Karma

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
See Artikkel See artikkel on usundite ja filosoofia mõistest. Teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehekülge Karma (täpsustus).

Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Karma on mõiste, millel on budistlikus kõrgemas õpetuses väga keerukas tähendus. Kui karma seadusi tundma õppida, saab enda käitumist ja keskendumise suunda teadlikult juhtida, et saavutada parimaid pikaajalisi tulemusi. Ja juhtida iseenda käekäiku elus. Teiselt poolt on karma mõiste, mille tähendus on muutunud n-ö tarbekaubaks ja "karmaäriks" nendes piirkondades, kus õpetajad koguvad rahvalt peamiselt annetusi, selle asemel et inimestele õpetada elamise kunsti ja iseenda elu draamade ja kannatuste leevendamise põhimõtteid (dharmat) läbi oskuslike tegude.[1]

Karma on inimese isiklik. See on võime või suhestumise viis, kui isik sattub mingisse spetsiifilisse olukorda. Näiteks kui inimene ei ole õppinud olukorras toimetulekuks vajalikke oskusi eelnevalt, siis ei ole võimalik, et tal maagiliselt need võimed tekivad. Seega isik ei ole loonud endale seda karmat. Karma on seotud ka identiteediga - kui isik usub, et ta on inimene, kes käitub mingil viisil, siis ta valikuvabadus olevikus (mõistlikult) käituda väheneb ja isik käitub vastavalt enda identiteedile. Karmast tuleks mõelda nii, et karma pole üks suur "asi", vaid igal isikul on lõputu arv väikseid, spetsiifilisi karmasid.

Budismis on karmaga tihedalt seotud eelmiste elude mõiste. Eelmisi elusid tuleks mõista lihtsalt kui "minevik". Elu mõiste on kasutusel seetõttu, et inimest, tema käitumist ja aegruumi nähakse ühe tervikuna. See on elu pidevas vooseisundis. Isik, kes oli eile, seda isikut sel kujul enam ei ole. Nüüd on juba uus elu, uus mina.gal ajahtkel toimub surm ja sünd. Kuna mina on aegruumist lahutamatu, siis öeldakse ka, et "iset" kui sellist ei ole tegelikult olemas. Ise olemasolu ja minatunne on meele loodud illusioon. Seda väidet toetab tänapäeva psühholoogiateadus.

Karmat kui mõistet kasutataske budistlikus õpetuses, et õpetada inimesele, kuidas püsida pidevas olevikuhetkes, mäletada olulisi printsiipe ja kasutada tähelepanu klammerdumise omadust teadlikult. Valida tähelepanu objekt vastavalt olukorrale võimalikult teadlikult.Püsida vooseisundis.

Karma seadusi tuleb teada ja mõista ja alati ka mäletada ka seetõttu väga hästi, et budismis, eriti mõnedes kõrgemates õpetusliinides, kasutatakse väga palju narratiive ning kujutlustehnikaid. Kasutatakse inimeste arhetüüpide kirjeldusi ning detailseid psüühika toimimise ja arendamise põhjus-tagajärg kireldusi, mida saab nimetada budistlikuks kosmoloogiaks. Lood ja kujutlustehnikate kirjeldused on kohati müstilised ning need lähevad loogikaga tugevasse vastuollu. Karma seadusi tuleb enne nende õpetuste saamist hästi teada, et alati mäletada, mis on reaalsus ja mis on meeleseisundi ja emotsionaalse seisundi muutmise otstarbeks mõeldud praktika. Budistlikus tõlkekirjanduses on näha, et lääne uurijad ei ole vahel suutnud teha erisusi kujutlustehnikatel ning karma seaduste õpetuste vahel. Kaastunde äratamiseks ja juhtimiseks mõeldud kujutlustehnikad on siiski ainult kujutlustehnikad, mitte reaalsuses toimiva põhjus-tagajärje seadus. Näiteks kujutlus, et kõik olendid, eriti ebameeldiv isik, on olnud eelnevates eludes meie emad. Või kannatusega võtame endale kõigi olendite veel küpsemata negatiivse karma. See kujutlus on müstiliste võimeteta, sest "karma seadus on vääramatu". See tähendab seda, et kujutlus muudab meie enda meeleseisundit ja tuleviku reaktsioone, mitte n-ö päriselt, maagiliselt ei muuda teiste iskute nende isiklikku karmat ehk nende tegude ja olude (ehk tingimuste) mõju ja otseseid tagajärgi. Seega on kasutusel mõiste "karma puhastamine", mis viitab teadlikule tegevusele eesmärgiga muuta iseenda reaktsioone ja valikuid tulevikus nii, et seni tehtud oskamatud tegevused ei hakkaks tulevikus tehtavaid valikuid liialt kallutama ebasoodsas suunas. Näiteks peale kahjustavat tegu tuleb siiralt andeks paluda ja teha mõni müstlise sisuga kujutlustehnika, mille eesmärk on identiteedi kujunemisse vahelesegamine. Lääne psühholoogias on väga hästi uuritud minakesksete uskumuste ja käitumise seosed. "mina olengi selline inimene, kes teeb neid halbu tegusid" võib edasises elus piirata inimese vabadust teha häid valikuid. Budism seab keskse eesmärgi sellele, et õpetuse ja praktika käigus suudab inimene iseenda "mina"le suunatud tähelepanu fookusest lahti lasta ja teha selle asemel midagi kasulikku (ehk koguda pälvimusi). Kui isik teeb häid tegusid, siis see on mõnes kontekstis sünonüüm karmale. Tegu ehk karma. Karma küpsemine tähendab, et tehtud tegude mõjud on kätte jõudnud ning isik tajub selle situatsiooni mõjusid otseselt. Karma küpsemine on mõneti ettenägematu inimese jaoks (ehkki alati loodusseadustega kooskõlas), ent inimene saab enda otsustusi juhtida nii, et saab fookuse suunata sellele, et mõtleb, et kogu se situatsioon tervikuna on tema enda loodud. Fookus läheb suuremale pildile, suurendab isiklikku vastutust ja ennetab mikromanageerimisse ja vihasse laskumist. Seega karma on oluline ja keskne mõiste budistlikus õpetuses selle kohta, kuidas reaalsus toimub, kuidas end parimal viisil funktsioneerimas hoida ning enda enesetunde ning käekäigu eest võtta reaalne isiklik vastutus.

Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine "sünd" on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. David R. Loy Raha, seks, sõda, karma

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]