Objektiivsus

Allikas: Vikipeedia

Objektiivsus on teaduses nõue, mille kohaselt teaduslik teadmine peab olema tõepärases ja otstarbekas vastavuses teadlase poolt esitatud väidete ja teooriatega. Teadlase väited ja teooriad peavad olema võimalikult sõltumatud subjektiivsetest mõjudest, vigastest algallikatest ja isiklikest arvamustest. Teadusliku tegevuse tulemuse objektiivsuse põhilisteks tagajateks on üldkehtivus ja teadlaste kogukonna ükskõik millise liikme poolt ülekontrollimise võimalus. Selles mõttes võib objektiivsuse all mõista ka intersubjektiivselt õigeks tunnistatud uurimismeetodite ja -tulemuste kehtivust.

Äärmusliku objektiivsuse nõude on püstitanud positivistliku teadusteooria raames objektivism, mis eeldab teadusliku teadmise saavutamiseks objektide täielikult eelarvamustevaba vaatlemist ja analüüsimist. Loomulikult saab iga uurimus alguse tervest reast eelteadmistest, mis tulenevad teadlase senisest koolitusest ning metoodilistest eeldustest, hoiakutest uuritava objekti loomuse ja käitumise kohta ning paljudest muudest kaalutlustest, mis on vastastikuses toimes muude mõjutavate ja segavate suurustega. Loodusteadustes mängib suurt rolli ka kasutatav tehniline varustus.

Teadusliku töö objektiivsus ei tähenda seega mitte niivõrd eelduste puudumist, kuivõrd töö intersubjektiivset jäljendatavust tingimustes, mida võimaldab teadmiste hetkeseis. Seevastu ebaadekvaatseteks ja subjektiivseteks uurimistöö tulemusteks võib pidada selliseid tulemusi, mis on saadud teadlaste kogukonna poolt loodud või heaks kiidetud reeglite vastaselt või milleni jõudmine on avalikult jäljendades võimatu. Uurimise objektiivsusele mõjuvad ka vead meetodis või argumentatsioonis.

Objektiivsust ei saa siiski võrdsustada tõega või vahetada üks-ühele alustõdedega, vaid see võib anda vaid hetkel kehtiva uurimisseisu õigekstunnistuse ja kinnituse ning kokkusobivuse reeglite ja meetoditega, mida teadlaste kogukond praktiseerib.

Uusaja algusest peale omab loodusteadustes teaduslike hüpoteeside tõestamisel järjest suuremat tähtsust eksperiment. Humanitaarteadustes, st vaimu- ja ühiskonnateadustes, on eksperiment võimalik ainult väga piiratud tingimustel. Humanitaarteadustes on seevastu suur roll kriitilisel diskussioonil ja argumenteerimisel, mille abil uurimistulemusi hinnata.

Teadussotsioloogias seatakse kogu teadmine sõltuvusse teadlast ümbritsevast ühiskonnast. Karl Mannheim on seejuures üldistanud, et teadmine on võimalik ainult teatud sotsiaalsete tingimuste ühiskondliku situatsiooni korral, mis silmnähtavalt asjaga sobivad. Objektiivsus on seega saavutatav alles sellisel tasandil, kui kättesaadavad on kõik vaatenurgad, mistõttu neutraliseerub sõltuvus teatud vaatenurkadest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]