Aastarõngad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Aastarõngas)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aastarõngad langetatud puu tüves

Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.

Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul või kuivaperioodid lähistroopilistes ja troopilistes piirkondades, mis võivad vahelduda ka poole aasta tagant (poolaastarõngad).

Puu kambiumikihist moodustub ühe aastaga tavaliselt üks aastarõngas. Igal kasvuperioodil lisandub puutüves selle välispinnale juurde õhuke puidukiht, mida tüve ristlõikes nähtava kuju järgi nimetatakse aastarõngaks.[1] Iga aastarõngas koosneb kahest vööndist: heledamast (kevadpuit) ja tumedamast (hilispuit). Kevadpuit näib ristlõikes heledamana, sest vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium trahheiidirakke, mis on suuremõõtmelised ja õhukeseseinalised. Tumedamana näiv hilispuit koosneb paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest.[2] Aastarõngaste laiuse järgi otsustatakse puutüve ra­diaal­se juurdekasvu üle, nende arvu järgi määra­takse puu vanus, nende laiuse muutumise iseloom on tähtis den­dro­kronoloogias. Mitmetel pehmetel lehtpuudel (kask, haab, pärn) on aastarõngad raskesti eris­tatavad.

Aastarõngad peegeldavad, millistes tingimustes puu kasvas. Kasvu mõjutavad sademed, toitainete hulk maapinnas, päikesevalguse hulk ja temperatuur.[3] Eeldatavalt mõjutab ilmastik kogu piirkonna puude aastarõngaste laiust ühtemoodi, s.t. lähedastes kasvutingimustes kasvanud puude aastarõngad moodustavad sarnase mustri.

Ilmastik põhjustab kord laiemate, kord kitsamate rõngaste kasvamist, mille tagajärjel tekib puudel iseloomulik aastarõngalaiuste muster, mille järgi saab kindlaks teha, kas võrreldavad puud on kasvanud samal ajal või mitte.[4] Äärmuslikes ilmastikuoludes võib 1) ühel vegetat­siooniperioodil moo­dus­tuda kaks aastarõngast (sisemine on vääraastarõngas), 2) aastarõngas olla katkev või 2) aastarõngas jääda üldse moo­dustumata (sa­ge­damini vanematel puude tüve alu­mises osas).

Pseudoaastarõngad on silmatorkavad kõikumised puidu moodustumise kulus (tiheduse kõikumised), mis ei ole seotud kambiumirakkude jagunemise vaibumisega.

Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dendrokronoloogiline dateerimine [katkine viide], Kasutatud 29.09.2013.
  2. E.Laas, V.Uri, M. Valgepea. Metsamajanduse alused, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.
  3. The Technique of Dendrochronology as Applied to Stringed Instruments of the Orpheon Foundation[katkine viide], Kasutatud 29.09.2013.
  4. Mida kasulikku annab aastarõngaste uurimine?, Kasutatud 29.09.2013.