Hermann Göring

Hermann Göring 1932. aastal

Hermann Wilhelm Göring (12. jaanuar 1893 Rosenheim Baierimaa – 15. oktoober 1946 Nürnberg /tegi enesetapu/) oli Saksamaa poliitik, sõjaväelane ja lendur, Saksamaa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida-Preisimaa peaminister 10. aprillist 1933 kuni 24. aprillini 1945. Alates 1. septembrist 1939 Adolf Hitleri ametlik asemik riigikantsleri kohale. Langes ameeriklaste kätte vangi (Ameerika sõjavangid)

Mõisteti Nürnbergi tribunali poolt poomissurma, kuid tegi enne kohtuotsuse täideviimist enesetapu, hammustades suus katki kaaliumtsüaniidkapsli.

Elukäik

Hermann Wilhelm Göring sündis Baierimaa juristi ja diplomaadi Heinrich Ernst Göringi ja tema teise abikaasa Franziska Tiefenbrunni pojana. Isa oli 1885. aastal Saksa Kagu-Aafrika piirkonna kindralkuberner ja Hermann Göring kasvas isa teenistuse ajal Saksamaal Baieris. Ta lõpetas Karlsruhe kadetikooli (kadett) ja Berliini sõjakooli ühena parimatest ning saadeti 1912. aastal prints Wilhelmi jalaväepolku nooremleitnandi auastmes. Göring õppis Müncheni ülikoolis riigiteadusi ja ajalugu, teise allika kohaselt 1922-1923 majandust)

1914. aasta oktoobris viidi üle lennuväkke. Alustas teenistust lennukil õhuvaatlejana, hiljem luurelennuki ja pommituslennuki piloodina. 1915. aastal sai ta hävituslennuki piloodiks. Tulistas õhulahingus alla ühe esimestest Suurbritannia firma Handly-Page'i toodetud raskepommitajatest , kuid sai ka ise seejärel tabamuse ning puusa ja jalga haavata. Ta tunnistati üheks paremaks Saksa Keisririigi hävituslenduriks ja määrati 1917. aasta mais 27. lennuväeeskadrilli juhiks.

1918. aastaks oli tema teenistuskirjas 21 võitu õhulahingutes ja keisrilt saadud orden "Teenete eest", mida loeti Saksamaal kõrgeimaks sõjaliseks autasuks. Pärast Saksamaa eliitlennueskadrilli "Freiherr von Richthofen" 'i ehk nn Richthofeni hävitajaeskaadri juhtide Manfred von Richthofeni ja Wilhelm Reinhardi hukkumist (vastavalt 21. aprillil ja 3. juulil 1918) määrati ta 7. juulil 1918 eskadrilli ülemaks. 1919 reservi hauptmanina.(Eberle ja Uhl 2006:431) Göring sõdis Esimese maailmasõja ajal Läänerindel. Samal ajal aga aktiivne sõjategevus lõppes ja sõjavägi hakkas taganema.

1920 lennufirma Svenska Lufttrafik juhtpiloot. (Eberle ja Uhl 2006:431)

Poliitiline tegevus

Adolf Hitleriga kohtus ta esmakordselt 1922. aasta novembris Königsplatzil toimunud massimeeleavaldusel.

Olles sõjaliselt ja poliitiliselt tugeva Saksamaa pooldaja ning Saksamaad alandava Versailles' rahu vastane, liitus ta populaarsust koguva NSDAPga 1922. aastal (Eberle ja Uhl 2006:431).

Toetudes oma sõjaväelisele väljaõppele ja sõjakangelase oreoolile, hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni, teise allika kohaselt rünnaksalka Sturmabteilung(SA) ja juhtis seda 1923. aasta putšikatsel.

1933. aasta aprillis rajas Göring liiniluure Forschungsamt 'i ja oli selle juhiks.(Delaforce 2010:62)

Õllekeldriputš

 Pikemalt artiklis Õllekeldriputš

Putši II aste

Erich Ludendorff vabastanud öösel Gustav von Kahri (29. november 1862 Weißenburg, Baieri- 30. juuni 1934 Dachau koonduslaager) ja Baieri armee komandöri Otto von Lossowi (15. jaanuar 1868 – 25. november 1938). Järmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, Röhm ja Göring 2000 poolehoidjat Müncheni Odeonsplatzile. Siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid. Tapluses sai Göring haavata ja Hitler nihestas kukkudes õlga.(Delaforce, 2010:34)

Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud riigipöördekatset Münchenis, mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes haavatuna Austriasse.

Olles Saksamaal tagaotsitav, varjas Göring neli aastat end Itaalias, Austrias ja Rootsis, elatudes Taanis ja Rootsis lennuki vigur- ja lõbusõite tehes. Väidetavalt tekkis just sel ajal tal meditsiiniabi puudumise tõttu morfiinisõltuvus ja puudulikust ainevahetusest põhjustatud pidev ülekaal. Saksamaale läks ta tagasi 1926, peale vahistamiskäsu tühistamist, teise allika kohaselt 1927. aasta sügisel mässust osavõtnutele antud amnestia alusel.

• 1928. astus uuesti NSDAP-sse.
• 1928. aasta Riigipäeva valimistel sai Göring 12 NSDAP kandidaadi seas Riigipäeva saadikuks.
• 1930. aasta Riigipäeva septembrivalimistel said NSDAP esindajad juba 107 saadikukohta, nende seas ka Göring.
• 1931 SA-Gruppenführer.
• 1932. aasta Riigipäeva aprillivalimistel said NSDAP esindajad juba 230 saadikukohta ja see oli suurim partei Riigipäeval, Hermann Göring valiti Riigipäeva esimeheks, teise allika kohaselt oli ta 30. augustist 1932 kuni 1945 selle president.
• 1932. aasta Riigipäeva novembrivalimistel said NSDAP esindajad ainult 196 saadikukohta, kuid Göring jäi ikkagi Riigipäeva esimeheks.
• 30. jaanuar 1933 kuni 5. mai 1933 portfellita riigiminister.
• 11. aprill 1933 kuni 1945 Preisi peaminister.
• 1933 - 1934 ühtlasi Preisi siseminister ja Preisi politsei ülem, politseikindral, salapolitsei Gestapo ülem
• maist 1933 lennunduse riigiminister, Saksa lennuväe loomine.
• 1935 lennuväekindral; 1935-1945 lennuväe ülemjuhataja; 1935 kindralooberst; 1938 kindralfeldmarssal; 1940 riigimarssal.
• 1937-1945 musta metallurgia riigiaktsiaseltsi Hermann Göring RAS juht.
• 1938. aastast juudi küsimuse lahendamise volinik.
• 1939-1945 riigikaitsenõukogu esimees, 1940 -1945 sõjamajanduse juht; 1941-1945 Ida majandusstaabi ülem; 1934-1945 riigi peametsaülem ja esikütt.

Göring oli ka Hitleri isiklik parteivolinik Berliinis. 23. aprill 1938 Hitleri asendaja kõigil ametikohtadel juhtudel mil "haigus või muud sündmused" peaksid füürerit tema ülesannetel täitmisel takistama.

• 1. septembrist 1939 alates Adolf Hitleri ametlik asemik riigikantsleri kohale.
• 25. aprillist 1945 tagandas Hitler ta kõigist ametitest ja käskis arreteerida.

Hitleri testamendi teise osa kohaselt (29. aprill 1945) heitnud "füürer" Hermann Göringi ja Heinrich Himmleri NSDAP-st välja. Saksa presidendiks ja Wehrmacht i ülemjuhatajaks määras "füürer" Karl Dönitzi.(Neumann ja Eberle 2013:165)

Isiklikku

Rootsis viibides abiellus ta paruness Carin von Kantzow'ga (sünninimega Carin Fock) (3. veebruaril 1923), kes tuberkuloosist nõrgestatuna sai oma ema matustele järgnenud päeval Stockholmis infarkti ning suri 1931. aasta oktoobris. Göring hindas oma lahkunud naise mälestust kõrgelt, sisustades ühe saali oma Saksamaa kodus kabelina, kus oli abikaasale pühendatud altar. Kui Carin Göringi haud langes Rootsis vandaalide ohvriks, lasi Göring tuua naise põrmu Saksamaale ja matta Schorfheidesse selleks ehitatud mausoleumi (vaata Carinhall).

1935. aastal abiellus Göring riigiteatri näitlejanna Emma Sonnemanniga.

Kinnistud

Göringil oli Berghofi kinnistukompleksil oma maja. Teise Maailmasõja lõpupoole pommitati Berghofi kahel korral. 25. aprillil 1945 pommitasid ala "Royal Air Force' i 375 pommitajat (valdavalt Avro Lancasterid), väljutades rohkem kui 1200 tonni lennukipomme. Teine pommitusrünne muutis Berghofi, SS-barakkide, Bormanni ja Göringi majad jmt ehitised rusudeks.. Sellel hommikul olid kodus nii Göring, tema naine Emmy kui tütar Edda ja oma kodus Martin Bormann oma naise ja 9 lapsega - kokku oli kompleksis tol päeval ligi 3000 inimest.

Residents

Carinhall

Carinhall'i sissekäik

Tervis

Pärast 9. novembril 1923 toiminud ebaõnnestunud riigipöördekatset Münchenis, mille käigus sai kaks kuulihaava kõhu piirkonda, põgenes haavatuna Austriasse.

Saadud vigastuse tõttu tuli tal valude vaigistamiseks morfiini manustada. Seal sai temast ravimisõltlane. Austriast läks ta edasi Rootsi.

Görng oli ravil mitmes psühhiaatriahaiglas.

• Nürnbergi protsessil läbi viidud IQ-test andis tema tulemuseks

IQ 138.

Olles Saksamaal tagaotsitav, varjas Göring neli aastat end Itaalias, Austrias ja Rootsis, elatudes Taanis ja väidetavalt tekkis just sel ajal tal meditsiiniabi puudumise tõttu morfiinisõltuvus ja puudulikust ainevahetusest põhjustatud pidev ülekaal.

Tekkinud morfiinisõltuvuse toimed tema organismi, aitaid kaasa tema kehakaalu tõusule.

Alates 1933. aastast sai Theodor Morellist Hermann Göringi arst.

Vangistus ja surm

Ameerika sõjaväevõimud arreteerisid Göringi 8. mail 1945. Temast sai ameeriklaste sõjavang. Riigimarssal Hermann Göring mõisteti peamiste sõjaroimarite protsessil Nürnbergi tribunali otsusega poomissurma. Ööl enne kohtuotsuse täideviimist, teiste allikate kohaselt tund enne poomisele viimist, hammustas ta suus katki kaaliumtsüaniidikapsli ja suri sekunditega. Mahajäetud kirjas seisis: "Ma oleksin pikema jututa lasknud teil mind maha lasta! Aga Saksa riigimarssalit ei ole võimalik üles puua. Saksamaa pärast ei saa ma seda lubada. Pealegi pole mul moraalset kohustust alluda oma vaenlaste õigusemõistmisele. Sellepärast ma valisin suure Hannibali suremisviisi." Siiani on teadmata kust pärines Riigimarssal Göringi kaaliumtsüaniidikapsel.

Göring teistest

• Göring nimetas kaassõltlasest Theodor Morelli (Karl Brandti tunnistuse järgi) "Riigi süstlameistriks" (Ohler, 144:2017).

Vaata ka

• "Asien"

Välislingid

• Dr Douglas Kelley; R. Harwood, Nuremberg and other War Crimes Trials, 1978
• David Irving, "The Secret Diaries of Hitler's Doctor" (1983) ISBN 0-02-558250-X
• Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, Tammerraamat, 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"
• David Irving, Göring (1989), Hermann Göringi biograafia, ISBN 0-688-06606-2. Updated 2010.
• Inna-Katrin Hein, Päevavalgele ilmus Göringi soomustatud Mercedes – Elu24, 8. jaanuar 2010
• Reuters Staff, Hitler's trousers, Goering's cyanide container sold at auction, 20. juuni 2016
• Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" ehk ("Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."), Helios kirjastus, 2017, ISBN-10: 9949554977

Eelnev Franz von Papen

Preisimaa peaminister 10. aprill 1933 – 24. aprill 1945

Järgnev –