Sankhara: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lulu teisaldas lehekülje Meelekujund pealkirja Sankhara alla: Mitmetähenduslikkus
Toim.
1. rida: 1. rida:
{{budism}}
{{budism}}
'''Meelekujund''' või '''meeleolu'''<ref>[[sanskriti keel]]es ''saṃskāra'' või ''caitasika'' või ''chitta samskara''; [[paali keel]]es ''saṅkhāra''[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Sankh%C4%81ra&searchhws=yes] või ''cetasika''; [[tiibeti keel]]es ''’du byed''; [[hiina keel]]es ⾏ ''xing''; [[jaapani keel]]es ''an''</ref> on [[budism]]is mõiste, mis tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive.
'''''Sankhāra'''''<ref>[[sanskriti keel]]es ''saṃskāra'' või ''caitasika'' või ''chitta samskara''; [[paali keel]]es ''saṅkhāra''[https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Sankh%C4%81ra&searchhws=yes] või ''cetasika''; [[tiibeti keel]]es ''’du byed''; [[hiina keel]]es ⾏ ''xing''; [[jaapani keel]]es ''an''</ref> on [[budism]]is oluline paalikeelne mõiste, millel on mitmeid tähendusi ja mida on tõlgitud mitmeti: '''meelekujund''' või '''meeleolu''', aga ka '''valmistaja''' või '''moodustaja''' vmt.


[[Sanskrit]]i mõistet ''saṃskāra'' on tõlgitud ja tõlgendatud mitmeti, kuid ühtset ja head vastet sellele ei ole. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.<ref>Andres Herkel. ''Pratītyasamutpāda'' ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.</ref>
''Sankhāra'' tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.<ref>Andres Herkel. ''Pratītyasamutpāda'' ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.</ref>


Need on [[karma]]st tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad [[dharma]]de hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.
''Sankhārad'' on [[karma]]st tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad [[dharma]]de hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.


Meelekujundid on üks [[isiksuse koostisosad|isiksuse koostisosadest]] ja [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela teine lüli. Meelekujundid tekivad varasemate (ka eelmiste elude) [[tegu]]de tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb [[tegu]]sid ja kogub [[teovili|teovilju]] vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meelekujundite osakaalu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref>
''Sankhārad'' on üks [[isiksuse koostisosad|isiksuse koostisosadest]] ja [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela teine lüli. Sankhārad tekivad varasemate (ka eelmiste elude) [[tegu]]de tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb [[tegu]]sid ja kogub [[teovili|teovilju]] vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade ''sankhārate'' osakaalu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref>


'''[[Hinduism]]is''' tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref>
'''[[Hinduism]]is''' tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref>

Redaktsioon: 8. detsember 2019, kell 09:09

Sankhāra[1] on budismis oluline paalikeelne mõiste, millel on mitmeid tähendusi ja mida on tõlgitud mitmeti: meelekujund või meeleolu, aga ka valmistaja või moodustaja vmt.

Sankhāra tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.[2]

Sankhārad on karmast tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad dharmade hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.

Sankhārad on üks isiksuse koostisosadest ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Sankhārad tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade sankhārate osakaalu.[3]

Hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.[4]

Viited

  1. sanskriti keeles saṃskāra või caitasika või chitta samskara; paali keeles saṅkhāra[1] või cetasika; tiibeti keeles ’du byed; hiina keelesxing; jaapani keeles an
  2. Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.
  3. Ida mõtteloo leksikon: meeleolu. [2]
  4. Ida mõtteloo leksikon: meeleolu. [3]