Leenu Siimisker
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Helene Siimisker)
Leenu (Helene) Siimisker (27. detsember 1924 Pärnu – 27. november 2012)[1] oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.
Oma poleemiliselt julgete ja esseistlikult köitvas laadis käsitlustega aitas ta Tiit Hennoste hinnangul kaasa Tammsaare loomingu vabastamisele stalinismiperioodi vulgaarsotsioloogilistest tõlgendustest.[2] Oli alates 1959. aastast Kirjanike Liidu liige.
Õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1933–1937 Pärnu 2. algkool
- 1937–1944 Pärnu tütarlaste progümnaasium ja gümnaasium
- 1945–1950 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, lõpetas eesti filoloogina
- 1954–1957 Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, kaitses filoloogiakandidaadi kraadi 1963. aastal Tammsaarest avaldatud uurimustega
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1944–1945 Pärnumaa riiklik arhiiv
- 1950–1954 Pärnu 2. keskkooli õpetaja, 1953–1954 ühtlasi õppealajuhataja
- 1958–1963 Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond, 1963–1967 samas osakonnajuhataja
- alates aastast 1967 kutseline literaat Tartus
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "A. H. Tammsaare" (lühimonograafia), sari Eesti kirjamehi, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, 240 lk; täiendatud venekeelne väljaanne: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", перевод с эстонского М. Марди; редактор перевода Т. Правдина, Moskva 1972, 160 lk ja 2., täiendatud trükk: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", Tallinn 1977, 224 lk
- "Jaan Saul. Monograafia". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 224 lk
- (koos August Palmiga) "A. H. Tammsaare. Pildikroonika eluteest ja -tööst" (saatetekst eesti, vene ja inglise keeles), Eesti Raamat, Tallinn 1978, 304 lk
- "Жизнь и творчество А. Х. Таммсааре" (lühiülevaade), перевод с эстонского В. Белобровцева, Москва: Знание, 1978, 62 lk
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ühest mõistatuslikuks peetavast kujust. (Mõtteid E. Vilde "Mäeküla piimamehe" uustrüki puhul" – Looming 1956, nr 4, lk 507–514
- "Kaks kõnelust Aadu Hindiga" – Looming 1960, nr 1, lk 125–136
- "Koomilisest A. H. Tammsaare varasemas loomingus" – aastaraamatus "Paar sammukest..." II, Tartu 1961, lk 107–234
- "Mõned killud klassiku enda [Tammsaare] ja tema argipäeva iseloomustamiseks" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 13–23
- "Kõik jäi pooleli. Ilmi Kolla elust ja lauludest" – Looming 1966, nr 7, lk 1112–22 ja nr 8, lk 1267–77
- "Elufaktide ja kunstitõe suhetest A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1968, nr 1, lk 132–146; selle artikli lühikommentaar: Olev Jõgi, Keel ja Kirjandus 1968/4, lk 199
- "A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" III osa uuest redaktsioonist" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 1–16
- "Arutlusi "Libahundi" uuslavastuste puhul" – Looming 1969, nr 5, lk 754–775
- "A. H. Tammsaare ja "Ühendus"" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 2, lk 93–104 ja 3, lk 136–146
- "Tammsaare ja kirjanduse uuenemine (1907–1914)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 1, lk 16–27 ja 2, lk 72–79
- "Sünd ja surm A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1978, nr 1, lk 131–141; nr 3, lk 498–507; nr 4, lk 652–664 ja nr 5, lk 821–843
- "Ühe avastuse lugu" (Tammsaare Sotšis) – Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 683–690
- "A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" II osa redaktsioonidest" – Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 172–184; nr 5, lk 231–240 ja nr 6, lk 304–310
- "August Gailiti "Karge meri" ja Ruhnu. Üks vanamoodne vaatlus" – Looming 1994, nr 7, lk 971–991
- "A. H. Tammsaarest ja maareformist "Tõe ja õiguse" I osa 70nda sünniaastapäeva puhul" – Maaleht 29. august]] 1996]], lk 18
- "Tammsaare Kröösus ja Kesküla" (Tammsaare 120) – Maaleht 29. jaanuar 1998, lk 22
- "Kirjandusmuuseumist minu elus" (mälestusi) – raamatus "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks", EKM, Tartu 2004, lk 212–229
- "Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga" – Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430–450; artikkel sai 2005 ajakirja aastapreemia ja on vastuseks Toomas Liivi artiklitele "Mida teha Kreutzwaldiga?", Sirp, 19. 12. 2003 ning "Kreutzwald ja "Kalevipoeg"", Looming 2004/1
Dokumentaalfilmistsenaariumid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Väikese Illimari radadel" 1963
- "Aino Talvi" 1971
- "A. H. Tammsaare", 3 osa, 1971–74
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1978 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("A. H. Tammsaare. Pildikroonika eluteest ja -tööst")
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli bioloog Jaan Simisker.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eluloolised andmed: Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 530, artikli autor Maie Kalda
- ↑ Tiit Hennoste. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 23. loeng: Stalinismist perestroikani II: 1960. aastate kirjanikulood. Vikerkaar 2011, nr 7–8.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Olev Jõgi, "Kiri Tammsaare entsüklopeedia toimetusele. Quasi una fantasia" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 12, lk 748–750 ja O. Jõe raamatus "Hetki ja viipeid", Tallinn 1988, lk 269–273
- Endel Nirk, "Interpreteerimistarbest ja –talendist. Mõtisklusi Leenu Siimiskeri tähtpäeval" (60. sünnipäev) – Looming 1984, nr 12, lk 1693–98
- Maie Kalda, "Leenu Siimiskeri septuaginta puhul" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 756–757
- Heino Puhvel, "Leenu Siimisker ja fin de siècle" – Kultuurileht 6. jaanuar 1995, lk 17
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Leenu Siimisker |