Kalju Kruusa

Allikas: Vikipeedia
Kalju Kruusa 2012. aastal.

Kalju Kruusa (kodanikunimi Jaanus Valk[1]; sündinud 10. oktoobril[1] 1973 Tallinnas) on eesti luuletaja ja tõlkija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Kruusa lõpetas 1992 Tallinna 20. Keskkooli ja astus aasta pärast Tartu Ülikooli, kus õppis 19931997 inglise filoloogiat ja semiootikat. Aastal 1997 läks ta Eesti Humanitaarinstituuti romanistika erialale ja lõpetas Tallinna Ülikooli 2008 bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 20042005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt.

Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku.

Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Kruusa esimene luulekogu "Meeleolu" ilmus 1999. Täpselt dateeritud luuletused on ka meeleoluliselt täpsed, sündmuspaik tavaliselt suvine aed mere ääres. Jaak Urmeti sõnul muudetakse seal meeleoludeks "kogu ümbritsev rikkalik floora – õunapuud, ploomioksad, kirsilehed, pähklipuud, sirelid, pärnad, kastanid, pihlakad, vahtrad, toomingad, saialilled, karikakrad, kressid, floksid, moonid – ja nii kuni kõikvõimalike aedviljadeni välja".[2] Luuletuste kirjaviis on ainukordne (y pro õ) ja jätkub ka autori järgmistes kogudes. Originaaltekstide vahele on põimitud tõlkeid.

Teises luulekogus "Treffamisi" (2004) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas, kuid samas on tekstides tajutud metafüüsilist nihet, mis Jan Kausi sõnul "püüaks justkui näidata, et ükskõik kui argist teemat puudutav luuletus riivab juba pelgalt oma olemasolu, oma kirjutatuks tulemise faktiga midagi sügavamat."[3] Kalju Kruusa keeletarvitus muutub seejuures järjest peenekoelisemaks ja isikupärasemaks, paistes veel rohkem silma järgmises kogus "Pilvedgi mindgi liigutavadgi" (2008), kus tähendusi loob ka kirjaviisi või interpunktsiooni muutmine ja ebareeglipärane grammatika. Tihti on luuletuse fookuses pealtnäha tühine seik või fantaasia, mida keeleliselt võimendatakse kuhjamise, kordamise ja teisendamise abil. Seda tehnikat on Hasso Krull võrrelnud fuugakunstiga, millest "ühe kontrapunkti kaudu veel õiget ettekujutust ei saa". [4]

Aastal 2010 ilmunud luulekogu "Tühhja" väljendab ühiskondlikke pettumusmeeleolusid. Raamat sisaldab ka jaapani luule tõlkeid.

Kalju Kruusa on tõlkinud luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1999 Meeleolu
  • 2004 Treffamisi
  • 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi
  • 2010 Tühhja
  • 2013 ing ∙ veri ∙ tee
  • 2015 Äädikkärbsed

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ISIK
  2. Jaak Urmet, Sirp 19.11.1999.
  3. Jan Kaus, Sirp 01.07.2005.
  4. Hasso Krull, Looming 2009, nr. 2.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]