Aleksander Aspel

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Aspel (10. juuni 1908 Mustvee21. märts 1975 Iowa City) oli eesti kirjandusteadlane ja kirjanik.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aspel õppis 19261938 Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, töötas 19381946 Pariisis eesti keele lektorina ning 1946. aastast USA's prantsuse keele ja kirjanduse õppejõuna.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud esseid, monograafiaid ja tõlkeid prantsuse kirjandusest (Guy de Maupassant, Honoré de Balzac, Émile Zola jt).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erna Siirak, "Ruumi ja aja kaugusest Aleksander Aspelile mõeldes" (60. sünnipäevaks) – Looming 1968, nr 6, lk 931–935
  • Mart Orav, "Algus. Sissejuhatus Aleksander Aspelisse I" – Akadeemia 1992, nr 8, lk 1640–72; nr 9, lk 1822–56; nr 10, lk 2061–96, nr 11, lk 2386–92; artikkel sisaldab lisana (nr 10–11) katkendeid Aleksander Aspeli nooruspäevikust aastaist 1928–29
  • Marek Tamm, "Pariis – Iowa City. Aleksander Aspeli võõrsiloleku aastad (1938-1975)" – Keel ja Kirjandus 1998, nr 7, lk 467–477
  • Jaan Rapp, "Aleksander Aspeli paindlikkus ja paindumatus" – kogumikus "Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses: ettekandeid ja artikleid 1999". Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2000, lk 122–126
  • Külliki Vulf, "Aleksander Aspel kirjanduslikul orbiidil" – samas, lk 127–135
  • Maie Kalda, "Aspel – klassik või mitte?" (raamatu "Kirjad Pariisist" arvustus) – Raamatukogu 2001, nr 3, lk 33

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]