Arutelu:Hasso Krull

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Loomingu ülevaates näib olevat kellegi autoriteksti. Vikipeedia peaks olema faktikeskne, raskesti tõendatavad iseloomustused tuleks atribueerida. Andres 26. november 2008, kell 11:31 (UTC)

Vaatasin loomingu ülevaadet. "Dekadentlikke pastišše" võiks olla Kajar Pruulilt võetud väljend, võibolla kuskilt antoloogiast? "Radikaalne keeleluule" on ehk võetud mõnest Krulli enda kirjutisest kellegi teise kohta?

Tunnustustes on üleliigseid viiteid. Pole mõtet nimetada raamatut, mis nomineeriti ja ei saanud preemiat. Sõnapaar "kaotas valimistel" halvustab teist autorit, sest annab mõista, et žürii otsus polnud konsensuslik. Sõnad "võitis selle auhinna" on küll täpsed, aga ülearused. Kirjanduspreemial võis olla viis või kuus nominenti (mitte kandidaati), kes olid kõik väärikad, aga ei maadelnud omavahel. --Soletti 28. veebruar 2011, kell 14:25 (EET)[vasta]

Ma kahtlustan, et need väljendid on võetud mõnest teatmeteosest. Need tuleb kas atribueerida või ära jätta.
Olen nõus sellega, et pole mõtet rääkida kaotusest (tõsi küll, ma ei loe sellest sõnastustest välja vihjet mittekonsensuslikkusele) ega mainida võitnud raamatut (selle peaks huvi korral teada saama auhinna artiklile klõpsates; auhinna lehel tuleks minu arust mainida ka nominente). Küll aga leian, et juba nomineerimine on tunnustus ja seda võib mainida küll. Viidete üleliigsus on vaieldav: viide suurendab usaldusväärsust, sest muudab teatme kergemini kontrollitavaks; anonüümsete autorite kirjutatud entsüklopeedias ei saa andmete õigsust enesestmõistetavaks pidada.Andres 1. märts 2011, kell 01:33 (EET)[vasta]
Väga oluline on mainida raamatud, mis nomineeriti ega saanud preemiat. See on nagu "Oscar", kus juba ainuüksi kandidaadiks esitamine (see on parem kui võõrapärane süna "nomineerimine") on märkimisväärne ja suur saavutus. Sõnapaaris "kaotas valimistel" ei ole midagi halvustavat. Kui spordivõistlustel sada sportlast kaotavad ühele, kas see siis halvustab võitjat? Ei halvusta ju! Vastupidi, mida rohkem kaotajaid, seda väärikam on võitja! Mis puutub sellesse, kas žürii otsus oli konsensuslik või ei, siis sellest ei tea ma midagi ja tavaliselt jääbki see saladuseks. Kas sul on mingeid allikaid, mis väidavad, et žürii otsus oli konsensuslik või, vastupidi, et see ei olnud konsensuslik? Taivo 28. veebruar 2011, kell 14:33 (EET)[vasta]
Kui nominendid läksid hääletamisele, siis ei olnud žürii otsus konsensuslik. Järeldasin seda loogiliselt. Sõna "kandidaat" pole hea sellepärast, et nominendid ise ei "kandideeri", vaid žürii nimetab nad. Olen nõus, et kõik nominendid on olulised, aga kui loetleda ainult ühe autori tunnustusi, siis see ei ole relevantne. Teiste nominentide loetelu ei kuulu tunnustuse juurde.--Soletti 28. veebruar 2011, kell 14:47 (EET)[vasta]
Sellest, et kandidaadid läksid hääletusele, ei järeldu veel, et žürii otsus polnud konsensuslik. Ja teisi kandidaate ei olegi siin loetletud, üksnes võitja. See, kas kandidaadid nimetas žürii või hääletas rahvas – on sel siis vahet? Vist natuke on. Näiteks Eesti laulu 2011 kandidaadid (20 paremat) nimetas žürii, aga Nobeli preemia kandidaate ei nimeta žürii – minu meelest järeldub sellest, et Nobeli preemia kandidaadiks esitamine ei ole väga oluline, aga Eesti laulu 2011 poolfinaali pääsemine on oluline. Aga mingit terminoloogilist erinevust ma siin ei näe. Loetleda tuleb loomulikult kõigi autorite tunnustused, Krull pole selles osas mingi erand, aga Vikipeedia ei ole lihtsalt veel nii kaugele arenenud. Taivo 28. veebruar 2011, kell 15:59 (EET)[vasta]
Sellegipoolest ei räägita kirjandusauhindade puhul kunagi "võitmisest" või "kaotamisest", on nominendid ja on laureaadid. Selguse huvides võiks olla tunnustuste all siiski vaid auhinna pälvimine, mingile auhinnale kandideerimine ei ole tunnustus per se, eriti Eesti kontekstis. Nominatsioone võib tuntud autorite puhul olla väga palju, nende kõikide ülesloetlemine muutub tülikaks ning lugejal on raske orienteeruda, sest kuidas teha siis vahet kaht tüüpi tunnustuste vahel - positiivsete (laureaat) ja negatiivsete (nominenet, kaotas X-le)? --90.191.47.92 28. veebruar 2011, kell 16:52 (EET)[vasta]
Kustutasin omakorda kandideerimised, sest pole piisavalt põhjendatud, kas kandideerimine on tunnustus või ei. Kui ma Riigikokku kandideerin, aga sinna ei saa, siis pole see ju tunnustus. Kui ma stipendiumile kandideerin, aga seda ei saa, pole see tunnustus. Pealegi peaks siis iga auhinna juurde olema välja toodud, keda "võideti" ehk kõik nominendid alates aastast 1996 käesoleval juhul. Ühesõnaga, see läheb liiga keeruliseks ja tobedaks; samuti peaks siis kirjandusauhindade lehtedel, nt Liivi preemia lehel olema kirjas kõik nominendid, aga seda pole vist arhiivi abita võimalik teha. Mida võiks teha on lisada täpselt milliste raamatute/luuletuse eest auhind saadud on. --90.191.47.92 28. veebruar 2011, kell 17:41 (EET)[vasta]
See on tõsi, et nomineerimine või kandidaadiks esitamine alati pole tunnustus. Aga artiklis mainimist väärib see igal juhul, kui see on avalikult teada. Kindlasti on asjakohane täpsustada, mille eest auhind saadi.
Muide, me oleme märkinud ka Riigikokku ja volikogudesse kandideerimised. Andres 1. märts 2011, kell 01:33 (EET)[vasta]
Hea küll. Võtame siis sõna "kaotamine" välja. Mainime ainult positiivseid asju, nagu auhinnale kandideerimine ja selle saamine. Kui kandideerib hästi paljudele auhindadele – tore, loeme kõik ükshaaval üles. Vikipeedias ruumipuudust pole. Ingliskeelses vikipeedias on paljude isikute kohta eraldi loendid, kus on ükshaaval üles loetud kõik auhinnad, mille kandidaadiks ta on elu jooksul esitatud, neid on vahel üle saja, ja igaühe juures on eri värviga kirjas, kas ta selle võitis või ei. Ma pole nõus seisukohaga, et Eestis ei ole kirjandusauhinna kandidaadiks esitamine väärtuslik. Vaata näiteks "Loomingu" või "Vikerkaare" kirjandusaasta ülevaadet. Seal on igas žanris (mitte kõigi žanride peale kokku, vaid igas žanris) paarkümmend teost arvustatud ja kõiki kindlasti pole mainitudki. Ja kui nendest kümnetest viis-kuus auhinna kandidaadiks valitakse, see on ju tunnustus, eks? Minu silmis on filmikunst siin erandiks, sest Eestis ei tehta mängufilme kuigi palju ja iga valminud film on automaatselt aasta viie parema seas, sellepärast filmidele ma pole seda märkinud, aga kirjanduses on see vajalik. Taivo 28. veebruar 2011, kell 18:04 (EET)[vasta]
Veel. Kui sportlane saab 10. koha, siis pole veel keegi virisenud: miks vikipeedia alandab sportlast ja kirjutab, et ta kümnendaks tuli? See pole ju minu meelest alandus. Ma ei näe spordi ja kirjanduse erinevust. Kümnes koht võib olla väärtuslik nii spordis kui kirjanduses. Riigikogusse ja stipendiumile kandideerimisega on siin selge erinevus: riigikogu kandidaadiks ja stipendiumi kandidaadiks esitad end ise, kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks esitab žürii. Taivo 28. veebruar 2011, kell 18:04 (EET)[vasta]
Veel. Kultuurkapitali aastapreemiate valimistest peaksid olema omaette artiklid. Iga aasta kohta igas kategoorias kõik kandidaadiks nimetatud ja see, kes valiti. Kahjuks ei ole vikipeedia veel nii kaugel. Taivo 28. veebruar 2011, kell 18:04 (EET)[vasta]

Leian, et tunnustuste esitamisel ei ole tarvis esitada nominentide arvu ega nominendi puhul võitjat. See on selles artiklis infomüra. Andres 1. märts 2011, kell 03:33 (EET)[vasta]

Nõus! Lisaks on nüüd artiklis kaheksa viidet, kas võiks nüüd selle sildi maha võtta, et viited puuduvad?--Soletti 2. märts 2011, kell 01:48 (EET)[vasta]