Sankhara: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Täiend. |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{budism}} |
{{budism}} |
||
'''Meelekujund''' või '''meeleolu''' ([[sanskriti keel]]es ''saṃskāra'' või ''caitasika'' või ''chitta samskara''; [[paali keel]]es ''saṅkhāra''<ref>The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Sankh%C4%81ra&searchhws=yes]</ref> või ''cetasika''; [[tiibeti keel]]es ''’du byed''; [[hiina keel]]es ⾏ ''xing''; [[jaapani keel]]es ''an'') on [[budism]]is mõiste, mis tähistab kõiki [[inimene|inimest]] tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. |
'''Meelekujund''' või '''meeleolu''' ([[sanskriti keel]]es ''saṃskāra'' või ''caitasika'' või ''chitta samskara''; [[paali keel]]es ''saṅkhāra''<ref>The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Sankh%C4%81ra&searchhws=yes]</ref> või ''cetasika''; [[tiibeti keel]]es ''’du byed''; [[hiina keel]]es ⾏ ''xing''; [[jaapani keel]]es ''an'') on [[budism]]is mõiste, mis tähistab kõiki [[inimene|inimest]] tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. |
||
Seda mõistet on tõlgitud ja tõlgendatud mitmeti. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.<ref>Andres Herkel. ''Pratītyasamutpāda'' ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.</ref> |
|||
Need on [[karma]]st tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad [[dharma]]de hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma. |
|||
Meelekujundid on üks [[isiksuse koostisosad|isiksuse koostisosadest]] ja [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela teine lüli. Meelekujundid tekivad varasemate (ka eelmiste elude) [[tegu]]de tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb [[tegu]]sid ja kogub [[teovili|teovilju]] vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meelekujundite osakaalu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref> |
Meelekujundid on üks [[isiksuse koostisosad|isiksuse koostisosadest]] ja [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvusliku tekkimise]] ahela teine lüli. Meelekujundid tekivad varasemate (ka eelmiste elude) [[tegu]]de tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb [[tegu]]sid ja kogub [[teovili|teovilju]] vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meelekujundite osakaalu.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: meeleolu. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Meeleolu]</ref> |
||
Redaktsioon: 3. detsember 2019, kell 12:57
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Meelekujund või meeleolu (sanskriti keeles saṃskāra või caitasika või chitta samskara; paali keeles saṅkhāra[1] või cetasika; tiibeti keeles ’du byed; hiina keeles ⾏ xing; jaapani keeles an) on budismis mõiste, mis tähistab kõiki inimest tegutsema sundivaid tegureid ning mida võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive.
Seda mõistet on tõlgitud ja tõlgendatud mitmeti. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud vasteid "tahtemoodustised", "elemendid-liigutajad" jmt.[2]
Need on karmast tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad dharmade hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.
Meelekujundid on üks isiksuse koostisosadest ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Meelekujundid tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade meelekujundite osakaalu.[3]
Hinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.[4]
Viited
- ↑ The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [1]
- ↑ Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: meeleolu. [2]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon: meeleolu. [3]