Mine sisu juurde

Ene Mihkelson

Allikas: Vikipeedia
Ene Mihkelson
Ene Mihkelson 2009. aastal
Sünniaeg 21. oktoober 1944
Imavere vald, Viljandimaa, Eesti
Surmaaeg 20. september 2017 (72-aastaselt)
Rahvus eestlane
Amet kirjanik
Tegev 1967–2017

Ene Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa20. september 2017) oli eesti prosaist ja luuletaja.

Ta õppis aastatel 1952–1953 Rägavere 7-klassilises koolis, 1953–1959 Karitsa 7-klassilises koolis ja 1959–1963 Rakvere Internaatkoolis. Aastatel 1963–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.

Ta töötas aastatel 1968–1969 õpetajana Võnnu Keskkoolis ja 1969–1979 teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis. Hiljem oli vabakutseline kirjanik.

Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Tema loomingus on läbivad teemad Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet.

Esikluulekogu ilmus 1978. aastal, kokku on temalt ilmunud 13 luulekogu. Tema luules on vähe rütme ja riime, küll aga sisaldab see inversioone. Seda iseloomustab jõulisus ja sage allegooriate kasutus.

  • "Selle talve laused" (Eesti Raamat, Tallinn 1978)
  • "Ring ja nelinurk" (Eesti Raamat, 1979)
  • "Algolekud" (Eesti Raamat, 1980)
  • "Tuhased tiivad" (Eesti Raamat, 1982)
  • "Igiliikuja" (Eesti Raamat, 1985)
  • "Tulek on su saatus" (Eesti Raamat, 1987)
  • "Elujoonis" (Eesti Raamat, 1989)
  • "Võimalus õunast loobuda" (Eesti Raamat, 1990)
  • "Hüüdja hääl. Luuletusi 1988–1991" (Eesti Raamat, 1993)
  • "Pidevus neelab üht nuga" (Tuum, Tallinn, 1997)
  • "Kaalud ei kõnele: valitud luuletusi 1967–97" (Tuum, 2000)
  • "Uroboros", koostanud Kajar Pruul (Tuum, 2004)
  • "Torn" (Varrak, 2010)

Temalt on ilmunud neli romaani ja mitu lühijuttu:

Kriitikaraamat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kirjanduse seletusi. Artikleid ja retsensioone 1973–1983" (Eesti Raamat, 1986)

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

12. mail 2018 asutasid Ene Mihkelsoni loomingu austajad ja tema lähemad sõbrad Ene Mihkelsoni vaimse pärandi hoidmise ja edasikandmise eesmärgil Ene Mihkelsoni Seltsi.[4] Septembris 2018 asutas selts Tartu Kultuurkapitali juurde Ene Mihkelsoni fondi, mis toetab stipendiumidega uurijaid, kes soovivad süvitsi tegeleda Ene Mihkelsoni loominguga või sellega seotud uurimisküsimustega.[5] Augustis 2019 asutas selts Ene Mihkelsoni fondi juurde ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia.[6] Preemia on mõeldud Eesti kultuurimeedias ilmunud selliste silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.

  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  2. Kalev Kesküla [1]. Eesti Ekspress, Areen, 24. august 2006
  3. "Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Ene Mihkelson". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2017. Vaadatud 21. septembril 2017.
  4. Tartus asutati Ene Mihkelsoni Selts. Postimees, 14. mai 2018.
  5. Stipendium uurijatele. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.
  6. Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. Ene Mihkelsoni Seltsi veebisait.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]