Väikeluik

Allikas: Vikipeedia
Väikeluik


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Ülemselts Galloanserae
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Alamsugukond Anserinae
Perekond Luik Cygnus
Liik Väikeluik
Binaarne nimetus
Cygnus columbianus
(Ord, 1815)

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeluik pesitseb arktilistel aladel, Cygnus columbianus bewickii Venemaa põhjaosa Koola poolsaarelt Vaikse ookeani rannikuni välja, Cygnus columbianus columbianus pesitseb aga Alaskal ja Kanadal. C. c. bewickii rändab üle Valge mere ja Eesti ning Elbe jõe estuaari Hollandisse ja Briti saartele, Venemaa idaosas pesitsevad linnud talvituvad Jaapanis ja Hiinas. C. c. columbianus talvitub USA edelaosas.

Väikeluige talvist arvukust Eestis hinnatakse 5–30 isendile[1].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Väikeluige üldpikkus on 115–127 cm, tiibade siruulatus 180–211 cm.[2]

Linnud sarnanevad väga laululuikedega, ehkki viimased on hoopis kogukamad. Ka väikeluikede nokaosa kollakas toon ei ulatu nii kaugele kui laululuigel. Noorlindude noka ülaosa on roosakas.

Alamliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul tunnustatakse kahte väikeluige alamliiki: Cygnus columbianus bewickii ja Cygnus columbianus columbianus, kuid mõned peavad neid ka eraldi liikideks.[viide?]

  • Cygnus columbianus bewickii
    (Yarrell, 1830)
  • Cygnus columbianus columbianus
    (Ord, 1815)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
  2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 76–77

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]