Kaarma kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798)

Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinasajal hõlmas Kaarma muinaskihelkond ka hilisemate Kärla, Mustjala ja Püha kihelkondade osi.

14. sajandil ehitati Kuressaare piiskopilinnus, selle juurde tekkis samanimeline asula, mis aastal 1563 sai linnaõigused.

Kaarma Peeter-Pauli kiriku ehitamist Kirikukülas alustati juba 13. sajandil, nüüdse ilme sai arvatavasti alles 15. sajandil.

Kaarma kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarma kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

1891. aastal liideti Kaarma, Meedla, Piila, Elme Loona vald ja Haamse mõisa- ning Kaarma kirikuvalla külad uueks Loona vallaks. Teised külad jäid Kaarma-Suure valla koosseisu.[2].

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kaarma kihelkond asub nüüdse Saare maakonna Kaarma valla alal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  2. Juhan Vahe. "Laadjala küla kroonika". Laadjala Arenduse Selts, 2001.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
  • Elv. Kerem. Ajalooline traditsioon Kaarma kihelkonnast 1923. aastal Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]