Eesti Humanitaarinstituut

Allikas: Vikipeedia

Siia suunab märksõna "EHI", mis võib tähendada ka mõistet artiklis Eesti Haldusjuhtimise Instituut

Eesti Humanitaarinstituut (EHI) on alates 15. maist 2005 Tallinna Ülikooli koosseisus olev teaduskonna tasemel olev struktuuriüksus (Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut).

Kuni aastani 2005 oli ta eraülikool, ja sellisena on ta olnud Eesti vanim[1] ning seni ainuke valdavalt humanitaaralast haridust andev eraülikool. Tema ametlik asutamiskoosolek peeti 14. detsembril 1988[1].

EHI esimesse kolleegiumi kuulusid Küllo Arjakas, Toomas Haug, Lembit Peterson, Ülar Ploom, Rein Raud, Paul-Eerik Rummo ja Mart Susi[1]. Instituudi rajamises osales ka Einar Laigna, kes hiljem kolleegiumist lahkus[1].

Pärast ettevalmistustööd võeti 1989. aasta kevadel vastu esimesed üliõpilased[1]. EHI on kasutanud õppetööks erinevaid ruume. Aastatel 1996–2003 asus EHI Salme Kultuurikeskuse majas Salme 12, kuid osa õppetööst (teatriõpe) toimus EHI ja Vanalinna Hariduskolleegiumi ühisprojektina asutatud teatri THEATRUM ruumides Vene 14 ning üksikud õppetöö osad toimuvsid ka mujal[viide?]. Alates 2003. aastast on EHI käsutuses ruumid Tallinna Pedagoogikaülikooli ruumes Narva mnt 29. Osa õppetööst toimub Ajaloo Instituudi ruumes Rüütli tänavas[viide?].

Esimesena Eestis võttis EHI kasutusele aine- ja punktisüsteemi, lektüürieksamid ja keeletestid sisseastujaile, samuti keelte tasemeeksamid, mis vastavad Lääne-Euroopa nõuetele[1].

EHI jaotus õppetoolideks, mille juhatajad moodustavad koos administratsiooni, üliõpilaste ja Humanitaarinstituudi Sihtasutuse esindajatega kolleegiumi[viide?]. Iga õppetool teostab ühte või mitut lähedalt seotud õppekava, need aga võivad omakorda jaguneda õppesuundadeks[viide?]. Kokku toimus aastal 2002 EHI-s õppetöö 11 bakalaureuseõppekava, 6 magistriõppekava ja 3 doktoriõppekava alusel[viide?].

EHI aine- ja punktisüsteemi on reformitud kolm korda[1]: 1991, kui algselt kursusepakettide süsteemilt mindi üle 200-punktilisele bakalaureuseõppe süsteemile, 1995, kui bakalaureusekraadi nõuded alandati riikliku kõrgharidusstandardi tasemele (160 punkti), ja 2001, kui alustati üleminekut uuele, 3-aastasele (120-punktisele) bakalaureuseõppele ja esimesed sellised õppekavad said Haridusministeeriumilt koolitusloa. See reform peaks hõlbustama ka EHI üliõpilaste lõpetamist, sest seoses kõrgete nõuetega on lõpetajate hulk seni olnud suhteliselt väike ning õppeaeg küllalt pikk[viide?].

Alates 1997 osaleb EHI riikliku koolitustellimuse programmis[viide?]. Mitmed üliõpilased õpivad riigi poolt rahastatud õppekohtadel[viide?].

EHI juhid[muuda | muuda lähteteksti]

EHI rektoriks on olnud Rein Raud, Mikko Lagerspetz ja Jaan Tamm. Aastatel 20042007 oli rektor (2006. aastast direktor) filosoof Tõnu Viik.

15. mail 2005 kirjutati Tallinna Ülikooli, Ajaloo Instituudi ja EHI vahel lepingule, mille alusel viimased ühinevad Tallinna Ülikooliga. EHI ühines Tallinna Ülikooliga allakirjutamise hetkest. Pärast Tõnu Viiki on instituudi direktor olnud Hannes Palang.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 [1] (vaadatud 29.06.2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]