Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiaga

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia on kirjandusauhind, mida annab välja Eesti Kultuurkapital. Preemia asutati 1994. aastal.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse kätte igal aastal emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kirjanduse sihtkapitali aastapreemaid määratakse kalendriaasta jooksul ilmunud parimate teoste eest järgmistes kategooriates:

  • proosa
  • luule
  • näitekirjandus
  • esseistika
  • lastekirjandus
  • eesti ilukirjanduse tõlge võõrkeelde
  • võõrkeelse ilukirjanduse tõlge eesti keelde
  • mõttekirjanduse tõlge eesti keelde
  • vabaauhind

Proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja lastekirjanduse auhind antakse eesti keeles loodud ja ilmunud teose eest. Näitekirjanduse auhindamisel võetakse arvesse niihästi eelmisel aastal esmakordselt trükis ilmunud kui ka esmakordselt lavastatud, kuid trükis avaldamata näidendeid. Esseistika auhinnaga võib tunnustada ka parimat kirjandusteaduslikku raamatut.

Ilukirjanduse tõlkeauhinna puhul arvestatakse lisaks tõlke kvaliteedile ka tõlgitud teose tähtsust ning tõlkija varasemaid saavutusi.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul parimale eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette raamatuna ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge dokumentaalne, esseistlik, filosoofiline või teaduslik väärtus. Mõttekirjanduse täpsem žanriline määratlus on žürii otsustada.

Vabaauhind on mõeldud selleks, et tunnustada silmapaistvat kirjanduslikku saavutust valdkonnas, mida muud auhinnad ei kata.

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt vastava kalendriaasta oktoobriks:

  • viieliikmelise žürii proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määramiseks,
  • kolmeliikmelise žürii lastekirjanduse auhinna määramiseks,
  • kolmeliikmelise žürii ilukirjanduse tõlkeauhindade määramiseks,
  • kolmeliikmelise žürii mõttekirjanduse tõlkeauhinna määramiseks.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital annab eraldi välja:

  • venekeelsete autorite kirjandusauhindu, mis määratakse eelmise kalendriaasta jooksul esmatrükis ilmunud venekeelsetele kirjandusteostele (romaan, jutustus, novell, essee, näidend, poeem, luuletsükkel), mis on ilmunud eriväljaandena või avaldatud ajakirjas või kogumikus ja mille autor(id) elavad Eesti Vabariigis. Auhinna võib määrata ka vene keeles kirjutavale autorile pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas;
  • artikliauhinda, mis määratakse parimale kalendriaasta jooksul esmakordselt ilmunud eestikeelsele artiklile, esseele või lühiuurimusele, mis käsitleb kirjandust. Kui ka artikkel on kirjutatud võõrkeeles, peaks see olema esmalt ilmunud eesti keeles. Auhinna võib määrata ka artiklisarjale või autori kogumikus esmakordselt ilmunud artiklile. Kogumikke, monograafiaid ja mitut artiklit sisaldavaid eriväljaandeid ei auhinnata.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]