Harilik puuvõõrik
Ilme
| Harilik puuvõõrik | |
|---|---|
|
Harilik puuvõõrik. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé (1885). | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Linalehikulaadsed Santalales |
| Sugukond |
Linalehikulised Santalaceae |
| Perekond |
Puuvõõrik Viscum |
| Liik |
Harilik puuvõõrik |
| Binaarne nimetus | |
|
Viscum album L., 1753 | |

Harilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim. See on poolparasiitne taim, mis elutseb mitmete puude ja põõsaste tüvedel ning okstel.[1]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on levinud Aasias ja mõnel pool Euroopas. Viimasel ajal[millal?] on teda leitud ka Eestist.[2]
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed on süstjad, nahkjad, ühelt küljelt pruunikad, teiselt rohelised.
Kasvukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik puuvõõrik kasvab enamasti lehtpuudel, näiteks vahtral, pärnal, pajul, kasel, paplil ja tammel. Tema varieteet Viscum album austriacum kinnitub okaspuudele, näiteks männile.[1]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Puuvõõriku ürti (Visci herba) ning harvem puuvõõriku vilju ja oksi (Visci albi fructus et stipes) kasutatakse droogina.[1] Droogi kogutakse sügisel või ka suvel ja talvel.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Ain Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus2010, lk 959.
- ↑ Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilik puuvõõrik andmebaasis eElurikkus
