Betti Alver: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. juuni 2021, kell 15:05

Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november (vkj. 10. november) 1906 Jõgeva – 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Elulugu

Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas.

1914–1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna Tartus.

Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.

Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda".

Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus

Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad.

1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin" (1964). Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristian Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid.

Tema haud on Tartus Vana-Jaani kalmistul.

Tunnustus

1966 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1967 – Juhan Liivi luuleauhind ("Tähetund")
1977 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Kõmpa")
1980 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Lendav linn")
1981 – Eesti NSV rahvakirjanik
1987 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Korallid Emajões")
1987 – Juhan Liivi luuleauhind ("Elul on väikene hingemaa")

Mälestuse jäädvustamine

2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum^[1]. Muuseumi juurde on kujundatud mälestuspark^[2] ja pargis on Betti Alveri mälestusmärk (skulptor Terje Ojaver).

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda.^[3]

Isiklikku

Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga.

Eduard Alver ja Siim Kallas on Betti Alveri sugulased^[4].

Teosed

Luuleraamatud

"Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931
"Tolm ja tuli: luuletusi", Tartu 1936
"Luuletused ja poeemid", Stockholm 1956
"Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962
"Tähetund", Tallinn 1966
"Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968
"Eluhelbed", Tallinn 1971
"Tuju", Tallinn 1976
"Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
"Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986
"Teosed", 1. kd: "Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988", Tallinn 1989
"Üle sõnade serva", Tallinn 2004
"Koguja: suur luuleraamat", Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal)

Luuletused koguteostes

"Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat", Tartu 1938
Kümme luuletust. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942
"Leib": luuletus. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943
"Kummituslikud laulud", Stockholm 1965 (luulevalimik)
"Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik)
"Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik)
"Seitse naist", Scarborough 1988 (7 eesti naisluuletaja luuletused)

Betti Alveri luule tõlked

"Eestin runotar", Helsingi 1940 (17 eesti luuletaja antoloogia, Alveri luuletused tõlkinud Lauri Viljanen, Matti Kuusi, Otto Manninen)
"Estonian poetry". I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes)
"Acht estnische Dichter", Stockholm 1964 (8 eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes)
Betti Alverová. "Hrom je můj bratr", Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jiří Žáček
Betti Alver. "Selected poems", Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond
"Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie", Karlsruhe 1992 (10 eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes)
"Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes" = "Six Estonian poets in translations of Ants Oras": Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002

2007. aastal oli Göteborgi raamatumessi peakülaliseks Eesti ja selle tarbeks tõlgiti rootsi keelde 21 eesti kirjandusteost, nende seas Betti Alveri "Lugu valgest varesest". See on Põhjamaade suurim raamatumess, mida igal aastal külastab üle 100 tuhande inimese.^[5]

Proosa

"Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan)
"Invaliidid", Tartu 1930 (romaan)
Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos)
"Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990)
"Teosed", 2. kd: "Tuulearmuke", "Invaliidid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa". Proosa 1927-1976, Tallinn 1992

Viited

↑ Muuseumi kujunemise lugu
↑ Muuseumi veebileht
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 349
↑ Juhan Alwer. Alwer'ite suguvõsa kroonika. Tallinn, 1939
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 353

Kirjandus

Betti Alver: personaalnimestik (koostanud Vaime Kabur, 1981)
Betti Alveri peegeldusi. (Tsitaadid:) Helene Siimisker, Margarita Aliger, Aleksander Aspel, Vladimir Macura, Kalle Kurg, Harald Peep, Paul-Eerik Rummo, Kulno Süvalep, Svetlan Semenenko, Heiti Talvik, Karl Muru, Aino Bach, Pavel Uljašov, Heino Puhvel. Valinud Vaime Kabur. Looming 1981, nr 11, lk 1609–1612
Aili Paju, "Betti, kibuvits õitseb: dialooge Betti Alveriga" (1992, 2. trükk 2006)
Karl Muru, "Betti Alver: elu ja loomingu lugu" (2003, 2. trükk samal aastal)
Kristi Metste, "Betti Alveri päevikuid lehitsedes." Tuna 2006, nr 3, lk 118–141 ja nr 4, lk 129–141
"Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused". Koostanud ja toimetanud Enn Lillemets ja Kristi Metste. Eesti Kirjandusmuuseum ja kirjastus Tänapäev, Tallinn 2007, 528 lk; ISBN 9789985625798
"Minu lamp põleb. Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947–1970" (261 kirja). Koostanud ja saatesõnad: Kristi Metste ja Eve Annuk, Varrak ja Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinn 2015, 304 lk; ISBN 9789985333433

Välislingid

Marta Sillaots, Tuulearmuke, "Eesti Kirjandus" 1927, nr 12
Ants Oras, Tolm ja tuli, "Looming" 1936, nr 10
Aleksander Aspel, Tolm ja tuli, "Eesti Kirjandus" 1937, nr 9
Betti Alver Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

[1] Muuseumi kujunemise lugu

[2] Muuseumi veebileht

[3] "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 349

[4] Juhan Alwer. Alwer'ite suguvõsa kroonika. Tallinn, 1939

[5] "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 353

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Elisabet Alver sündis [[raudtee]]lase perekonnas.
-[[1914]]–[[1917]] õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasium]]is ja [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1924]]. 1924–1927 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[eesti keel]]t ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise [[kirjanik]]una Tartus.
+[[1914]]–[[1917]] õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasium]]is ja [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium]]is, mille lõpetas [[1924]]. 1924–1929 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas [[eesti keel]]t ja kirjandust. Ta oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i auvilistlane.
+Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise [[kirjanik]]una Tartus.
 Betti Alver debüteeris [[1927]]. aastal [[novell]]iga "Liivi Deevidiivi", teosega "[[Tuulearmuke]]" sai ta II auhinna [["Looduse" romaanivõistlus]]el. Samuti kirjutas ta teosed "[[Invaliidid]]", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele.
@@ 13. rida: / 15. rida: @@
 [[Pilt:BettiAlverRaadil.JPG|pisi|Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus]]
-Aastast [[1934]] oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanikkude Liidu]] liige. Ta kuulus luulerühmitusse [[Arbujad]]. Ta oli [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i auvilistlane.
+Aastast [[1934]] oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanikkude Liidu]] liige. Ta kuulus luulerühmitusse [[Arbujad]].
 [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel ja [[1950. aastad|1950. aastatel]] tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on [[Aleksandr Puškin]]i "[[Jevgeni Onegin]]" (1964). Ta on tõlkinud eesti keelde ka [[Kristjan Jaak Peterson|Kristian Jaak Peterson]]i [[saksa keel]]es kirjutatud värsid.