Sagadi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sagadi mõisa peahoone eestvaade

Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale. 21. märtsil 1469 andis Helmeyt Risebiter mõisa oma vennale Otto Risebiterile. 1630. aastal oli mõisa omanik šotlane Jacob MacDuwald, Jurgen von den Bergi tütre mees.

1684. aastal omandas mõisa Rootsi Magnus Gabriel De la Gardie kindraladjutant Gideon von Fock, kes saigi Fockide suguvõsa Sagadi liini rajajaks. 1740. aastal tunnistati Sagadi mõis Fockide pärusmõisaks. Päranduse jagamise lepinguga sai mõisa koos Tallinnas Toompeal asuva majaga noorim poeg Johann Ernst von Fock (1721–1782). 1782. aastal päris Sagadi Gideon Ernst von Fock (1755–1827), kes teenis sõjaväelasena koloneli (obersti) aukraadi ja oli maanõunikuks. 1788. aastal ostis Gideon Ernst von Fock 43 000 rubla eest ka Tapa mõisa ja 1795. aastal ostis Gideon Ernst v Fock 13 000 rubla eest Tallinnas Toompeal, Rahukohtu tänaval maja nr. 27. 1809. aastast sai Gideon Ernst von Fock maanõunikuks. Ta oli olnud kreisikohtu assessor, kreisiülem, ülemkohtu assessor, meeskohtunik. Alates 1827. aastast oli Sagadi mõisnik Paul Alexander Eduard von Fock (1798–1884), kes oli 1820. aastast Eestimaa rüütelkonna sekretäriks ja oli rüütelkonna sekretäriks 1839. aastani ning 1839. aastal omandas Tallinnas Toompeal kinnistu nr. 2 kohal (Toom-Kooli tänav 1) olnud maja.

Aastail 18611872 oli mõis renditud Metsiku mõisa omanikule parun Ludwig von Uexküll-Güldenbandile. Mõisaomanik Paul Alexander Eduard von Fock ise reisis neil aastail ringi. Paul Alexander Eduard von Fock pani Sagadis 1881. aastal aluse Focki perekondlikule fideikomissile. Paul Alexander Eduard von Focki surma järel päris mõisa tema venna, Alexander Ferdinand von Focki liin. Focke on maetud Esku kalmistule Focki perekonna rahulasse. Järgmine mõisaomanik oli Alexander Gideon von Fock (1824–1896), kelle järel oli mõisa omanikuks Eduard Ferdinand Axel von Fock (1867–1900). Viimasele mõisaomanikule Ernst von Fockile jäeti mõisast pärast 1919. aasta võõrandamist ainult mõisasüda.[1]1929. aastal alustas tööd Sagadi mõisa härrastemajas algkool, kool oli härrastemajas 1974. aastani. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus 1939. aastal Umsiedlungi käigus Saksamaale.

Kuni 1974. aastani paiknes mõisa peahoones kool. Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Alates 1999. aastast tegutseb peahoones Sagadi looduskool. Aprillis 2009 toimunud giidi- ja kodulookonkursil "Sagadi mõisarääkijad" tunnistati parimaks mõisagiidiks Maie Kaja.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone pargipoolne külg

18. sajandi keskel laskis tollane omanik Johann Ernst von Fock rajada ühekorruselise rokokoostiilis peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. Sagadi mõisa ümber rajati endisaegne nn vana aed, väljaku vasakule äärele kujundati regulaarselt planeeritud ehis- ja viljapuuaed, mis isoleeriti pügatavate puude ja põõsastega.

1760.–1770. aastatel ehitati suur 9 arkaadiga viljaait. Pilastritele toetuv pikk võlvkaarestik, lamedat fassaadipinda elustavad piilarita vöötkarniis, hoone nurgarustika ja lai profileeritud räästakarniis. Aidal on kõrged, massiivsed kalasabamustris kujundatud kaaruksed koos suurte baroksete sepahingede ja lukuplaatidega. Hiljem võeti hoone kasutusele ka sõiduhobuste veovahendite hoidmiseks.

Sagadi mõisa väravahoone

Aastail 17931795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. Samal perioodil rajati ka peahoone esise väljaku ääres paiknevad kõrvalhooned ja valmis peahoone taga asuv tiik. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu.

Sagadi mõisa park

1794. aastal valmis varaklassitsistlik väravahoone barokkstiilis katusega. Peahoone esiväljak muudeti massiivse aiaga kinniseks siseõueks. Tee ääristati tahutud graniitkividega, kivitulpasid hakkas ühendama massiivne kett. Väravahoone ette sissepoole paigutati kaks kahuritoru. Väravahoone sisemistesse külgmüüridesse paigutati esivanemate tuhaurnid ja nende ette Haljala kalmistult pärit esialgsed mälestuskivid tekstidega esimesel plaadil: “Gott Segne die Nachkommen Ernst J. v. Fock, M. E. g Manteuffel. Anno 1765” (M. E. – Marta Eleonora; g. - geboren). Tõlkes: “Jumal õnnistagu järeltulijaid...” Teisel plaadil: “1765 J. E. F, M. E. Manteuff... Gott Segne meine Kinder fon meinem Stammbaum in die Spete Zeiten in Ein- und Ausgang” (J. E. F. – Johan Ernst von Fock; M. E. Manteuff – Marta Eleonora Manteuffel). 1795. aastal paigutati väravatorni frontooni keskele suur ümmargune ajanäitaja. Sellest tuli ka rahvasuus tuntud nimetus Sagadi kellatorn.

1795. aastal alustati ka mõisapargi rekonstrueerimist barokkstiilis aed-pargist Inglise stiilis pargiks. Lisati väike ehisaed hoonete, kärnerimaja ja kasvuhoonete juures. Gideon Ernst von Fock I ajal pandi alus hästi hooldatud aiandile mõisahoone idaküljel.

Sagadi mõisa hobusetall

1856. aastal ehitati ülemiste mõisatiikide taha teisele poole teed magasiait (mis taastati 1970-ndatel ja on sisustatud hobusetallina).

Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati 1980. aastate lõpus.

Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisasüdames paiknevad metsamuuseum, hotell, restoran ja looduskool.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ajalugu. Sagadi mõis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]