Mine sisu juurde

Kristlikud jõulud

Allikas: Vikipeedia

Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.

Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta lahknevaid teooriaid. Algul ei pööratudki tähelepanu sellele, millal Jeesus Kristus sündis. Hiljem pakuti tema sünniajaks küll 28. märtsi, aprilli, maid ja isegi novembrit. Samuti pakuti Jeesuse sünni- ja ristimispäevaks pakuti 6. jaanuari. Sel päeval olevat sündinud Kaana ime ja ka kolm kuningat Jeesust kummardanud.

Paljudes keeltes kasutatakse mittekristlike jõulude ja kristliku püha kohta eraldi sõnu, näiteks inglise keeles on esimene neist yule ja teine Christmas. Eesti keeles neid ei eristata.

Piibellikku põhjust Kristuse sünnipäeva sel ajal tähistada ei ole. Kuna pööripäeva tähistamine oli paganlik komme, siis enne neljandat sajandit kristlased jõule ei pidanud. Aastal 353 andis Rooma piiskop korralduse tähistada Jeesuse sündi 25. detsembril, et see oleks samal ajal paganlike pidustustega, mida peeti talvise pööripäeva järel päikese taassünni puhul. Uus püha kinnistati lõplikult Konstantinoopoli kontsiilis 381. aastal. 6. jaanuar. Kolmekuningapäev, mis meenutas Jeesust kummardama tulnud kolme Hommikumaa tarka, jäi kristliku pühadetsükli lõpupäevaks. Saksa keeleruumis said vanad germaanlaste jõulupühad Kristuse sünnipühana kinnituse Mainzi sinodil aastal 813, kuid muutusid sellena tõeliseks rahvapühaks usutavasti alles 14. sajandil.

Kristuse sündimise püha tähistab kristlaste jaoks eelkõige Jeesuse sündi, mitte talvise pööripäeva pidustusi. Kristlik kirik üritas kristlikustada jõulupühasid. Kristuse kui maailma valguse sünd tehti analoogseks päikese taassünniga, et kristlus oleks paganlusest pöördunutele kergemini vastuvõetav.

Varjamatu paganlik element jõulupühades oli sageli esile kutsunud äärmuslike protestantide kriitika, kuid nende uskumused ei mõjutanud tegelikult seda püha enne kui 17. sajandi keskel tulid võimule puritaanid. Jõulud sattusid rünnaku alla kui "vanade paganate pidupäev nende jumala Saturni auks" ja jõululaulud keelati. Lõpuks kuulutati 25. detsember aastal 1644 paastupäevaks. Uut korda kehtestas armee, mis veetis suure osa oma ajast kiskudes ustelt maha sinna pidutsevate "paganate" poolt kinnitatud rohelisi oksi.

Šotimaal kehtestati keeldu suure agarusega. Jõuludevastane hoiak levis ka puritaanide territooriumile Ameerikas. Kirik kehtestas 1690. aastatel Bostonis spetsiaalse jõuluteenistuste korra, kuid paljud tsiviilvõimu esindajad vastustasid tugevalt seda sammu. Ja alles 150 aastat hiljem sai jõuludest Ameerika Ühendriikides esmakordselt ametlik püha. See toimus 1836 Alabamas" (lk 418–419).

Millistel kaalutlustel kehtestasid kirikuvõimud Kristuse sündimise püha jõuludega samal ajal, selgitab erakordse avameelsusega üks Süüria kristlik autor: "Põhjus, miks kirikuisad viisid 6. jaanuari pühitsemise üle 25. detsembrile, oli järgmine. Paganatel oli komme pühitseda samal 25. detsembril Päikese sünnipäeva, mil nad süütasid püha puhul tuled. Nendest pidustustest ja pühadest võtsid osa ka kristlased. Niisiis, kui [katoliku] kiriku doktorid nägid, et kristlastele see püha meeldis, pidasid nad nõu ja otsustasid, et tõelist sünnipäeva tuleks tähistada sellel päeval ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Vastavalt sellele traditsioonile on säilinud tava põletada küünlaid kuni 6. jaanuarini.

Jõulude paganlikele juurtele vihjab selgelt või isegi tunnistab avalikult Augustinus, kui ta kannustab oma vendi Kristuses pidama seda päeva mitte paganate kombel päikese auks, vaid Tema auks, kes lõi päikese. Sarnasel kombel lükkas [paavst] Leo Suur ümber laialt levinud uskumuse nagu oleks jõulupühad sisse seatud uue päikese sünni auks ja mitte Kristuse sünni puhul.

Kristuse sündimise püha tähistatase kirikutes mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa Kristuse sündimise püha tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.

Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel. Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama. Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Kristuse sündimise püha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele.

26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.

27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.

Ajaloos on jõuludesse suhtutud mitmeti. Veel 200 aastat tagasi ei pidanud puritaanid jõule kuna pidasid seda liialt paganlikuks pühaks. USA-s kuulutati jõulud ametlikult pühaks alles aastal 1870.

Kristuse sünnipäeva tähistamine on Katoliku kiriku ja protestantlike kirikute kirikuaasta suurim püha, samas kui ülestõusmispühad on suurim püha õigeusu kirikus.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kristlikud_jõulud&oldid=5169337"