Anseküla kihelkond

Allikas: Vikipeedia

Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond eraldus iseseisvaks kirikukihelkonnaks 16. sajandi alguses Kärla kihelkonnast. Anseküla kihelkonda ümbritsesid Kärla, Kaarma, Jämaja ja Kihelkonna kihelkond.

Esimene kirik kihelkonna maadel – Anseküla Maarja kirik – oli ehitatud umbes 1300. aastal, uus kirik ehitati arvatavasti 14. sajandi lõpus. Kirik hävis teise maailmasõja ajal oktoobris 1944. Kirikus oli haruldane 14. sajandist Ojamaalt pärit ristimiskivi.[1]

Anseküla kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Anseküla kihelkonna mõisavallad[muuda | muuda lähteteksti]

Anseküla kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad. Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade perioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

  • Anseküla kirikuvald (Gemeinde Anseküll) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 12 peret perenime
  • Abruka mõisavald (Gemeinde Abro) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 36 peret perenime
  • Tiirimetsa mõisavald (Gemeinde Tirimetz) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
  • Lömala mõisavald (Gemeinde Lemmalsnäse) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
  • Tiinuse mõisavald (Gemeinde Ficht) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 42 peret perenime
  • Lõo mõisavald (Gemeinde Leo) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 15 peret perenime

Anseküla kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Anseküla kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Anseküla kihelkond hõlmas Saare maakonna endise Salme valla ala. Kihelkonna loodesopp ulatus kuni Suurlahe ja Nasva jõeni. Kihelkonda kuulus ka Abruka saar.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 1 kd, 437 veerg

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 400–401.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 348–349.
  • H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]