Maasik-metskaktus

Allikas: Vikipeedia
Maasik-metskaktus
Maasik-metskaktuse õis
Maasik-metskaktuse õis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond: Kaktuselised Cactaceae
Perekond: Metskaktus Hylocereus
Liik: Maasik-metskaktus
Ladinakeelne nimetus
Hylocereus undatus
(Haw.) Britton ja Rose, 1918
Sünonüümid
  • Cereus tricostatus Rol.-Goss.
  • Cereus trigonus var. guatemalensis Eichlam
  • Cereus undatus Pfeiff.
  • Cereus undulatus D.Dietr.
  • Hylocereus guatemalensis (Eichlam) Britton & Rose
  • Hylocereus tricostatus (Gosselin) Britton & Rose[1]

Maasik-metskaktus (Hylocereus undatus) on troopiline viljapuu, mis kuulub kaktuseliste sugukonda. Taime vili on pitaia.[2]

Maasik-metskaktuse levila[muuda | muuda lähteteksti]

Taime loodusliku levila ja päritolu kohta pole kindlalt teada, mõne allika kohaselt pärineb see Mehhikost, Guatemalast, Costa Ricast ja El Salvadorist.[3] Lõuna-Ameerikasse jõudsid viljad tõenäoliselt eurooplastega.

Maasik-metskaktuseid kasvatatakse viljade saamiseks Kagu-Aasias, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Austraalias, Küprosel ning Kanaari saartel ning ka Vietnamis, kuhu jõudsid viljad prantslastega. Pitaiad moodustavad Vietnami puuvilja ekspordist 55%, tehes Vietnami maailma suurimaks draakonivilja eksportijaks.

Vilja nimetused ja tähendus[muuda | muuda lähteteksti]

Pitaia

Inglise keeles on vilja nimetus pitaya, dragonfruit ('draakonivili') või queen of the night ('öökuninganna').

Kohalikes keeltes on draakoniviljal palju nimetusi, mis tulenevad kujust ja maitsest, näiteks maasika- ja pirnivili. Draakonivilja nimetus tuleneb vilja välimusest, mis meenutab väikest draakonit.

Taime nimetatakse kuulilleks või öökuningannaks, sest see õitseb ainult ühe öö.

Viljelus[muuda | muuda lähteteksti]

Maasik-metskaktuse õied

Maasik-metskaktus on kaktuseline ja kasvab seemnest. Seemned eraldatakse viljalihast ja kuivatatakse, kui viljad on väliste kahjustusteta ning küpsed kuni üleküpsed. Maasik-metskaktus hakkab tavaliselt idanema 11–14 päeva pärast seemne külvamist. Maasik-metskaktust, nagu ka teisi kaktuselisi, ei tohi palju kasta. Tegu on ronitaimega, mis vajab kasvamiseks sobilikku tuge. Seemned külvatakse eelistatult õhukesse mullakihti. Taime saab paljundada ka murdunud varreosast, mis hakkab pärast mulda istutamist idanema.

Maasik-metskaktus õitseb kolm kuni kuus korda aastas olenevalt kasvukoha tingimustest. Taimed õitsevad öösiti, hommikuks õied närbuvad. Seetõttu vajavad need taimed viljastumiseks abi öistetelt tolmeldajatelt abi, näiteks nahkhiirtelt või koiliblikatelt. Enamik pitaia kaktuse liike ei suuda iseseisvalt paljuneda - ei teki vilja. Ristamise teel on loodud ka üksikuid iseviljastuvaid liike. Risttolmlemisel on pitaia kaktus viljakam, vilju on rohkem ning need on kvaliteetsemad. Viljad valmivad 30–50 päeva pärast õitsemist ning aastas koristatakse vilju 5–6 korda.

Pitaia taim on kohastunud elama kuivas troopilises kliimas, kus esineb mõõdukalt sademeid. Taim tuleb toime kuni 40 kraadises kuumuses ning talub lühiajaliselt ka külma.

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Draakonivili meenutab oma tekstuurilt kiivit, kuna nii kiivil kui ka pitaial on mustad, pisikesed, krõmpsuvad seemned. Seemned on pähklise maitsega ja sisaldavad palju lipiide. Viljaliha on poolmagus,kreemjas ja madala kalorsusega. Draakonivili meenutab maitselt veidi melonit. Viljaliha võib värvuselt olla valge, roosa, punane või kreemikat värvi. Draakoniviljast tehakse ka mahla ja veini või kasutatakse seda, et maitsestada teisi jooke. Pitaia õied on samuti söödavad, neid võib kasutada ka tee tegemiseks.

Sordid[muuda | muuda lähteteksti]

Pitaiasid on kahte sorti: magusad ja hapud pitaiad.

Hapusid pitaia sorte süüakse üldiselt Ameerika kuivemates piirkondades. Mahlane viljaliha on tugeva maitsega, hapu ja värskendav. Hapu pitaia on olnud oluline toiduallikas põlisameeriklastele Sonora kõrbes USA ja Mehhiko piirialadel. Põliselanikud loode Mehhikos endiselt koguvad seda kõrgelt hinnatud vilja.

Magusaid pitaiasid liigitatakse kolme liiki. Välimuselt on need nahkjad ja meenutavad veidi lehtköögivilja koort. Need kolm liiki on:

  • maasik-metskaktus (Hylocereus undatus)- vili pitaia; punase koore ja valge viljalihaga. Seda nimetataksegi kõige sagedamini "draakoni viljaks".
  • punane metskaktus (Hylocereus costaricensis )- vili punane pitaia; punase koore ja punase viljalihaga.
  • kollane metskaktus (Hylocereus megalanthus)- vili kollane pitaia; kollase koore ja valge viljalihaga.

Vili kaalub tavaliselt 150-600 grammi ja suuremad viljad võivad kaaluda isegi 1 kilogramm.

Draakonivilja kasulikud omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The Plant List. theplantlist.org. Vaadatud 8.04.2017
  2. eestikeelsete taimenimede andmbeaas, vaadatud 8. aprillil 2017
  3. http://www.iucnredlist.org/details/152183/0 Hylocereus undatus], vaadatud 8. aprillil 2017
  4. "What is pitaya".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]