Narva Aleksandri Suurkirik

Allikas: Vikipeedia
Narva Aleksandri Suurkirik
Aleksandri-kirik2.jpg
Üldinfo
Asukoht Narva
Ehituse algus 1881
Ehituse lõpp 1884
Sissepühitsemine 9. juuni/28. mai (vkj) 1884
Aadress Kiriku tänav 9, Narva
Omanik EELK
Koordinaadid 59° 22′ 14″ N, 28° 12′ 7″ Ekoordinaadid: 59° 22′ 14″ N, 28° 12′ 7″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Otto Pius Hippius
Narva Aleksandri Suurkiriku valminud torn novembris 2008

Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja mõnikord praegugi kasutatav nimi: Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, praegune EELK Narva linna kirik. Seda kasutab EELK Narva Aleksandri kogudus.

Kui president Lennart Meri andis 19. septembril 2000 kirikule Suurkiriku nimetuse, hakati Narva Aleksandri kirikuks nimetama koguduse jumalateenistusteks kasutatavat hoonet Kreenholmi tänav 22, mis on kirikuna kasutusel alates 1962. aastast.

Ajalugu, arhitektuur ja sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku torni taastamine. Aprill 2007
Narva Aleksandri Suurkirik

Ettevalmistused[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 1879 otsustati Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirikut ehitama hakata. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Narva Aleksandri kirik oli algselt Vaivara kiriku abikirik.

Arhitektiks kutsuti Peterburi akadeemik, professor Otto Pius Hippius, kes oli projekteerinud ka Tallinna Kaarli kiriku. 21. juunil 1881 pandi kirikule nurgakivi. Omavaheliste lahkhelide tõttu võttis ehituskulud (184 000 rubla) enda kanda Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Et Kreenholmis töötas tol ajal 5000 luterlasest töölist, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutada. Kirikus olevat olnud 2500 (teistel andmetel 1600) istekohta ja ülejäänutele seisukohad.

Ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast. Sisetööd toimusid meister Jemeljan Volkovi juhendamisel.

Pühitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Et 1. märtsil 1881 hukkus terroristi pommist Venemaa keiser Aleksander II, anti 20. oktoobril 1883 Narva rae ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega nii kirikule kui ka kogudusele Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 9. juunil (vana kalendri järgi 28. mail) 1884.

Kiriku sisevaade 2007. aasta kevadel

Endine sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Orel[muuda | muuda lähteteksti]

Orel (Walkeri orel) valmistati Walkeri tehases Saksamaal ja valmis 1886. aastal. Orelil oli 30 registrit. Hävis 1944. aastal. Uue oreli riigihankel kvalifitseerus Gerhard Grenzing Hispaaniast.

Kroonlühtrid[muuda | muuda lähteteksti]

Neli suurt ja seitse väiksemat kroonlühtrit olid K. Winkleri tööd.

Altarimaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist, oli Eduard von Gebhardti maalitud ning selle kinkis kogudusele Kreenholmi direktor J. Prowe.

Skulptuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikus oli ka kaks Berliinis valmistatud kipskoopiat Bertel Thorvaldseni skulptuuridest "Peetrus" ja "Paulus".

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kirik on historitsistlikus stiilis. Eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente.

Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrgus on 60,75 m.

Kirikukell ja kellatorn[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikukell valati 1900 Gattšinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp.

800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.

Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium.

Eesti Töörahva Kommuun[muuda | muuda lähteteksti]

18. jaanuaril 1919 vabastas [Martin Ekström]]i juhitud 1. Soome vabatahtlike salk ja Eesti väed Narva Eesti Töörahva Kommuuni võimu alt. Põgenenud Töörahva Kommuuni lipud jäid maha Aleksandri kirikusse. 8. ja 29. märtsi ning 25. aprilli pommitamisega muudeti Joaoru varemeteks. Ainsana jäi purustusteta kirik.

Kiriku purustamine Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Narva pommitamise ajal Nõukogude lennukite poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist üks mürsk sisse ja purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud torn.

Kiriku taastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandri Suurkirik 2008. aasta märtsis.
Taastamisel olev Aleksandri Suurkirik 2007. aasta augustis.

Aleksandri kogudus, mis oli pärast sõda ainus Narvas säilinud luterlik kogudus, hakkas kirikut taastama ja kirik tegutses kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.

21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.

19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.

Detsembris 2003 ütles koguduse õpetaja Villu Jürjo BNS-ile, et tema hinnangul kulub kiriku renoveerimiseks 80–90 miljonit krooni. 2004. aasta riigieelarve nägi kiriku taastamiseks ette kaks miljonit krooni.

2004. aasta suvel lavastas Roman Baskin kirikus Federico Fellini filmi "Orkestriproov" stsenaariumi alusel näidendi "Orkestriproov". Esietendus oli 9. juulil.

21. oktoobril 2004 avati kirikus kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraaži, mis on kaitseks paigutatud klaaspaketti. Vitraažakende lehisest raamid on valmistanud annetusena mööblivabrik Narova (omanik Valeri Mjatšin; kõik uksed ja aknad on valmistatud lehisest). Vitraažidel on kujutatud Neitsi Maarjat (seotud kirjas pealdist võib lugeda nii "MARIA" kui ka "NARVA"), Õnnistegijat, Ristija Johannest, nelja evangelisti ja peaingel Miikaeli. Ümmargused vitraažid on kujundatud ikoonilaadselt.

8. augustil 2007 tõsteti taastatavale kellatornile kooniline katus.

27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja kirikumuuseum, 20. augustil välis- ja dekoratiivvalgus, mille valmistas Peterburi firma Tehnosvet. Kiriku torni kuus korrust on köetavad ning kirik ja tornimuuseum on avatud aasta läbi (külastajatele teisipäevast laupäevani kl 10–18). Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis külastajatele. Nimetatud tööde maksumus oli ligikaudu 36 miljonit krooni, millest 15 miljonit tuli Euroopa Liidu abina.

Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja selle tõttu kuulutati 2015. aasta aprillis välja koguduse pankrot. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, siis otsustasid võlausaldajad 2016. aastal kiriku võlgade katteks enampakkumisele panna.[1] 9. juunil 2016 tegi Vabariigi Valitsus otsuse, mille kohaselt ostab riik koos Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (EELK) Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja.[2]

Narva Aleksandri Suurkiriku muuseum[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Narva Aleksandri Suurkiriku muuseum.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]