Tapa raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tapa jaam)
Jump to navigation Jump to search
Tapa raudteejaam, 2005
Tapa jaama veetorn
Auruvedur L-1361 Tapa jaamas[1]

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu. Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline jaamahoone.[2]

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Tapa mõisa maadele ja liigitus Vene keisririigi süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal (vt Tapa–Tartu raudtee) kasvas Tapast oluline II klassi sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine ooteplatvorm.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.[4]

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone esimese järgu ehitamist alustati 1910. aasta paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga keskrisaliit, mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.[5] Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud.

Hoone oli jaamahoonena kasutusel kuni 2004. aastani. Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana. 2017 tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.[6][7]

Tapa jaamahoone on I maailmasõja eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Lehtse
Train station.svg
Tapa
Narva poole:
Kadrina Human-go-next.svg
Tartu poole:
Tamsalu Human-go-next.svg