Johannese ilmutuse raamat

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ilmutuseraamat)
Seitse pasunat ja apokalüpsis. Bambergi apokalüpsis. Reichenau käsikiri, 1000–1020 pKr.

Johannese ilmutuse raamat ( lühend Ilm) on Uue Testamendi viimane raamat, mis koosneb Johannesele antud ilmutustest. Sellel raamatul on keskne koht kristlikus eshatoloogias, olles ainuke apokalüptiline tekst Uue Testamendi kaanonis (kuigi lühikesi apokalüptilisi katkendeid esineb ka mujal Uues Testamendis). Johannese ilmutuse sõnum on Jeesus Kristuse lõplikust võidust kõigi jumalavastaste jõudude üle. Kuulutus antakse edasi nägemustena, numbrimüstikaga, varjunimedega, sümbolitega. Raamatu üle on palju vaieldud ning ikka ja jälle on üritatud mõista, mis peitub sümbolite taga ning on tahetud välja arvutada, millal saabuvad lõpuajad. Raamat lõpeb kirjeldusega taevast, kus Jumal ja ta rahvas on üks ning kõik valu ja kurjus on igaveseks kadunud.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu nimi tuleneb selle esimesest sõnast: apokalypsis, mis tõlgituna Koinee Kreeka keelest tähendab ilmutus. Johannese ilmutuse ladina keelne nimi on “Apocalypsis Ioannis”, kreeka keelne nimi “ἀποκάλυψις” (apokalypsis).

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Patmoselt, 15.sajand

Johannese ilmutuse autorina on nimetatud Johannest, kuid teoloogilise vaidluse all on see, kes nimetatud Johannes oli. Raamatu kirjutamise ajal oli Johannes väga levinud nimi ja ka Uues Testamendis endas esineb mitmeid Johanneseid ning raamatus toodud kirjelduse järgi “Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses” (Ilm 1:9) on võimatu kindlalt öelda, millise Johannesega on tegu. II sajandist pärit varakristliku traditsiooni järgi on autor apostel Johannes, kes oli ka Jeesuse üks 12.õpilasest.[1] Ilmutuse raamatu apostellik päritolu on põhine mitte ajaloolistel tõestustel, vaid dogmaatilistel kaalutlustel- kui Ilmutuse autor on apostel on tagatud teose kanoonilisus. [1] Ilmutuse apostelikus päristolus ei olla teoloogiliselt ühel meelel. Ilmutuse raamatu põhjal pole võimalik öelda kindlalt muud, kui et tegu on juudi päritolu Kristliku prohvetiga.[2] Johannese täpne identiteet on jätkuvalt teadmata ja tänapäevased uurijad viitavad talle tihti kui Johannes Patmosest.

Toimumispaik ja aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese ilmutuse kirjutamise aeg ja paik on hästi kindlaks määratav, sest see sisaldub teoses endas. Teos on tekkinud Väike-Aasias Patmosel (Ilm 1,9-11) keiser Domitianuse (81-96) valitsusaja lõpul. Ilmutuse raamatu päritolu I sajandi Väike-Aasiast kinnitab ka teoses olev sündmuste kirjeldus. [1]

Žanr[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese ilmutus on ainuke raamat Uues Testamendis, mida saab liigitada kui apokalüptilist kirjandust. Seda näidustab raamatus palju kasutatud nägemused, sümbolid ja allegooria, eriti just viidates tuleviku sündmustele. [3]

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes kirjutamas ilmutuse raamatut, 17-18.saj.
Ilmutuse raamatu esilehe illustratsioon.

1. Esimene nägemus Jeesus Kristusest

  • Johannese ilmutuse
  • Sissejuhatus (1:1-3)
  • Tervitused (1:4-8)
  • Nägemus Inimese Pojast (1:9-20)

2. Kirjad seitsmele Väike-Aasia kogudusele

  • Läkituse Efesose kogudusele (2:1-7)
  • Läkitus Smürna kogudusele (2:8-11)
  • Läkitus Pergamoni kogudusele (2:12-17)
  • Läkitus Tüatiira kogudusele (2:18-29)
  • Läkitus Sardese kogudusele (3:1-6)
  • Läkitus Filadelfia kogudusele (3:7-13)
  • Läkitus Laodikeia kogudusele (3:14-22)

3. Esimene seeria nägemusi

  • Nägemus taevasest jumalateenistusest (4:1-11)
  • Nägemus raamatust ja Tallest (5:1-14)
  • Kuue pitseri avamine (6:1-17)
  • Nägemus pitseriga märgitutest (7:1-17)
  • Seitsmes pitser avatakse (8:1)
  • Seitsme pasuna puhumine (8:2-5)
  • Esimesed neli inglit puhuvad pasunat 8:6-13
  • Viies ingel puhub pasunat (9:1-12)
  • Kuues ingel puhub pasunat (9:13-21)
  • Nägemus võimsast inglist ja raamatust (10:1-11)
  • Kahest tunnistajast (11:1-19)

4.Teine seeria nägemusi

  • Nägemus naisest ja lohest (12:1-18)
  • Nägemus kahest metsalisest (13:1-18)
  • Nägemus Tallest ja lunastatutest (14:1-13)
  • Ilmamaa on küps lõikuseks (14:14-20)
  • Nägemus seitsmest raevukausist ja seitsmest nuhtlusest (15:1-8)
  • Nägemus seitsmest raevukausist ja seitsmest nuhtlusest (16: 1-21)
  • Nägemus hoorast ja metsalisest (17:1-18)
  • Nägemus Paabeli langemisest (18:1-24)
  • Võidurõõm taevas ja Talle pulmad (19:1-21)

5. Tuhandeaastane rahuriik- Uus taevas ja maa.

  • Tuhandeaastasest rahuriigist (20:1-6)
  • Lõplikust võidust saatana üle (20:7-10)
  • Viimsest kohtust (20:11-15)
  • Nägemus uuest taevast ja uuest maast (21:1-8)
  • Nägemus uuest Jeruusalemmast (21:9-27)
  • Nägemus uuest Jeruusalemmast (22:1-5)
  • Issand Jeesus tuleb varsti (22:6-21)

Ilmutuse raamatu tõlgendused[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmutuse raamat on oma olmuselt äärmiselt sümboolne ja selle tõttu on mitmeid viise selle sisu tõlgendamiseks. Tõlgendamise viisidest on välja kujuneneud neli põhilist: idealistlik, minevikuline, ajalooline ja futuristlik.

Idealistlik[muuda | muuda lähteteksti]

Idealistid usuvad, et Ilmutuse raamatus ei viidata ühelegi ajaloolisele sündmusele, vaid tegu on ajatu allegooriaga, mis seletab hea ja kurja vahelist konflikti. Ilmutuse kirjeldused on selleks, et aidata kristlasi igapäevase spirituaalse võitluses, mis pidevalt mõjutab kirikut. Selline tõlgendamise viis pärineb Aleksandria kateheetilises koolist, mille esindajad Origenes ja Klement väitsid, et raamatu sisu saab avada ainult läbi allegoorilise tõlgendamise. Sellel lähenemisel pole palju tõsiseid toetajaid, kuna see viis annab liiga palju erinevaid tõlgendamise meetodeid, mis ei paku ühist lahendust. [4]

Minevikuline[muuda | muuda lähteteksti]

Minevikuline tõlgendamine üritab kõik Ilmutuse tegevused, peale kõige viimaste sündmuste, viia tagasi esimese sajandi sündmustele. Sellise tõlgendamise põhjenduseks viidatakse, et Ilmutuse autor oli koos teiste kirstlastega kannatuste all, seega on Ilmutus sümbolistlik kirjeldus esimesel sajandil toimunud kristlase tagakiusamistest. [4]

Ajalooline[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooline tõlgendamine üritab Ilmutuse tegevused kaardistada läbi ajaloo, alustades varakristlikust ajast lõpetades viimsepäevadega. Tõlgendamine määrab kindlatele ajaloolistele perioodidele ja sündmustele vasted Ilmutuse raamatust. Selline ajalooline lähenemine lubab luua ajajoone, mis näitab kui hakkavad lähenema viimsepäeva sündmused. Sellisel tõlgendamisel on mitmeid vigu, sest ajalugu on pidevalt muutuv ja seega muutuvad pidevalt ka ajaloolised sündmused, mida ajajoonesse tõlgendatakse. [4]

Futuristlik[muuda | muuda lähteteksti]

Futuristlik tõlgendus näeb enamik Ilmutuse sisu ettekuulutusena, mis on alles täide minemas. Selline tõlgendamine lubab tekstile läheneda lihtsalt ja sõna-sõnaliselt ning on selle järgijate arvates ainuke terviklik ja õige hermeneutiline lähenemine. [4]

Seosed Vana Testamendiga[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmutuse raamatus on kõigist Uues Testamendi raamatutest kõige rohkem viiteid Vanale Testamendil. Siiski ei sisaldu Ilmutuses ühtegi kindlat tsitaati Vanast Testamendist, vaid kõik viited on esitatud allusioonidena. Viiteid Vanale Testamendile esineb ka teistes Uue Testamendi raamatutes, kuid võrreldes teiste raamatutega ei viita Ilmutuse mitte Moosese raamatutele, vaid peamiselt Psalmidele, Jesajale, Hesekiel'ile. [5] Selliste allusioonide kasutamist on tõlgentatud kui sidususe näitamist Jumala uue ja vana lubaduse vahel, mis näitab, et Uus Testament ei kustuta Vana Testamenti vaid laiendab seda. [6]

Ilmutuse raamat eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene eesti keelne piiblitõlge avaldati 1686: lõunaeesti keelne "Wastne Testament". Seal oli tervikuna olemas ka "Ilmutuse raamat", mis kandis pealkirja "Jahni se Jummala Sönna Oppetaja Awwaldaminne."[7] Esimene terviklik põhjaeesti keelne Piibel ilmus 1739, milles kandis "Ilmutuse raamat" pealkirja "Joannesse Jummala sanna öppetaja Ilmutamisse Ramat". [8] Viimane eesti keelne terviklik Piibel ilmus 1997, kus "Ilmutuse raamat" kannab oma hetkel kasutusel olevat nime. Piibel on kättesaadav ka internetis piibel.net [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 E. Lohse. "Uue Testamendi tekkelugu", Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 1994.
  2. Peeter Roosimaa. "Johannese ilmutuse", Tartu: Allika Kirjastus, 2017.
  3. The Editors of Encyclopaedia Britannica, Revelation to John, 2018 https://www.britannica.com/topic/Revelation-
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Williams, David M, Eschatology and the Book of Revelation. An Essay, 2008.
  5. S. Moyise The Old Testament in the Book of Revelation Sheffield: Sheffield Academic Press, 1995
  6. Fruchtenbaum, Arnold G. "THE USE OF THE OLD TESTAMENT IN THE BOOK OF REVELATION " http://www.pre-trib.org/data/pdf/Fruchtenbaum-TheUseoftheOldTestam.pdf
  7. Wastne Testament, 1686, https://www.eki.ee/piibel/index.phptegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=2Jh&done=1#Ilm
  8. Piibli Ramat, 1739 https://www.eki.ee/piibel/index.php?tegevus=viewbibletext&showversion=4&showbook=2Jh&done=1#Ilm
  9. Eesti Piibliselts , "Eestikeelne Piibel" kasutatud 11.04.2018 http://piibliselts.ee/piibel/eestikeelne-piibel

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelne Piibel internetis

Wastne Testament (1686) internetis

Põhjaeesti keelne Piibel (1739) internetis

Piibliraamatute lühendid-Eesti Evangeelne Luterlik Kirik