Lea Tormis
Lea Tormis (kuni 1951. aastani Lea Rummo; 17. detsember 1932 Pikasilla küla, Aakre vald, Rõngu kihelkond, Tartumaa – 11. mai 2025) oli eesti teatriteadlane, õppejõud ja teatrikriitik.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tantsuõpinguid alustas ta 1938–1939 Gerd Neggo tantsustuudios, seejärel õppis ta Anna Ekstoni organiseeritud balletistuudios, mis tegutses Estonia teatri juures. Aastatel 1946–1950 õppis ta Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis.
Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna 7. Keskkooli.
1956. aastal lõpetas ta teatriteaduse erialal GITIS-e. 1963. aastal kaitses ta seal väitekirja pealkirjaga "Eesti nõukogude balletiteater" ja sai kunstiteaduste kandidaadi kraadi.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1956–1959 töötas ta Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kunstide Valitsuses repertuaaritoimetajana. Seejärel, aastatel 1959–1960, oli ta Tallinna Riikliku Keskarhiivi kirjandus- ja kunstiarhiivi teadur. Aastatel 1957–1963 õpetas ta teatriajalugu Tallinna Koreograafiakoolis.
Aastast 1961 oli Tormis seotud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga, kus ta töötas teatriajaloo õppejõuna; 1996. aastal sai temast professor ning 2003. aastal emeriitprofessor.[1]
Aastatel 1963–1992 oli ta tööl Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis.
Lea Tormis on avaldanud arvukalt teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid ning analüüse. Ta on teinud kaastööd mitmetele teatmeteostele ning juhtinud ja kommenteerinud teatrisaateid Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios.[1]
Osales 2018. aastast teatrisaates "Teatrivaht".[1]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti balletist". Eesti Raamat 1967
- "Teatrisuhted üle idapiiri". Eesti Raamat 1973
- "Eesti teater 1920–1940". Eesti Raamat 1978
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1979 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
- 1986 – Priit Põldroosi nimeline auhind
- 1989 – Eesti Teatriliidu kriitikaauhind
- 1995 – Eesti Teatriliidu kriitikaauhind
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[2]
- 2002 – Eesti Teatriliidu kriitikaauhind (koos Reet Neimariga)
- 2010 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2016 – Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia
- 2018 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
- 2020 – Rahvusmõtte auhind[3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli Paul Rummo, tema vend on Paul-Eerik Rummo ja õde Mall Johanson. Tema õelapsed on vennad ja õde Johansonid.
Tema abikaasa oli Veljo Tormis ja poeg on Tõnu Tormis.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Meelis Oidsalu (17.12.2022). "KULTUURIS KUUM ⟩ Lea Tormis: ambivalentsus ja peitusemäng tuleb kunstile kasuks". Postimees.ee. Vaadatud 17.12.2022.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 545.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Lea Tormis |