Sotsioloogia

Allikas: Vikipeedia

Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.

Sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, Interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele.

Kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud. Sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil. Kui 20. sajandi keskel sagenesid tõlgendatavad, hermeneutilised ja filosoofilised lähenemised ühiskonna analüüsimisele, siis sajandi lõpus hakati kasutama rohkem analüütilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu näiteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse võrgustiku analüüs.[1][2] Sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Auguste Comte'i, kes võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Klassikalise sotsioloogilise mõtte rajajateks peetakse tavaliselt Karl Marxi, Max Weberit, Émile Durkheim'i ning Vilfredo Paretot.

Sotsioloogilise mõtlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased, kes ei ole ennast ise sotsioloogina määratlenud, nende hulka kuulub ka Karl Marx. Teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi, selline taust oli ka Vilfredo Paretol.

Erinevalt psühholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi käitumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil jälgitavate ühiskondlike protsessidega.

Sotsioloogia uurimismeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Teoreetilised kontseptsioonid ehk empiirilise teaduse/uuringu alus. Uuringutes sotsioloogia kasutab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivsed põhinevad mikrosotsioloogiliste mõistete alusel ja kasutatakse informatsiooni arusaamist ja interpreteerimisest. Kvantitatiivsed - statistilised ja matemaatilised meetodid.

Nagu fundamentaalne teadus, sotsioloogia seletab sotsiaalseid nähtusi, kogub ja töötleb nende kohta andmeid. Nagu rakendusteadus, sotsioloogia võimaldab prognoosida sotsiaalsete nähtuste ja neid hallata. Kuna sotsioloogia on hästi noor teadusharu nende teadussuunda arv koguaeg kasvab. Sotsioloogiaga on tihedalt seotud ka psühholoogia, politoloogia, kultuuriuuringud, antropoloogia ja teised humanitaarteadused.

Sotsioloogia nagu teadus kasutab erinevad uurimusmeetodid:

Informatsiooniallikas Meetod
Dokumentaalne Dokumentide analüüs, sisuanalüüs
Sotsiaalsete nähtuste välised avaldumised Vaatlus
Inimene Uuring (küsitlus, intervjuu)
Väike rühm Sotsiomeetriline uuring
Sotsiaalne kogemus Fookusgrupp, eksperdi uuring
Organiseeritud grupp Eksperiment

Vaatlus – on toimuvate nähtuste ja sündmuste informatsiooni kogumine visuaalse fikseerimise abil. Võib olla teaduslik kui ka igapäevane; peidetud või avatud, sõltuvalt sellest, kas uurimisobjekt teab sellest või mitte. Lisaks sellele uuring võib toimuda sotsiaalsete gruppide „sees“.

Eksperiment uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga.

Küsitlus - kvantitatiivsete andmete (mis põhinevad uurimisprotsessil) kogumine. Küsitlus võib olla kas kirjalik (küsimustik) kui ka suuline (läbi intervjuud, vestlused). Tavaliselt küsitlus koostatakse nagu „lehter“. Sissejuhatus (mis on probleem?), põhiosa (küsimused probleemi kohta, hüpoteesid), lõpposa (sotsiaal-demograafiline).

Intervjuu – andmete kogumise meetod (küsimustiku alusel), mis hõlmab suuline verbaalne koostöö suhtlemisevastaja ja intervjueerija vahel. On olemas kaks erinevad intervjuu tüübid: standardiseeritud ja vabal vormil. Intervjuu mis toimub vabal vormil iseloomustab minimaalne standardimise tase. Teaduskirjanduses „vaba“ intervjuu tihti nimetatakse nagu „avatud intervjuu“ ehk struktureerimata. Lisaks sellele on olemas fokuseeritud intervjuu – intervjuu, mille jooksul toimub põhjalik ehk üksikasjalik arutelu seotud ainult ühe probleemiga, millega vastaja oli teavitati eelnevalt.

Dokumendi analüüs – sotsiaalsete andmete kogumine autobiograafiate, maalide, trükimeedia jne uuringute abil. Tuleb märkida ,et sotsioloogias dokumendiks nimetatakse iga fikseeritud andmekandja. Üks selle meetodi alamliik on sisuanalüüs. Sisuanalüüs on kvalitatiivsete andmete muutmine kvantitatiivsete vastu ja edasise nende statistiline töötlus.


Sotsioloogiaseltse[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Macy, Michael; Willer, Robb (2002). "From Factors to Actors: Computational Sociology and Agent-Based Modeling". Annual Review of Sociology 28: 143–66. doi:10.1146/annurev.soc.28.110601.141117. 
  2. Lazer, David; Pentland, Alex; Adamic, L; Aral, S; Barabasi, AL; Brewer, D; Christakis, N; Contractor, N et al. (6. veebruar 2009). "Computational Social Science". Science 323 (5915): 721–723. doi:10.1126/science.1167742. PMC 2745217. PMID 19197046. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Мертон Р. Фокусированное интервью [Электронный ресурс] / Мертон Р., Фиске М., Кендалл П. ; пер. с англ. к.э.н. Т.Н.Федоровской, под ред. к.э.н. С.А.Белановского. – М., 1991. <http://socioline.ru/_seminar/library/metod/merton.php >
  • Ядов В. А. Социологическое исследование: методология, программа, методы.— Самара: Издательство «Самарский университет», 1995.— С.135