Operatsioon Albion

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Operatsioon Albion
Osa Esimesest maailmasõjast ja Idarindest
Operation Albion Map.jpg
Operatsioon "Albion"
Toimumisaeg 12. - 20. oktoober 1917
Toimumiskoht Lääne-Eesti saarestik ja Läänemeri
Tulemus Saksa vägede okupeeritud Lääne-Eesti saarestik
Osalised
Flag of Germany (1867–1918).svg Saksamaa keisririik
Flag of Russia.svg Venemaa Vabariik
Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Väejuhid või liidrid
Flag of Germany (1867–1918).svg jalaväekindral Oskar von Hutier
Flag of Germany (1867–1918).svg Hugo von Kathen
Flag of Germany (1867–1918).svg Ludwig von Estorff
War Ensign of Germany (1903–1919).svg viitseadmiral Erhard Schmidt
Flag of Russia.svg viitseadmiral Mihhail Bahhirev
Jõudude suurus
German Cross.svg Saksa keiserlik armee, 8. armee väeosad: XXIII reservkorpuse, 42. jalaväediviisi alluvuses
War Ensign of Germany (1903–1919).svg Kaiserliche Marine
Flag of Russia.svg Balti laevastik
Flag of Russia.svg Peeter Suure merekindluse Väinamere ja Kura kurgu positsiooni rannakaitsepatareid
Flag of Russia.svg Põhjarinne
Muhu väina lahingu (Operatsioon Albion) skeem

Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessantoperatsioon, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksamaa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal.

1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.

Saksa dessandväed[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsioon „Albion“ dessandi läbiviimiseks moodustati ekspeditsioonikorpus, mis allus Riia platsdarmil rinnet hoidvale Saksa 8. armeele. Dessantkorpuse koosseisus oli 2. jalgratturibrigaadiga tugevdatud 42. jalaväediviis, viie rügemendiga: kokku 24 600 ohvitseri ja sõdurit, 8500 hobust ning 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 12 rasket miinipildujat. Korpust juhatas kindral Hugo von Kathen.

Dessandi maalevedu Tagalahes

Saksa merevägi moodustas dessandi läbiviimiseks erilise laevastikuüksuse viitseadmiral Erhard Schmidti lipu all, selle koosseisu kuulusid suured Saksa Avamerelaevastiku (Hochseeflotte) jõud, mis toodi kohale Põhjamerelt Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi laevastiku vastasest sõjategevusest. Sõjalaevastikku moodustas ligi 2/3 Saksa Avamerelaevastikust. Läänemerele toodi järgmised sõjalaevad:

  • lahinguristleja Moltke (viitseadmiral Schmidti lipulaev)
  • 10 lahingulaeva (Bayern, König, Grosser Kurfürst, Königin, Kaiserin, Prinzregent Luitpold, König Albert, Kaiser, Friedrich Der Grosse, Markgraf)
  • 9 ristlejat
  • 58 hävitajat
  • 6 allveelaeva
Dessantpaadi laadimine maabumisoperatsiooni ajal

Õhust toetas Saksa laevastikku 101 vesilennukit ja 6 dirižaablit.

Dessandi planeerimisfaasis puhastasid Saksa miinitraalrid Väinamerd miinitõketest.

Dessandiplaani kohaselt tuli pealöök anda Liepajast sõjasadamast loode-Saaremaal asuvas Tagalahest Kuressaare suunas, abilöök Pammanalt Orissaare suunas ning sõjalaevade pettedemonstratsioonid läbi viia Kihelkonna all ja Sõrve poolsaare läänerannikul.

9.ja 10. oktoobril ukj laaditi dessantväed Liepajas transportlaevadele ning 11. oktoobril saabusid Liepajasse, Putzigist ka lahingulaevad: lahingulaevade eskaader ja lahinguristleja "Moltke". Kontraadmiral Albert Hopmani laevastikueskaader SMS Kolberg, SMS Augsburg, SMS Strassburg, 16. ja 20. torpeedokaatrite poolflotillid, 3. ja 4. miinitraalrite divisjonid ja 3. miiniotsijate poolflotill asusid ootel Ventspilsis.

Dessanti kindlustavad lahingulaevad ja transpordilaevad dessantvägedega väljusid sadamast 11. oktoobri öösel saadetuna miiniotsijatest, kes turvasid ja puhastasid laevateed. 12.oktoobri kella 2-4 jõudsid laevad kokkulepitud kohtumiskohta 7 km kaugusel Tagalahest. Sõrve poolsaare rannakaitsepatarei nr 43 vastu eraldati lahingulaevad "Friedrich Der Grosse" ja "König Albert". Papisaare lennusadama pommitamiseks eraldus laevakaravanist 13. torpeedokaatrite poolflotill.

Saksa laevastiku 4. eskaadri 3 lahingulaeva võtsid positsiooni Tagalahe neeme ees, 3. eskaadri laevad aga Ninase poolsaare ees, et pommitada Tagalahe lahe ääres olev suurtükipatareid. Soela väina asusid lahingulaev "Bayern" ja kerge ristleja "Emden", Hiiumaa Tohvri patarei pommitamiseks. 13. torpeedokaatrite poolflotill pommitas Papisaare lennusadamat ja Kihelkonnat.

Positsioonidel vaid vigastusi meremiinidel lahingulaev "Bayern" ja "Grosser Kurfürst", kuid jätkasid lahingutegevust.

Saaremaa vallutamine[muuda | muuda lähteteksti]

29. septembril vkj/12. oktoobril ukj maabusid sakslaste 131. jalaväerügmendi I pataljon Tagalahe läänerannikul (tänapäeva Kihelkonna vallas) Vaigu Valgemäe piikonnas, osa 138. jalaväerügemendist Tagalahe idarannikul ning 10. löögikompanii Tagalahes, Tõrvasoo piirkonnas. Kokku 3600 meest. Tagalahe idarannikul, Tagamõisa poolsaarel avas vaenlase pihta tule ainult üks rannakaitsepatarei nr 45, kuna 426. jalaväepolgu 2. pataljoni osad Piirduta, Abbula ja Merise küla liinil olid täiesti passiivsed. Rannapatarei nr 45 sunniti vaikima Saksa laevastiku 4. eskaadri laevade suurtükitulega. Saksa laevastiku 3. eskaadri laevad pommitasid Rannapatareid nr 46, purustades ühe suurtükipatarei ja komandopunkti. Vene rannapatarei nr 46 lahingutegevuses ei alustanudki.

Vene vägede peakaitseliin oli Kärla liin, see algas Saarmalt, Sauverest läbi Udu mereni. 131. jalaväerügement alustas liikumist Kihelkonna suunas, teel toimus väiksemaid kokkupõrkeid. Vene väed mingit suuremat vastupanu ei osutanud, vaid taandusid korratult või andsid end vangi. Ka 138. jalaväerügement põrkas edasiliikumisel kokku venelaste väiksemate osadega, Kärlas ja Uduveres. Tugevamat vastupanu avaldati vaid Mustjala piirkonnas. Kihelkonna vallutamise järel suundusid sakslaste kaks pataljoni Sõrve poolsaarele, üks pataljon Kuressaare peale. 13. oktoobril jõudsid sakslased Sõrve poolsaareni, peajõud asusid põhja pool Kuressaaret.

Üheaegselt dessandiga Tagalahes maabus kahest ratturipataljonist, 18. löögikompaniist, laevastiku dessantosadest ja madrustest koosnev dessantüksus Pammana rajoonis Liiküla ja Tuhkana juures. 29. septembril 1917 Saksa dessandil Tagalahte, Ninase rannapatarei nr 46 avaldas vaid nõrka vastupanu ning pärast lühikest tulevahetust Saksa sõjalaevadega piirati patarei tagalast ümber ning sunniti alistuma. 30. septembriks oli Saaremaale maabunud kokku neli jalaväerügementi, kolm ratturipataljoni ja üks patarei. Need jõud olid jõudnud välja TaaviJärumetsa järveOhtja järveKüdema joonele.

Väinamere asend (varasema nimega Muhu väin)

13. oktoobril 1917 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi Kuressaarele. Vene vägesid oli saartel valmis küll olulisel hulgal, kuid nende võitlusvaim enamasti vilets. Peeter Suure merekindluse Väinamere positsiooni Sõrve 12-tollise Rannapatarei nr 43 langemise järel, 15. oktoobril 1917. aastal ei olnud Saksa laevadele Liivi lahele sisenemiseks enam takistusi. 16. oktoobril langes Saaremaa sakslaste valdusse.

Lüüasaamine lahingus Kuivastu reidil sundis Balti laevastiku juhatust Lääne-Eesti saarestikku maha jätma. 18. oktoobril taandusid viimased Vene laevad Muhu väinast.

Moonsundi lahing[muuda | muuda lähteteksti]

Lahingu tagajärjel pooluppunud laev Slava

Operatsiooni ajal toimus saarte piirkonnas ühtlasi mitu kokkupõrget Saksa ja Vene sõjalaevade vahel, millest suurim ja otsustavaim oli (Lääne-Eesti saarestiku) Moonsundi lahing 17. oktoobril 1917. Saksa laevastiku lahingulaevad König, Kronprintz ja kolm ristlejat sisenesid Liivi lahte ja lähenesid Suurele väinale lõuna poolt. Vene suuremad sõjalaevad – soomuslaevad Slava ja Graždanin (end Tšesarevitš), ristleja Bajan – asusid positsioonile Virtsu ja Viirelaiu vahel. Saksa laevade laskeulatus oli suurem ja neil oli rohkem peakaliibri (12-tolliseid) kahureid (saksa laevadel 20-tollised, vene laevadel 8-tollised). Soomuslaev Grazdanin sai kaks tabamust, kuid jäi rivvi. Slava sai seitse tabamust 305 mm mürskudega, neist mitu allapoole veeliini. Lahing lõppes Vene laevaüksuse taandumisega Suurest väinast ja soomuslaeva Slava uputamisega.

Next.svg Pikemalt artiklis Moonsundi lahing

Muhu ja Hiiumaa vallutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Muhule paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada, 1600 eestlast langes vangi. 18. oktoobriks oli ka Muhumaa vene vägede poolt maha jäetud ning Hiiumaale tegid Saksa väed dessandi Sõrule 17. oktoobril. Vene väed alustasid saarelt lahkumist juba 17. oktoobril ja õhkisid enamiku patareide suurtükkidest. Kuna aga rannapatarei nr. 39 ei saanud tulistada lõunasuunda, siis jäigi lahing pidamata. Rannapatarei nr 34 sundisid Saksa keisririigi keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis vaikima, siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks. Hiiumaa vallutati suuremat vastupanu kohtamata 20. oktoobriks.

Operatsioon Albion lõppes 21. oktoobril 1917 Saksa vägede võiduga. Operatsiooni tulemusel algas Saksa okupatsioon Eestis.[1]

Operatsioonist võttis osa ka, keiser Wilhelmi kolmas poeg korvettenkapitän Preisi prints Adalbert, olles kergeristleja SMS Danzig komandör.[2] Pärast operatsiooni edukat lõppu külastas Muhu- ja Saaremaad Saksa keisri Wilhelm II noorim poeg, Preisi prints Joachim, kes tutvus vägedega, vaatas üle vange ja võttis Kuressaares vastu paraadi.[3]

Õppetunnid, järelkaja[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna tegu oli ühe esimese modernse, logistiliselt ja taktikaliselt hästi läbi viidud ühisoperatsiooniga maailmas, kasutavad paljude riikide (näiteks Nõukogude Liidu, USA, Briti, Saksamaa, Šveitsi, Jaapani, Eesti, Taani, Rootsi jt) sõjaväed Albioni operatsiooni oma õppeprogrammis.[4]

Operatsiooni ainetel valmis Nõukogude Liidus 1988. aasta lõpus tegelikke sündmusi osaliselt jäljendav mängufilm "Moonsund".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]