Sylvia Plath

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sylvia Plath.jpg
Maja Londonis, kus Sylvia Plath sooritas enesetapu

Sylvia Plath (27. oktoober 1932 Boston11. veebruar 1963 London) oli ameerika luuletaja, proosakirjanik ja esseist.

Ta on tuntud eelkõige oma luuletuste ja hinnatud poolautobiograafilise romaani "Klaaskuppel" järgi. Plath kannatas kliinilise depressiooni all ning see kajastub ka tema loomingus. 1963. aastal võttis ta endalt elu.

1981. aastal avaldatud "Kogutud luuletuste" eest pälvis ta postuumselt Pulitzeri preemia.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sylvia Plath sündis 27. oktoobril 1932 haritlaste perekonnas Bostonis Masachussetsis. Tema ema oli austria päritolu kooliõpetaja Aurelia Schober Plath ning isa sakslasest entomoloog Otto Emile Plath, kes töötas Bostoni ülikoolis bioloogia õppejõuna.

Aastal 1950 astus Sylvia Smithi kolledžisse, mille ta lõpetas 1955. aastal kiitusega. Ülikooli ajal tegi ta esimesed enesetapukatsed, mida ta käsitles hiljem ka romaanis "Klaaskuppel". Plath veetis pool aastat McLeani haiglas psühhoteraapilisel ravil, kus kasutati äärmuslikke ravivõtteid, sh elektrišokiteraapiat.

Ta jätkas õpinguid Inglismaal Cambridge'i ülikooli Newnhami kolledžis, kus ta avaldas oma luulet kooliajalehes Varsity. Aastal 1956 kohtus Plath Cambridge'is noore luuletaja Ted Hughesiga, kellega ta abiellus 16. juunil 1956.

1957. aastal kolis noorpaar Ameerikasse ning Plath hakkas oma endises ülikoolis, Smithi kolledžis, luulekunsti õpetama. Õpetamise kõrvalt jäi tal aga vähe aega kirjutamiseks, mistõttu kolis ta juba 1958. aastal koos abikaasaga Bostonisse. Seal leidis ta töö Massachusetsi haigla psühhiaatriaosakonna valvelauas. 1959. aastal reisis noorpaar USA-s ja Kanadas ringi ning 1959. aasta lõpus kolisid nad tagasi Inglismaale.

1960. aastal sündis neil tütar Frieda ning 1962. aastal poeg Nicolas. 1962. aastal läks paar lahku. Lapsed jäid ema hoole alla.

Sylvia Plath suri gaasimürgitusse 1963. aasta 11. veebruari varahommikul kell pool viis, olles pea ahju pannud ja seejärel gaasi lahti keeranud. Vahetult enne seda oli Plath jätnud lauale kooki ja piima ning isoleerinud köögi lastetoast.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1960 "The Colossus"
  • 1965 "Ariel"
  • 1971 "Crossing the Water"
  • 1972 "Winter Trees"
  • 1981 "Kogutud luuletused"

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikuid luuletusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vaapo Vaher "Impulss ja tagamaad" (arvustus: N. Rubtsov, "Luulet"; W. B. Yeats, "Luulet"; S. Plath, "Luulet", Tallinn 1990) – Looming 1991, nr 4, lk 565–567.
  • Kate Moses "Sylvia talv" (biograafiline romaan Sylvia Plathi elust). Tõlkinud Ene Mäe. Eesti Raamat, Tallinn 2006, 264 lk. ISBN 9985655370
  • Berit Kaschan "Sylvia Plathi looming Eia Uusi esikromaani "Kuu külm kuma" mõjutajana = The influences of Sylvia Plath on Eia Uus' debut novel "The cold glow of the moon"" (II koht bakalaureusetööde kategoorias) – "Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2008/2009. õppeaasta parimad teadustööd: artiklite kogumik", lk 71–75. Tallinn 2010. ISBN 9789949463114