Arutelu:Pronkssõdur

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Paluks täiendavat infot Aljoša ajaloo kohta.

modellikandidaadid[muuda lähteteksti]

On levinud jutud, et monumendi all paikneb kolme vene meremehest marodööri matmispaik.[viide?]

Kunstiajaloolase Mart Kalmu hinnangul ei ole skulptuur kindlasti maadleja kehaga mehe järgi tehtud. “See sõdur on Tõnismäel sihvakam, mitte maadleja paksu kaela ning tugeva turjaga mees,” lausus Kalm. “Ka tema nägu on piklikum kui oli Palusalul.” [1]

Vanema põlve skulptor Jaan Vares ei arvanud samuti, et poseerija oli Kristjan Palusalu. “Ma ise küll võtsin Palusalu aastaid hiljem üliõpilastele poseerima, aga ma ei tea, et ta oleks kellelegi varem poseerinud,” lausus Vares. Ibidem. --Õli 28. juuni 2006, kell 09.50 (UTC)

Tõnismäe pronkssõduri modelliks võis olla hoopis kunstiakadeemia omaaegne üliõpilane Vello Rajangu, mitte legendaarne maadleja Kristjan Palusalu. Nii on vähemalt mehe õde Ellen Trolla Rajangu tütrele omal ajal väitnud.

«Ütlen kohe, et see on kahjuks kontrollimatu fakt. Küsida pole enam kelleltki,» tunnistab politseikomissar Ulvi Tamming Tõnismäel isa fotot pronkssõduriga võrreldes. 1945. aastal tehtud vanalt ülesvõttelt vaatab vastu sõduriga täpselt sama nägu mees – tal on muuhulgas samasugune lai laup ja kõrged põsesarnad. [2] --Õli 28. juuni 2006, kell 09.57 (UTC)

Otsides vastust küsimusele, keda sümboliseerib pronksmees, on püütud ka teada saada: kes ta oli? 1947. aasta 21. septembril avatud skulptuuri võimalike modellide nimekiri on pikk: maadleja Kristjan Palusalu, raskejõustiklane Haljand Hallismaa, vasaraheitja Helmut Pormeister, kunstitudeng Vello Rajangu.

Pronksmehe peamodell oli siiski Saaremaalt pärit suur napsi- ja naistemees Albert Adamson, kel õnnestus kõrvale hoida nii Nõukogude kui ka Saksa väkke võtmisest. Pärast sõda skulptor Enn Roosi modelliks sattunud hea väljanägemisega kraavihall leinas veel 60. aastatel Tõnismäel vennanaist külastades oma venda, kes langes Eesti Laskurkorpuses Velikije Luki all. [3] --Õli 28. juuni 2006, kell 09.58 (UTC)

Nüüd on vist kõik modellikandidaadid üles loetud. --Õli 28. juuni 2006, kell 09.59 (UTC)

rahvuslaste ja sõjaveteranide vahel

Rahvuslasi ja sõjaveterane võib olla mõlemal poolel. Andres 9. august 2006, kell 21:28 (UTC)
Nõus; eelmine variant tundus provokatiivne. Jaan513 9. august 2006, kell 21:29 (UTC)
Jah, eelmine variant pole ka hea. Andres 9. august 2006, kell 21:40 (UTC)

Allkirjad pronkssõduri vastu ja poolt[muuda lähteteksti]

zone.ee aadress on ebausaldusväärne, sest seal on palju hääletajaid sellised:

  • 8268 Nimekiri KAPO-le? 2006-07-08 12:55
  • 8310 Venelased Pange ennast põlema 2006-07-13 11:25
  • 8403 Noh natsipersed, hääletus perses? 2006-07-28 21:37
  • 8404 Minge vittu raisad 2006-07-28 21:37
  • 8405 Natsid on luuserid! Haledad luuserid! 2006-07-28 21:39
  • 8406 Adolf Hitler 2006-07-29 00:55
  • 8407 Keio Munand 2006-07-29 12:12
  • 8408 Illimar Munand 2006-07-29 12:13
  • 8409 Rull Noks 2006-07-29 12:13
  • 8410 Situge herneid! 2006-07-29 12:14
  • 8442 Allan Kusepõld 2006-08-05 15:33
  • 8441 Neo Nats 2006-08-05 15:31
  • 8443 Johannes Sitt 2006-08-05 15:34

(need näited on alles nimekirja lõpust nagu järjekorranumbrite järgi aru võib saada, rohkem ei viitsinud kerida)

hot.ee aadressile oma nime kirjapanemiseks peab saatma maili, millele tuleb vastus "Undelivered mail returned to sender". nii et korralikku pronkssõduri vastaste nimekirja pole. avjoska 10. august 2006, kell 18:37 (UTC)

Žemaidi link ei ole täpne. Seal on jutt ainult äsjasest konfliktist. Andres 27. aprill 2007, kell 06:31 (UTC)

Kuju ei pandud kohe kalmistule[muuda lähteteksti]

27. aprilli öösel otsustas valitsus pronkssõduri viivitamatult teisaldada Kaitseväe kalmistule ning otsus viidi täide. - kas on juba asukoht teada? hommikul oli minu arust veel salastatud pronkssõduri asukoht. --avjoska 27. aprill 2007, kell 08:41 (UTC)

Kaiseväe kalmistule. Seda teatati kohe. Mina ei tea, mis see on. Andres 27. aprill 2007, kell 10:37 (UTC)
Tallinna Kaitseväe Kalmistu asub Filtri tee 14, see on osa Siselinna kalmistust - Ahsoous 27. aprill 2007, kell 11:24 (UTC)
Pean nähtavasti veel kord kordama: pronkssõdur ei ole veel kaitseväe kalmistul. Pronkssõduri asukoht ei ole hetkel avalik. --avjoska 28. aprill 2007, kell 08:03 (UTC)
Jah. Tegin paranduse. Andres 28. aprill 2007, kell 09:03 (UTC)

Eraldi artiklisse rahutused[muuda lähteteksti]

Rahutuste kohta tuleks kindlasti teha eraldi artikkel. Mis selle pealkiri võiks olla? 26/27 aprilli rahutused Tallinnas? --Lulu 27. aprill 2007, kell 11:11 (UTC)

Olen nõus, et tuleks teha eraldi artikkel, aga minu meelest peaksime ära ootama, kuidas neid sündmusi nimetama hakatakse. Andres 27. aprill 2007, kell 11:42 (UTC)
ETV24 ütleb Pronkssõduri konflikt. --avjoska 27. aprill 2007, kell 12:18 (UTC)

Pilt Postimehes[muuda lähteteksti]

Mis kujul see monument seal kalmistul on? oleme ju harjunud teda ikka koos selle "kivimüüriga" nägema, ehk peaks uue taustaga pildi ka siia siis organiseerima. --avjoska 27. aprill 2007, kell 11:46 (UTC)


. "Pronkssõdur seisab ka kalmistul kivimüüri taustal," ütleb Postimees. Andres 27. aprill 2007, kell 11:53 (UTC)

Seda ei ole veel, Vikipeediasse ei saa seda kirjutada, mida pole. Valju 27. aprill 2007, kell 12:30 (UTC)
Mida veel ei ole? Andres 28. aprill 2007, kell 04:42 (UTC)
Minu arvates on see Postimehe artikkel ja artikli pealkiri valesti sõnastatud. Foto all on kirjas, et see on montaaž. Minu arvates pole veel võimalik, et Pronksmees seisaks uues kohas. Kuigi ma pole oma silmaga näinud. Valju 28. aprill 2007, kell 08:52 (UTC)
Jah, see pilt on montaaž. Seal ei ole küll öeldud, et seda seal pole, aga seda seal tõesti pole. Andres 28. aprill 2007, kell 09:00 (UTC)

Ma arvan, et Eestile tuleb kasuks, kui see artikkel on võimalikult korrektne ja üks eeskujuartikleid juba lähitulevikus. avjoska 28. aprill 2007, kell 09:49 (UTC)

Loendi idee[muuda lähteteksti]

Kust saaks informatsiooni sovjettide poolt hävitatud Vabadussõja monumentide kohta?

Peame looma loendi. Tundmatu kasutaja võib algust teha artikli Vabadussõja monumentide loend loomisega. Sinna võiks panna nii hävitatud kui siiani eksisteerivad kujud. --avjoska 28. aprill 2007, kell 10:35 (UTC)

Kas te teate, miks mind arreteeriti Türgis 40 aastat tagasi? Tundub et Zhirinovski tsitaadis on aastaarv vale. Või ta oli tõesti 1967. aastal Türgis?

Ta oli sel ajal üliõpilane. Ta räägib võib-olla ajast, mil ta viibis Türgis praktikal. See võis olla ka mõni aasta hiljem.
Muide, nüüd ta reageeris pronkssõduri teisaldamisele negatiivselt. Andres 28. aprill 2007, kell 21:37 (UTC)

Ingliskeelne artikkel[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et peaksime tähelepanu pöörama ka ingliskeelse Vikipeedia Pronkssõduri artiklile. Kahtlustan, et sinna võidakse kirjutada ka vene propagandat ning seetõttu peaks minu arvates vähemalt üks eestlane seda artiklit seal pidevalt kontrollima, et sinna keegi igasugu jama kirjutama ei hakkaks. Tarmo Tanilsoo 28. aprill 2007, kell 10:51 (UTC)

Jah. http://en.wikipedia.org/wiki/Bronze_Soldier_of_Tallinn on hetkel neutraalne. Tegelikult jälgivad artiklite neutraalsust ka ingliskeelse Wikikipedia toimetajad pidevalt. Hoian silma peal ka siitpoolt. --Lulu 28. aprill 2007, kell 11:34 (UTC)

rajatiste-seaduse pealkiri[muuda lähteteksti]

Artiklis kasutatud pealkirjaga "keelatud rajatiste teisaldamise seadus" guugeldades ei saa ühtegi vastust, küll aga annab teatud hulga vastuseid "keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus". Riigi Teatajast ei leia kumbagi. Kas siin kasutatud pealkiri on õige või tuleks muuta? Ja selle seaduse tekstile võiks ka välislinkides viidata. ML 29. aprill 2007, kell 14:24 (UTC)

Riigi Teatajast seda ei saagi leida, sest seadus jäi ju välja kuulutamata. --Lulu 29. aprill 2007, kell 15:14 (UTC)
Kyll aga on olemas Sõjahaudade kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12777064 --Lulu 29. aprill 2007, kell 15:18 (UTC)
Aga kas "keelatud rajatiste teisaldamise/kõrvaldamise seaduse" eelnõu tekst on saadaval? Ma ei tea, kas just siin sellest pikalt kirjutama peaks, aga võib-olla eraldi artiklisse võiks kokku võtta põhjendused selle kohta, miks teda seaduslikuks või ebaseaduslikuks peeti. Ja link terviktekstile võiks välislinkide lõigus ehk siin ka olla samamoodi nagu teise seaduse puhul. ML 29. aprill 2007, kell 15:56 (UTC)
Seaduse nimes on just sõna "kõrvaldamine" näiteks presidendi otsuses, millega see välja kuulutamata jäeti: http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=89769. ML 23. mai 2007, kell 12:37 (UTC)

See pole Aljoša[muuda lähteteksti]

Võtsin maha sõnad rahvapärane hüüdnimi Aljoša. Selgituseks niipalju, et see kuju on üleüldse Eesti Laskurkorpuse initsiatiivil valmistatud ja vene sõduritega pole kogu sellel kujul üldse miskit pistmist. Eesti Laskurkorpuse veteranid viisid kuju juurde lilli senikaua kuni seal venelased käima hakkasid - Ahsoous 4. mai 2007, kell 16:28 (UTC)

Aga rahvapäraseks hüüdnimekks on kujunenud Aljoša, olgu see sinu meelest õiglane või mitte. -- 88.196.97.172 4. mai 2007, kell 16:30 (UTC)
see on kellegi Liimi poolt suht hiljuti väljaöeldud (või isegi väljamõeldud) nimi... enne seda seda eesti rahvas nii ei nimetanud - Ahsoous 4. mai 2007, kell 16:33 (UTC)
Siis nii tulebki artiklisse kirjutada, mitte maha kustutada? -- 88.196.97.172 4. mai 2007, kell 16:34 (UTC)
Ei ole nõus - Ahsoous 4. mai 2007, kell 16:37 (UTC)
Kuna sealt läks nimi kulutulena rahvasuhu, siis mina pooldan selle nime kajastamist artiklis. --avjoska 4. mai 2007, kell 16:43 (UTC)
Miks? Sõna "Aljoša" annab googeldades üle 50 000 vastuse, neist enamik seotud pronkssõduriga. -- 88.196.97.172 4. mai 2007, kell 16:40 (UTC)
So what? See ei ole Aljoša!!! Jüri Liim võib seda nii nimetada, aga et ülejäänud eesti rahvas ka seda kasutada tahab, seda poleks ma oodanud. - Ahsoous 4. mai 2007, kell 16:55 (UTC)

Nõus ja toetan Ahsooust. Asju tuleb siiski nimetada õigete nimedega ja igasune zargoon (olgu ta siis Aljoša või Vasja) ei ole teatmeteoses kohane. Teiseks peame meie siin väga täpselt ja teadlikult neid asju kirjutama, kui me ei taha, et meist valesti aru saadakse ja valed ei leviks. Samas tuleb tõde kindlalt väja öelda. Akra 4. mai 2007, kell 18:17 (UTC)

Kui kuju nimetatakse rahvapäraselt Aljošaks, siis peab see artiklis ka kajastuma. Siin ei ole ju millegi üle vaielda. Kui siis ainult selle üle, kus täpselt artiklis seda nimetust mainida, millises kontekstis ja sõnastuses. Muideks, ka meie kohalikud venelased on selle nimetuse kasutusele võtnud. Nii et me ei räägi enam ammu Jüri Liimist, vaid laiade rahvahulkade poolt kasutatavast nimetusest, mille väljajätmine oleks õigustamatu. -- Toomas 4. mai 2007, kell 18:59 (UTC)
vaata vikipeedia põhimõte on see et artiklid peaksid olema neutraalsed, sellise keelendiga aga sa solvad ja väga rängalt (!) Eesti Laskurkorpuse mehi - tegelikult ka - Ahsoous 4. mai 2007, kell 19:04 (UTC)
Rahvapäraselt nimetatakse Lasnamäed Tiblagorskiks. Miks seda sealses artiklis kirjas ei ole, aga siin mingi Aljoša peab olema, sest mingi rahvas (kas needsamad tiblagorski elanikud?) nimetavad seda hellitavalt Aljošaks? 193.40.12.10 27. jaanuar 2022, kell 20:21 (EET)[vasta]
Seda solvangut ei tule panna Vikipeedia arvele. Seda nime tuleb kindlasti mainida koos vastava selgitusega. Ma lugesin kuskilt lehest, et see oli algselt ühe Saksamaal asuva Punaarmee sõduri monumendi hüüdnimi. Andres 4. mai 2007, kell 20:17 (UTC)
mulle jäi kuskilt mulje, et see oli Bulgaarias, kus nii nimetati halvustavalt sisuliselt kõiki sellelaadilisi asju. ja seda, et see koos selgitusega, et miks ja kelle (ja kelle poolt tegelikult) poolt ja seda et see oli teatava sihituse ja tagamõttega kuskil siis käibele lastud võib mainida küll, aga see peab olema nati teisel kujul kui see mis siin oli. - Ahsoous 4. mai 2007, kell 20:59 (UTC)
*köhh* Aljooša, *köhh*. http://www.arcticwar.com/bilder/pages/alyosha_jpg.htm --kanakukk 7. mai 2008, kell 16:05 (UTC)

"Pronkssõdur (algne ametlik nimi Tallinna vabastajate monument; vene keeles Монумент освободителям Таллина;"

Miks vene keeles???
Kui vene keeles, siis ka kõikvõimalikes teistes keeltes.
Kõrval on ju viited teistes keeltes artiklitele.
193.40.5.245 5. november 2010, kell 13:49 (EET)[vasta]
Kui rääkida ametlikust nimest, siis ka venekeelne nimi oli ametlik. Andres 6. november 2010, kell 11:02 (EET)[vasta]
Vikipeedia tunnistab vene keele Eestis ametlikuks keeleks. Ehk siis Eesti kuulumise N-liitu seaduslikuks. 193.40.5.245 6. august 2011, kell 14:23 (EEST)[vasta]
Eks näiteks teater "Estonia" venekeelne nimi oli ka ametlik nimi, nii et sinna ja kõigile teistele veneaegsetele asutustele ja asjadele tuleks ka venekeelsed nimed juurde panna. 193.40.5.245 6. november 2010, kell 16:11 (EET)[vasta]
Võib-olla tulekski. Igal juhul ei tähenda see, et peaks panema kõigis keeltes. Andres 6. november 2010, kell 16:20 (EET)[vasta]


[4] -- 88.196.97.172 14. mai 2007, kell 04:09 (UTC)

Sellest oli eile ühes raadiosaates juttu seoses filmiga "Aljoša". Seal öeldi, et see nimi on pärit Bulgaariast, kus ühte Punaarmee sõdurit kujutavat mälestussammast niiviisi nimetati. Sellest tehti laul, ja selle mõjul hakati üksikuid Punaarmee mundris sõdureid kujutavaid mälestussambaid Aljošaks nimetama ka mujal, sealhulgas Venemaal. Andres 11. mai 2008, kell 15:00 (UTC)

Muide, kui ma õigesti mäletan, siis sellel haljasalal oli kunagi ka mingi oma nimetus olemas - kas keegi veel mäletab mis see oli? - Ahsoous 4. mai 2007, kell 18:57 (UTC)

KNAB-i järgi Vabastajate väljak, praegune ametlik nimi Tõnismäe haljak. Andres 4. mai 2007, kell 20:19 (UTC)

Pilti ka uuest asukohast[muuda lähteteksti]

Keegi võiks ka vikile pronkssõdurist uuest asukohas lähipäevil pildi teha. avjoska 7. mai 2007, kell 17:22 (UTC)

Pilti uuest asukohast oleks hädasti vaja. (Ka teiste arusaadavate keelte wikidesse võiks selle siis panna.) Olemasolev pilt on märgitud kustutamiseks, kuna autoriõigustega pole asjad selged. Ingliskeelses artiklis samuti - seal on teine pilt, aga ka sel on hägused õigused, ja pealegi ebasobiv või vale nimi, ja läheb ka kustutamisele. Olen lappanud ka teiste keelte artikleid Pronkssõdurist, aga ei leia ühtegi pilti uuest asukohast. Keegi Tallinnas ehk teeks ise pildi, mis oleks kvaliteetne, ilus ja vaba kasutada? Ise kahjuks lähiajal ei jõua. Reimgild 17. mai 2007, kell 03:37 (UTC)
Tegin täna ise pilte ja lisasin neist neli Wikimedia Commons'isse (mu esimene katse sel alal). Üks Tõnismäe haljakust praeguse ilmega, kolm kujust kaiteväe kalmistul. Täna asus kuju ajutises asukohas, mida ka commons'is täpselt ära märkisin. Head kasutamist! Reimgild 27. mai 2007, kell 15:28 (UTC)
Aitäh! Andres 27. mai 2007, kell 17:45 (UTC)

tõnismägi[muuda lähteteksti]

kuhu me lingida tahame, kas mäele ehk Tõnismägi või näiteks Tõnismäe asumile - Ahsoous 7. mai 2007, kell 21:44 (UTC)

Palun vabandust, kui tormasin ette - parandasin just (enne arutelu lugemist) lingi "Tõnismäe" "Tõnismägi"-ks. Pidasin seda kirjaveaks. Äkki oli sügavam mõte taga. Asjatundjad, parandage edasi! (Ühtki neist artiklitest pole veel olemas.) Reimgild 13. mai 2007, kell 13:58 (UTC)

Asum ongi Tõnismäe. Monument ei asunud ju mäel. Andres 13. mai 2007, kell 22:56 (UTC)
kui järgi mõtled siis monument asus just ju mäe otsas ja kaarli puiestee on vist tõnismäe ja vanalinna piiriks (asumite osas) samas aga toompuiestee mis möödub ka ühelt poolt sellest haljakust ei jää isegi mitte tõnismäe asumisse, nii et näiteks ma pole isegi mitte selles kindel et see tõnismäe haljak üldse tõnismäe asumis ongi, ah ja kolmnurga kolmas külg kannab tänavana nime tõnismägi - 213.219.118.62 14. mai 2007, kell 07:35 (UTC)
Tõnismägi on tänava nimi, aga kinnistu aadress on Kaarli puiestee. Asukohta peaks kirjeldama artiklis Tõnismäe haljak. Tõnismäe haljak asub küll Tõnismäe asumis (KNAB-i andmetel). Andres 14. mai 2007, kell 07:47 (UTC)
mis asjad on asumid - Tallinna põhimäärus ütleb: Linnaelanike omaalgatusliku tegevuse toetamiseks võib moodustada linnaosade siseselt asumeid. Asumite nimed ja nende lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud korras. aga kus kohas on need asumite nimed ja piirid avaldatud? - 213.219.118.62 14. mai 2007, kell 08:21 (UTC)
Mina võtsin andmed konkreetselt Tõnismäe haljaku kohta siit. Andres 14. mai 2007, kell 08:35 (UTC)


Tänavate kuulumine linnaosadesse ja asumitesse on näha siit. Sinna läheb link ka Tallinna ametlikult saidilt. Andres 14. mai 2007, kell 08:39 (UTC)
kordan - kus kohas on näha piire, sest rahvusraamatukogu ja haljaku vaheline osa Toompuiesteestki kuulub Vanalinna alla - 213.219.118.62 14. mai 2007, kell 09:30 (UTC)
Ütlesin kõik, mis ma teadsin. Tõnismäe haljak ja Tõnismägi kuuluvad Tõnismäe alla, Kaarli puiestee osalt Tõnismäe ja osalt Vanalinna alla. Kust leiab piiridega kaardi, seda mina ei tea. Rahvusraamatukogu aadress on Tõnismägi 2, järelikult ei ole Tõnismäe haljaku ja Rahvusraamatukogu vahel mitte Toompuiestee, vaid Tõnismägi. Andres 14. mai 2007, kell 10:56 (UTC)
lisaks sellele ka endla 3 ning ka toompuistee 1 (Kapo maja on toompuistee 3 http://www.tallinn.ee/map/?quicklink=17423 , aga toompuistee 1 aadressina tallinna kaardilt üles ei leia) - 213.219.118.62 14. mai 2007, kell 12:19 (UTC)

Українська версія[muuda lähteteksti]

Ukrainian: Якщо хтось, можливо, може допомогти в написанні україномовної статті про Бронзового солдата на укр-вікі, будь-ласка допоможіть. --Oleh Kernytskyi 8. mai 2007, kell 14:08 (UTC)

Mitmesugust[muuda lähteteksti]

miks peaks Wimbergi eelistama Jaak Urmetile?--Hendrix 30. aprill 2008, kell 08:10 (UTC)

Arvan, et peaks kasutama seda nime, mille all teos on kirjutatud. Võib ju ka sulgudesse teise nime kirjutada. Andres 30. aprill 2008, kell 08:18 (UTC)

Kellele monument?[muuda lähteteksti]

Monument on püstitatud Teise maailmasõja ajal langenud Punaarmee sõjaväelaste mälestuseks.

Sõna "Punaarmee" on välja jäetud. Minu meelest see pole õige. Andres 22. september 2008, kell 20:54 (UTC)
monument on ju tegelikult püstitatud "Tallinna vabastajatele (fašistidest vms, ei mäleta täpset sõnastust)". hiljem ümber nimetatud - st uus silt külge pandud: "Teises maailmasõjas langenutele". seda viimast silti ma mäletan väga hästi sõna-sõnalt, nägin omaenda silmaga ja imestasin et kuidas n. võim selle kavala sõnastuse läbi lasi (aga tegemist on originaaluurimusega nii et ei saa vikipeediasse panna; pealegi ma ei tea, millal; äkki ei olnudki enam nõukogude aeg). seega oluline palve: ehk leiab keegi allika, kus on kirjas, millal tallinna vabastajate monument nimetati ümber 2. ms langenute monumendiks (vahetati silt). - ja vist oli nii, et kirjad monumendil olid kahes keeles, seega on õigustet ka artiklis eesti ja vene keeles monumendi nimetamine. allikana kõlbab ehk mistahes ajalehes v trükises ilmunud dateeritud foto sellestsamast, ainult vaja üles leida... ;) BirgittaMTh (arutelu) 1. oktoober 2015, kell 19:27 (EEST)[vasta]



"Monument avati 21. septembril 1947. aastal."

Samal kohal oli monument juba varem. 18. mail 1945. aastal nimetati Kaarli kiriku juures olev kolmnurkne plats Vabastajate väljakuks. Samal – 1945. aastal püstitati sinna 1,5 m kõrgune puust obelisk viisnurgaga tipus, mille Tallinna koolitüdrukud 1946. aasta 8. märtsi öösel õhku lasksid. Õhtuleht, 11.09.2004: "1946. aasta 8. mai õhtul lasid kaks Tallinna koolitüdrukut Kaarli kiriku kõrval asunud mälestussamba vastu taevast." 193.40.133.134 2. november 2010, kell 17:06 (EET)[vasta]

Enn Roos on kujutanud 8. Eesti Laskurkorpuse mundris meest märgina sellest, et Eesti okupeerinud Nõukogude Liidu armee ei vääri ausammast Eestis

See on arusaamatu. Andres 5. august 2011, kell 23:29 (EEST)[vasta]

Nüüd on tõega mingi error. Kes saab aru, mis juhtus. Leidsin väga hea allika, pildiraamat, kus on selgelt näha pronkssõdur ise ja kirjad kahel pool, eesti keeles TALLINNA VABASTAMISEL 22. SEPTEMBRIL 1944 AASTAL LANGENUD KANGELASTELE (ongi majuskelkirjas, selepärast siin ka), ja sama vene keeles, ja muutsin ära alapealkirja MOnument all esimese lause - et püstitati ju selle deviisi all. ja viidetesse tekkis mingi error, kirjutasin küll nagu kõik teised, aga ei võta vastu millegipärast. raamatu ilmumisandmed on: Väike pildiraamat Eestist. Tallinn: Eesti raamat, 1965. leheküljenumbreid seal raamatus polegi. aga pilt on, koos igavese tulega ja puha. BirgittaMTh (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 22:17 (EEST)[vasta]

Kas see on nüüd korras?
Aga tekstis on: Monument on püstitatud 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisel langenud punaarmeelaste mälestuseks. Ma arvan, et tuleb öelda, et monumendil oli niisugune kiri, ja seda täpselt tsiteerida. Andres (arutelu) 5. oktoober 2015, kell 23:25 (EEST)[vasta]
Monument on püstitatud 22. septembril 1944 Tallinna vallutamisel langenud punaarmeelaste mälestuseks
See selgub juba Ühishaua peatükist. Võtsin välja. 90.190.71.25 5. oktoober 2015, kell 23:58 (EEST)[vasta]
Minu meelest see päris nii ei ole. Monumendiga võidakse mälestada ka neid, kes selle juurde üldse maetud ei ole. Ja see, mis mälestusmärgi peal kirjas oli, on oluline. Andres (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 00:25 (EEST)[vasta]
Ometigi nii see just oli ja hauamonumendina see kavandati. Monumendi skulptuurigrupp pidi asetsema esikülje nišis, millest kahele poole pidi paigutatama tahvlid Tallinna "vabastamisel" langenute nimedega. Kas see sellisel kujul ka teostati, ei tea öelda, arhiivifotod oleksid abiks. 1965. aasta fotol oli, nagu siin juba ülalpool viidati, üks ühel, teine teisel pool pronkssõdurit eesti ja vene keeles kiri: Tallinna vabastamisel 22. septembril 1944 langenud kangelastele. Aga jah, monumendiga võidakse mälestada ka neid, kes selle juurde üldse maetud ei ole. Ja paistab, et aja jooksul selle monumendi algne tähendus nihkuski ja nihutati. 90.190.71.25 6. oktoober 2015, kell 02:02 (EEST)[vasta]
Sulev Truuväärt ja Bruno Pao kirjutavad Saarte Hääles 27. aprillil 2007 artiklis Oma Saare uurimus: Kahalast Tõnismäele: "Nõukogude allikate põhjal ollakse arvamusel, et 25. septembril 1944. a maeti Tallinnas Tõnismäe, Toompuiestee ja Kaarli puiestee vahelisele kolmnurksele väljakule esimesena vähemalt kolm Tallinna hõivamise operatsioonis langenud ohvitseri. Need võisid olla Kuusalu vallas Narva maantee piirkonnas langenud polkovnik Konstantin Kolesnikov, kapten Ivan Serkov ja leitnant Vassili Volkov, kellest kahe esimese langemise kuupäevaks on sõjakomissariaadi andmetel 21. september. Ülejäänud 10 punaväelase põrmud, kelle langemisajaks loetakse 22. september 1944, on ilmselt Tõnismäele ümber maetud aprillis 1945, kui selleks korraldati pidulik tseremoonia. 18. mail 1945 otsustas Tallinna Linna TSN Täitevkomitee oma istungil nimetada Tõnismäe matmiskoha „Tallinna I Masinatehase töötajate kollektiivi soovil” Vabastajate väljakuks. 1947. aasta septembris avati seal skulptor Enn Roosi ja arhitekt Arnold Alase kujundatud praegune monument. Selle tahvlitel oli esialgu vene ja eesti tähtedega 13 nime. Mingil ajal kadus plaatidelt polkovnik Kolesnikovi nimi, millist muutust seostati põrmu ümbermatmisega omaste poolt mujale." 90.190.71.25 6. oktoober 2015, kell 07:43 (EEST)[vasta]

Error[muuda lähteteksti]

Tashkent is a capital of Uzbekistan! Astana is a capital of Kazakhstan! Correct the error, please!

J Done. Thank you for noting it! 88.196.241.249 17. august 2011, kell 18:12 (EEST)[vasta]

Tallinna Pronkssõduri eemaldamine teiste nõukogude bloki riikide tegevuse kontekstis[muuda lähteteksti]

See peatükk on kohati täiesti arusaamatu.--WooteleF 17. august 2011, kell 18:17 (EEST)[vasta]

Peatüki pealkiri muudetud: Pronkssõduri eemaldamine teiste riikide samasuguse tegevuse kontekstis. 90.190.71.25 2. oktoober 2015, kell 17:25 (EEST)[vasta]

Notalp kirjutas, et algne nimi oli Tallinna Vabastamisel Langenute Monument. Aga allikaid polnud näidatud, ja 1. viide minu meelest räägib sellele vastu. Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 19:10 (EEST)[vasta]


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 23:00 (EEST)[vasta]


Katkine link 5[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 23:00 (EEST)[vasta]


Katkine link 6[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 23:00 (EEST)[vasta]


Katkine link 7[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 23:01 (EEST)[vasta]

Välja võetud[muuda lähteteksti]

Enn Roos on kujutanud 8. Eesti Laskurkorpuse mundris meest, et distantseerida teda ülejäänud Nõukogude poolel võidelnutest, ja kujutanud sõdurit leinavana, et väljendada autori kurbust Eesti iseseisvuse kaotuse üle.

Esiteks, pole kuulnud midagi 8. Eesti Laskurkorpuse mundrist. Teiseks, pole kujuga seoses kuulnud midagi autori kurbusest Eesti iseseisvuse kaotuse üle. Võtan välja. 90.190.71.25 8. oktoober 2015, kell 08:48 (EEST)[vasta]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Pronkssõdur&oldid=6289807"