Kääbusjõehobu

Kääbusjõehobu
	;
Kaitsestaatus
	; Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Sugukond	Jõehobulased Hippopotamidae;
Perekond	Kääbusjõehobu Choeropsis;
Liik	Kääbusjõehobu;
Binaarne nimetus
	Choeropsis liberiensis;

Kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis) on üks kahest jõehobulaste sugukonda kuuluvast sõraliste liigist.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Kääbusjõehobu on levinud Lääne-Aafrika vihmametsades ja soodes. Tal on kaks alamliiki: C.l. liberiensis, kes elab Sierra Leones, Elevandiluurannikul ja Libeerias, ning C.l. heslopi, kes elab Nigeerias Nigeri jõe deltas.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kääbusjõehobu õlakõrgus on 77–83 cm ja kaal 250–260 kg. Tüvepikkus on 1,5 meetrit.^[2]

Kääbusjõehobu keha on mõnevõrra saledam kui jõehobul. Neid saab eristada ka hammastiku järgi: kääbusjõehobu alalõualuul on vaid üks paar lõikehambaid. Tema nahk on mustjaspruun ja karvutu.^[2]

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Kääbusjõehobu on peidulise eluviisiga ja elab üksildaselt. Kõikjal oma levilas on ta haruldane ja üksnes vähestel eurooplastel on õnnestunud teda vabas looduses näha. Ta on ohustatud liik ja kantud maailma punasesse raamatusse.^[2]

Ta asustab aeglase vooluga veekogusid ürgses troopikametsas.^[2]

Ta liigub harjumuspärastel radadel, mis näevad välja nagu tunnelid. Ehmununa jookseb ta vette ja sukeldub käratult.^[2]

Ta on taimtoiduline loom, kes sööb nii vee- kui maismaataimi.^[2]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kääbusjõehobu tiinus kestab umbes 30 nädalat (190–210 päeva). Korraga sünnib tavaliselt üks poeg.

Jõehobu sünnitab vees, aga kääbusjõehobu maismaal. Esimesel poegimisel loomaaias seda veel ei teatud. Loomaaia töötajad hoidsid emaslooma vees, vastsündinu tõmbas vett kopsu ja uppus.^[2]

Vastsündinu mass on 4,5–6,2 kg. Jalule tõuseb ta üsna varsti, aga ujuma ja sukelduma õpib ta tunduvalt hiljem.^[2]

Kääbusjõehobud loomaaias[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa loomaaeda sattusid kääbusjõehobud esmakordselt 1912. Alates 1931 on nad tehistingimustes ka poeginud.^[2]

Tallinna loomaaias elab 2022. aasta 13. juuli seisuga üks emane kääbusjõehobu Pupa (sündis 1983 Kaunase loomaaias, toodi Tallinna 1989). Tema paariline, isane kääbusjõehobu Holger sündis 1974 Kopenhaagenis, elas vahepeal Rostovis, toodi 1990 Tallinna loomaaeda ja suri 15. aprillil 2020, olles üks eakamaid maailma loomaaedades elanud kääbusjõehobusid.^[3] 1993. aastal sündis neil vasikas, kes aga suri teisel päeval, sest ema ei hoolitsenud ta eest. 12. septembril 1996 sündis neil vasikas Hampus, kes samuti suri enne täiskasvanuks saamist.