Audru mõis

See artikkel on Pärnumaa Audru kihelkonna rüütlimõisast; Audru kihelkonnas asus ka samanimeline kirikumõis, vaata Audru kirikumõis

---

Audru mõis (saksa keeles Audern) on endine rüütlimõis Pärnumaa Audru kihelkonnas, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal. Mõisa härrastemaja, kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all.

Audru mõis (2023)

Ajalugu

Mõisa (Ouwder) on esimest korda mainitud 1449. aastal, Saare-Lääne piiskopkonnas.

1661 suri Audrus Rootsi feldmarssal Johan Banéri ja Eestimaa kuberner Heinrich von Thurni lesk Johanna Margaretha (1623–1661), kes oli Baden-Durlachi markkrahvi Friedrich V (1594–1659) ja tema esimese naise Barbara (1593–1627) tütar, Württembergi hertsogi Friedrich I (1557–1608) tütretütar. Algselt kirikule kuulunud Audru mõis, millist on esmamainitud 15. sajandil, sattus erakätesse, Rootsi ajal 1627. aastal.

18. sajandi keskel kuulus Izmailovo kaardiväepolgu major Peter von Drewnickile, kes kanti 1764. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1765. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Alates 1807. aastast oli see Pilar von Pilchau perekonna valduses, Jakob Johann Pilar von Pilchau ostis Audru mõisa 1807. aastal, Pilar von Pilchau perekonna valduses oli mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal.

19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, Audru oli Pärnumaa üks hoonerikkamaid mõisasüdameid (koosnes üle 40 hoonest).

Mõisaansambel

Peahoone

Mõisa puidust peahoone pole säilinud. Aastail 1922–1939 asus seal kool. Hoone lammutati ja selle vundamendile ehitati aastatel 1956–1958 kivist Audru sovhoosi kontor.

Kõrvalhooned

Audru mõisa viinavabriku fassaad

Uusgooti stiilis akende ja sammastega valitsejamaja on pärit 18. sajandist, tänaseks on see ümber ehitatud. Aidahoone viiluotsa ja viinavabriku fassaadi kujundamisel on kasutatud keskaegseid paekivist aknasambaid. Endise piiritusevabriku lõhatud maakividest ja punasest tellisest müürist on saanud aktsent Audru pargi servas. Majandushooned moodustavad pargist edelas eraldi sisehoovi. Maantee ääres paiknevad sammastikuga kõrts ja magasiait, praegu kauplus. Valitsejamajas ja viinaaidas asub Audru muuseum.

Park

Esialgu asus härrastemaja taga väiksem barokkpark, millest on säilinud vähesed fragmendid. Suuremad istutustööd pargis tehti A. K. J. Pilar von Pilchau ajal, 19. sajandi I poolel. Parki laiendati 19. sajandi II poolel ümbritsevate puistute arvel. Praegu on pargi pindala 16,3 hektarit. Aastast 1958 on see muinsuskaitse all.

Mõisa park paikneb Audru jõe mõlemal kaldal, selle juurde kuulub kaks parkmetsa, mis asuvad paremal kaldal. Jõe paisutamisega on kujundatud saartega vabakujuline park. Üle jõe viib kolm pikka rippsilda ja üks sild.

Kunagise peahoone juurest viib pärnaallee kirikuni. Tammeallee Valgeranna suunal, kust viis väljasõidutee suvemõisa, on sellest noorem. Parkmetsas asub II maailmasõjas hukkunute mälestusmärk, mille autor on T. Sits.

A. K. J. Pilar von Pilchau eestvõttel õpetati mõisas välja metsnikke ja metsavahte, ta rajas oma maadel korraldatud metsamajanduse ning tegeles metsakuivendusega.

Kalmistu

Mõisasüdamest 800 meetrit kirdes Audru jõe kääru ja Uruste jõe vahel parkmetsas asub Audru mõisa kalmistu. Sellest on säilinud vaid graniidist tahutud väravapostid, tagasihoidlik mälestuskivi on paigaldatud hiljem.