09 (EEST)

Ja vaadake Kasutaja arutelu:Neptuunium lõppu. Kus ma siin korrale kutsun? Muide, reageerida võib igaüks, selleks ei pea olema administraator. Aga mitte keegi ei tee välja, ja see, keda mõnitatakse, palub vabandust. 146.255.183.207 18. aprill 2017, kell 20:31 (EEST)

Kohati tundub mulle, et see romaan siin kujutab Andrese võitlust Vikipeediaga. :)

Ei kujuta. Vikipeedia põhimõte on lihtne: kui tuvastad ilmse vea, siis paranda ära ja ära mõnita varasemaid kaastöölisi. Ning kui millegi põhimõttelise üle on arutleda, siis tee seda arutelulehel. Ja veel: viisakas inimene teeb kaastööd oma nime all. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. aprill 2017, kell 21:39 (EEST)

Tegelikult on muidugi tegemist osaga laiemast probleemist - internetist kaob asju, need kolivad teisele aadressile jne. Tegemist on muutliku keskkonnaga ja seetõttu on taoline kommentaar nagu resümees oma olemuselt kohatu, isegi eelmisel päeval töötanud link võib tänaseks kadunud olla. Sellega seoses: meil võiks olla mingi erilehekülg lehtedega, mille viimasest redigeerimisest on kõige rohkem aega möödas. Nendel lehekülgedel on ka kõige tõenäolisemalt taolisi probleeme, samuti võib eksisteerida vajadus nende ajakohastamiseks. - Melilac (arutelu) 20. aprill 2017, kell 11:24 (EEST)

Aga see ju on selline erilehekülg Eri:Vanimad_leheküljed  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. aprill 2017, kell 11:37 (EEST)
Mul on koguaeg mõte, et võiks välja kuulutada mitmesugused erilehtede talgud: "kaotada" artiklid, mida pole vähemalt 10 aastat uuendatud (hetkel 310), "kaotada" artiklid, mis on lühemad kui 200 baiti (hetkel 1090) jms. Arvulised väärtused võib ka teistsugused valida. Adeliine 20. aprill 2017, kell 14:38 (EEST)
Meil võiks olla ikkagi artiklitele personaalne lähenemine. Lihtsalt midagi kustutatada kustutamise pärast tundub imelik. Pelmeen10 29. aprill 2017, kell 18:29 (EEST)
Kaotamine ei tähenda siin kustutamist, vaid uuendamist, täiendamist jne. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 22:53 (EEST)
Näiteks artikli Heinrich II (Saare-Lääne piiskop) viimasest uuendamisest saab peatselt 10 aastat. Selleks aga, et sinna sisukamat teavet juurde saada, oleks vaja arhiivitööd, mis pole aga üleöö teostatav. Nii et ikkagi võiks personaalselt läheneda. Kalev Kask 29. aprill 2017, kell 23:15 (EEST)
See esimene plaan on küll hea, kuigi sellel Ahsoouse välja toodud leheküljel on mitmed leheküljed täpsustusleheküljed, millega väga midagi teha ei annagi. Sama hästi võiks redigeerida mõnd korralikult tehtud ümbersuunamist. Nende lehekülgede puhul, mis on aga omaette artiklid, olen taoliste talgute poolt. - Melilac (arutelu) 20. aprill 2017, kell 15:57 (EEST)

Minu meelest anonüümsel kirjutajal oli selles õigus, et kui teisest vikist viited üle võtta, siis tuleb neid ka kontrollida. 146.255.183.246 21. aprill 2017, kell 22:41 (EEST)

Viidete töökorras olekus peab veenduma, aga ta oleks pidanud seda resümees tunduvalt viisakamalt sõnastama. --Kuuskinen (arutelu) 21. aprill 2017, kell 23:28 (EEST)