Nigol Andresen

Nigol Andresen (2. oktoober 1899 Haljala vald – 24. veebruar 1985 Tartu) oli eesti kirjanik, luuletaja, tõlkija ja poliitik.

Aastal 1918 lõpetas Andresen Rakvere Õpetajate Seminari.

Andresen oli vasakpoolse maailmavaatega haritlane, kes pettus aja jooksul üha enam Eesti Vabariigis ning osales mitmete vasakpoolsete erakondade ridades ka poliitikas. Vaikival ajastul määrati talle mitmel korral riigivastase agitatsiooni eest trahve. Siiski ei soovinud Andresen ilmselt Eesti liitmist Nõukogude Liiduga, tema ideaaliks oli pigem euroopalik sotsiaaldemokraatia.

1940. aastal määrati Andresen Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Johannes Varese valitsuse välisministriks. Ta isegi tunnistas, et tal pole sel alal mingeid kogemusi, ent Andrei Ždanovi käsku tuli kuulata. Ministrina vallandas Andresen Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni, kuna too keeldus välismaal asuvaid Eesti kullavarusid Nõukogude Liidule üle andmast. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt annekteeriti, sai Andresenist 28. augustil 1940 hariduse rahvakomissar.

1941. aastal põgenes ta Venemaale ning oli üks Jaroslavli kunstiansamblite peainitsiaatoreid. Pärast sõda Eestisse tagasi tulles töötas Andresen 1946–1949 Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitjana, siis aga sattus "kodanlike natsionalistide" nimekirja ning 1951 anti ta kohtu alla. Andresenile määrati ränk vanglakaristus, 25+5 aastat, ent reaalselt kandis ta sellest vaid neli. Hiljem rõmbus ta avalikust elust tagasi.

Andreseni äi oli Mihkel Martna, eesti sotsialistliku liikumise algatajaid.

Teosed

• "Gloobus" (luulekogu; autori varjunimeks Ormi Arp). Puulõigetega illustreerinud Märt Laarman. Kirjastus Aktsioon, Tartu 1927, 31 lk
• "Karl Marx" (lühielulugu). Eesti Noorsotsialistlik Liit, Tallinn 1933, 24 lk
• "Mihkel Martna: eesti sotsialistliku liikumise isa". Sari Eesti rahvuslikud suurmehed, 2. sari, nr 11. Kirjastus Koolikooperatiiv, Tallinn 1936, 48 lk
• "August Bachmann ja Hommikteater". Eesti NSV Teatriühing, Tallinn 1966, 115 lk
• "Friedebert Tuglas (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi, ER 1968, 164 lk (sisaldab ka Tuglase valikbibliograafia)
• "Hilda Gleser". Sari Teatriteed, ER 1971, 104 lk
• "Inimesi ja raamatuid" (kirjanduskriitilisi artikleid). ER 1973, 232 lk
• "Paul Kuusberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi, ER 1976, 132 lk
• "Terendusi" (uurimusi ja artikleid), ER 1979, 328 lk
• "Hommikust keskööni" (valik teatriartikleid). ER 1982, 142 lk
• "Suits ja tuli" (uurimusi ja artikleid, eriti Gustav Suitsust), ER 1983, 340 lk

Bibliograafia

• Nigol Andresen. Bibliograafia 1919–1979. Koostanud Vaime Kabur. Tallinna Polütehniline Instituut 1979, 82 lk

Kirjandus

• Maie Kalda, "N. Andreseni tulek kriitikasse" – Looming 1969, nr 10, lk 1577–80
• Pärt Lias, "Nigol Andresen ja meie aja kirjanduslik mõte" – Looming 1979, nr 10, lk 1426–31
• Peeter Olesk, "Gustav Suitsu uurimise teel. Nigol Andresen 85" – Looming 1984, nr 10, lk 1418–22
• Piret Noorhani, "Nigol Andreseni ja Otto A. Webermanni kirjavahetusest" – Keel ja Kirjandus 1996, nr 1, lk 26–31
• Nigol Andresen ja KGB. Koostanud ja tõlkinud Tõnis Ritson – ajaleht Kultuurimaa, 2. oktoober 1996, lk 15
• Nigol Andresen – Bernard Kangro. Valik kirju. Kommenteerinud Piret Noorhani – Tuna 1999, nr. 4, lk 99–109
• Aksel Tamm, "Nigol Andresen" (mälestusi) – Looming, 2001, nr 4 ja Aksel Tamme raamatus "Aga see oli üks mees: eluvisandeid", Kuldsulg, Tallinn 2003, lk 19–31
• Lea Tormis, "Teatriuuendusest teatriuuenduseni, tulevikutungi kannustusel: Nigol Andresen 100 (1899-1985)" (Nigol Andresen teatrikriitikuna) – aastaraamatus "Teatrielu 1999", Tallinn 2001, lk 403–427
• Piret Lotman, "Nigol Andresen ja Eesti raamatukogud sõjajärgsel ajal" – Tuna 2007, nr 4, lk 78–85
• Sirje Olesk, "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – samas, lk 103–122; järg: 2008, nr 1, lk 113–128

Välislingid

• Materjali Eesti Kirjandusmuuseumi koduleheküljel