Ranna Tuhandeaastane tamm

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ranna tuhandeaastane tamm.JPG

Ranna Tuhandeaastane tamm (ka Sooküla tamm, Kodavere tamm, Rannaküla tamm, Ranna ohvritamm, Rootsiaegne tamm[1]) on pühapuu Jõgeva maakonnas (endisel Tartumaal) Kodavere kihelkonna Ranna külas.

Puu kasvab Aovere-Kallaste-Omedu maantee ääres Sookülast loode pool ning on avatud maastikus ja on Jõhvi poolt lähenedes eemalt silmatorkav. Puu ümber on istutatud nooremaid tammesid.[1]

Põlisest ohvritammest on praeguseks säilinud ainult üks haru. Puuõõnsusi on täidetud, saetud üksikuid kuivanud oksi ning toestatud metallteivastega. Puu ümbermõõt on 4,7 meetrit ja kõrgus 15 meetrit. Kuigi rahvasuus on tamme peetud tuhandeaastaseks, on puu vanus tõenäolisemalt 400 aastat.[1]

Ranna Tuhandeaastane tamm on looduskaitse all ja on tunnistatud kultuurimälestiseks.

Kohapärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Sääritsa külast 1966. aastal kogutud pärimuse järgi on varem, kui puust oli alles rohkem kui praegune üksik haru, tamme õõnsusse mahtunud magama kümme meest. Rootsi sõja ajal olla tamme alla kivihunnikusse maetud paaditäis või kastitäis kulda. Tamm on olnud seotud põliste kohalike usutavadega: "Eestlased on käind oma usku seal tamme all nõidmas, sõjaõnnesid ja." Pärimuse järgi on tamme toonud Venemaalt praegusse kasvukohta vesi, Peipsi järv. Arvatakse, et puu on ainus, mis on jäänud alles varasemast hiiemetsast: "see oli vana hiiemets ja üks puu alles jäänud".[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Kerttu Kõll, Maris Koert, Merike Laas. Peipsi looderanniku miljööväärtuslikud alad. Tallinn: Entec AS 2004, lk 23.
  2. RKM II 211, 55/7 (20 ja 21) < Sääritsa k. (1966), ilmunud raamatus: Mall Hiiemäe. Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn: Eesti Raamat 1978, lk 125-126.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]