Marta Sillaots

Allikas: Vikipeedia
Marta Sillaotsa haud Metsakalmistul

Marta Sillaots (õieti Marta Rannat) (12. mai 1887 Rakke15. juuli 1969 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1904 Tallinna Kõrgema Tütarlastekooli, töötas õpetajana ning 1922. aastast oli vabakutseline. Oli innukas esperantist. Korraldas 1907. aastal koos noore ajakirjaniku Johannes Adolf Rahamägiga esimese eesti esperanto seltsi loomist. 1913. aastal suleti selts separatistlike kahtluste tõttu.[1]

NKVD arreteeris ta 1950. aastal. 19521955 oli ta asumisel Sverdlovski oblastis.

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vennad olid zooloog ja hüdrobioloog Heinrich Riikoja ning tehnikateadlane Helmut Riikoja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud naisküsimust käsitlevaid jutustusi ja romaane ("Anna Holm" (1913), "Neli saatust" (1938)), lasteraamatuid ("Trips, Traps ja Trull" (1935)) ning esseeraamatuid Eduard Vilde (1972), August Kitzbergi (1925), ja Anton Hansen Tammsaare (1927) kohta. Tõlkinud üle 60 väärtteose prantsuse, inglise, vene ja saksa kirjandusest.

Artiklite kogumik[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 136, 18 november 1934

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Marta Sillaotsa artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]