Alpaka

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib loomast; kanga kohta vaata artiklit Alpaka (kangas); sulami kohta vaata artiklit Uushõbe

Alpaka ehk pako (Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika kodustatud kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat.

Alpakad elavad karjades ja elutsevad kõrgmägedes 3000–5000 meetri kõrgusel, loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused. Täiskasvanud alpaka turjakõrgus on 80–100 cm ja loom kaalub 50–80 kilogrammi. Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya.[1]

Alpakade eluiga on kuni 20 aastat ja enamgi.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakad on pärit Lõuna-Ameerika Andidest. Nad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge, kelle ajalugu ulatub Inkade riigini välja. On tõendeid, et alpakad kodustati 6000 aastat tagasi. Alpakadel on olnud keskne roll Andide kultuurides viis tuhat aastat või rohkem.[3]

Andide mütoloogias on alpakasid seostatud jumalanna “Pachmanaga” ja Emakese Maaga. Usuti, et alpakad laenati inimestele, kuid nad jäetakse Maale ainult nii kauaks, kuni neid austatakse ja nende eest head hoolt kantakse. Selle legendi kohaselt saadi alpakad kingitusena Ausangate mäel Peruus.[3]

Kui Hispaania vallutajad jõudsid Peruusse, leidsid nad eest tsivilisatsiooni, mis põhines tekstiilil. Inkad elasid ühiskonnas, mis oli sõna otseses mõttes “kokku kootud” alpakade, laamade ja puuvilla kiust. Tolleaegsed kangrud ehitasid kõik, sildadest katusteni, kiudainest. Samuti tähendasid inkad oma rikkuse üles sõlmkirjas. Andide inimesed kasutasid riiet valuutana ja alpaka vill oli üks hinnalisemaid. Näiteks premeeriti aadlike lojaalsust tihtilugu alpaka villast valmistatud riietega ja armeele maksti palka alpaka tekstiiliga.[3]

Tollases ühiskonnas oli riide valmistamine riigi suurimaid tegevusi. Ladusid, mis olid täis alpakat, peeti niivõrd hinnaliseks, et kui inka armee teadis olevat taganenud lahingust, läksid nad ja põletasid selle teadlikult ära.[3]

Hispaanlased seevastu ei pannud tähelegi selle rahva tõelist aaret, vaid olid pimestatud maa kullast, hõbedast ja vääriskividest[3].

Pärast hispaanlaste sissetungi Lõuna-Ameerikasse ongi alpakad jäänud tagaplaanile. Selleks, et vallutada maa-ala ja allutada rahvast, korraldasid hispaanlased massilise alpakade ja laamade tapmise ja jätsid need siis väljadele mädanema.[3]

Pärast hispaanlaste vallutust olid alpakad peaaegu välja suremas[4]. Ainult väike osa loomadest pääses tänu põliselanikele, kes varjasid neid viljatuil ja kõrvalistel platoodel[3].

19. sajandil avastasid eurooplased selle liigi uuesti, mis andis oma osa tööstusrevolutsiooni arenemisel[4].

Alpakat mainitakse 19. ja 20. sajandi populaarkirjanduses üpris palju, kuigi tollal tunti alpakat kui loomaliiki vähe. Seevastu alpaka kiudu ja valmistooteid tunti hästi, hinnati kõrgelt ning peeti luksuskaubaks.[4]

Sünteetilise kiu kasutusele võtmisega 20. sajandi keskpaigas kaotas alpaka oma senise tähtsuse ja taas mattus alpaka ühes alpakakiuga unustuse hõlma[4].

Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakad on loomult väga sotsiaalsed loomad ning neil on säilinud tugev karjainstinkt, mistõttu nad vajavad oma liigikaaslaste lähedust. Alpakade karjas on tavaliselt emasloomad koos järglastega ning üks domineeriv isasloom. Nad on loomult leebed, uudishimulikud ja intelligentsed loomad ning ülimalt tähelepanelikud ümbritseva suhtes. Tajudes ohtu muutuvad nad väga ärevaks ja ettevaatlikuks. Ohu eest hoiatatakse teisi karjaliikmeid valju häälitsemisega. Alpakad suhtlevad üksteisega häälitsuste abil. Häälitsemine ja samal ajal sabaga vehkimine on kas sõprusavalduse või alistumise märgiks. Ka isasloomadevahelist kahevõitlust saadavad mitmesugused häälitsused, mille abil püütakse vastast eemale peletada. Võitjal on õigus paarituda karja kõigi emasloomadega.[5]

Tervis ja heaolu[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakad on väga rahulikud olendid, ega ilmuta kliinilisi tunnuseid enne, kui nad on juba väga haiged. Seetõttu tuleb jälgida pisimaidki muutusi käitumises, et saada jälile haigusele selle varajases staadiumis.

Haigustunnused[muuda | muuda lähteteksti]

  • muutused käitumises
  • masendus
  • letargia
  • isutus
  • kõhnumine
  • loom ei joo
  • aeglased ja vaevalised liigutused
  • kehatemperatuuri kõikumine (liiga kõrge või madal)
  • loom ei tõuse jalgele, kui talle ligineda (isegi mitte siis, kui teda innustada)
  • kõhulahtisus
  • palavik
  • ei rooja või urineeri
  • raskused hingamisel

Kui esineb mõni neist sümptomitest, on loom tõsiselt haigestunud ning tuleb viivitamatult pöörduda veterinaararsti poole[6].

Eriti tõsine on olukord, kui alpaka ei taha üles tõusta. Sel juhul tuleb tegutseda kiirelt, ei tohiks kasutada suhtumist “ootame ja vaatame”, kuna vastasel juhul võib olukord lõppeda surmaga[6].

Tiinus ja suguküpsus[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakade tiinusperiood on 242–345 päeva. Emasloomad saavutavad suguküpsuse 12.–15. elukuu vahel, isasloomad aga alles 30–36 kuu vanuselt. [1]

Poegimine[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul toob emasloom ilmale ainult ühe järglase [1]. Raskelt kulgevat poegimist esineb alpakadel harva. Sünnitustegevus algab tavaliselt hommikutundidel ning enamasti möödub see komplikatsioonideta. Loode on õiges asendis, kui esmalt tulevad nähtavale esijalad, millele on toetunud pea. Juba mõne aja möödudes teeb vastsündinu esimesi katseid jalgele tõusta [2]. Vastsündinu kehamass on 8–9 kg ja nad võõrutatakse emast 6–8 kuu vanuselt [1].

Söödad ja söötmine[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakade põhisööt on karjamaarohi. Nagu mäletsejalistele omane, on ka alpakadel kolmekambriline magu. [1]

Karvkate[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakade vill on isegi parema kvaliteediga kui kašmiir või angoora. Samuti on see soojapidavam, kohevam ja pehmem. Alpakavilla on lihtne töödelda, kuna see sisaldab vähe rasuhigi ning alpakavillal puuduvad allergiat tekitavad omadused. [7]

Alpakadelt saadakse kvaliteetsemat villa kui laamadelt [1]. Nendelt saadav villa hulk on suurem ning ka nende karvavärvus on väga mitmekesine, varieerudes mustast hõbedani. Esineda võib ka kollakaspruuni ja helebeeži. Alpakade villakus võib esineda kuni 22 eri värvusega villkarvu – seepärast aretatakse neid ka värvuse järgi [7]. Laamadel ei ole pea-ja näopiirkonnas nii tihedat karvkatet kui on alpakadel [1].

Kariloomad[muuda | muuda lähteteksti]

Alpakad söövad päevas 1–2% oma kehakaalust, seega ühele loomale kulub kuu jooksul umbes 27 kg heina. Selleks, et alpakadele koostada korraliku söödaratsiooni, oleks tarvis teha nii vee- kui ka heinaanalüüsid. Alternatiiv on lubada loomadele vaba ligipääs soolale ja mineraalidele. Alpakade väljaheited sobivad hästi väetiseks ning need ei vaja kompostimist, kuna alpakad söövad ainult pehmeid taimelehti. Alpakade sõrgu ning hambaid peab hooldama 1–2 korda aastas.[8]

Sarnaselt mäletsejatega, näiteks veiste ja lammastega, on alpakade suu esimeses osas ainult alumised hambad, seega nad ei tõmba taimi juurtest üles [8].

Laamade ja alpakade erinevused[muuda | muuda lähteteksti]

Esmapilgul tundub, et alpakad sarnanevad suuresti oma kaamellastest sugulastega, kuid tegelikult erinevad need Lõuna-Ameerikast pärit loomad üksteisest mitme tunnuse poolest[9].

Alpakad ja laamad erinevad üksteisest kõrvade kuju poolest. Alpakade kõrvad on lühikesed odaotsakujulised, laamadel aga on kõrvad palju pikemad ja banaanikujulised. Samuti on erinevusi nende kehamassis ja mõõtmetes. Alpakad kaaluvad tavaliselt 68 kilogrammi, aga laamad võivad kasvada 181 kilogrammi raskusteks. Alpakade keskmine turjakõrgus on 86–91 cm, laamadel aga 107–117 cm.[9] Veel erinevad laamad ja alpakad üksteisest pea kuju poolest. Laamal on pea pikem, alpaka pea on tömbim, meenutades veidi kokkusurutud laama nägu.[9] Alpakasid on kasutatud rohkem kui 5000 aastat villaloomana, Peruus ka liha saamise eesmärgil, laamasid aga peamiselt veoloomana ja vähesel määral lihaloomana. Viimaseks erinevuseks on nende kahe looma karvkate. Alpakadelt saadakse kvaliteetsemat villa kui laamadelt ja seetõttu ongi alpakad peamiselt villaloomad.[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Alina Bradford. "Facts About Alpacas".
  2. 2,0 2,1 Gateway Farm Alpacas. "STAGE ONE".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Gateway Farm Alpacas. "THE ANCIENT HISTORY OF ALPACAS".
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Gateway Farm Alpacas. "THE REDISCOVERY OF ALPACAS".
  5. The South African Alpaca Breeder's Society. "Alpaca behaviour".
  6. 6,0 6,1 Gateway Farm Alpacas. "THE SICK ALPACA".
  7. 7,0 7,1 Aragon Alpacas. "Alpaca Facts".
  8. 8,0 8,1 Alpaca Owners Association Inc. "About Alpacas".
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 modern farmer. "6 Differences Between Llamas and Alpacas".