Albert Kesselring

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Albert Kesselring
Bundesarchiv Bild 183-R93434, Albert Kesselring.jpg
Kesselring kandmas Rüütliristi 1940.aastal.
Sündinud 30. november, 1885
Marktsteft, Saksa keisririik
Surnud 16. juuli 1960
Bad Nauheim, Lääne-Saksamaa
Teenistused Flag of the German Empire.svg Saksa keisririik
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Reich
Auaste Kindralfeldmarssal
Juhtinud Väegrupp C
Luftlotte 1
Luftlotte 2
OB Süd
OB West
Sõjad/lahingud
Esimene maailmasõda
Teine maailmasõda
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega.

Albert Kesselring (30. november 1885 – 16. juuli 1960) oli reise maailmasõja ajal Luftwaffe Kindralfeldmarssal. Mõlema maailmasõja vältel sõjaväelist karjääri teinud, sai Kesselring üheks Natsi-Saksamaa kõige osavamaks väejuhiks ja üheks kõige autasustatumaks, olles üks 27 sõdurist, kellele anti Raudristi rüütlirist, tammelehed, mõõgad ja briljandid. Hüüdnimedega „Naeratav Albert” ja “Onu Albert”, oli ta teise maailmasõja üks populaarsemaid kindraleid.

Kesselring liitus Baieri armeega ohvitseri kadettina 1904. aastal ja teenis suurtükiväes. Ta lõpetas 1912. aastal väljaõppe õhupallivaatlejana. Esimese maailmasõja ajal teenis ta nii lääne kui ka idarindel. Ta nimetati tööle peastaapi, ehkki tal ei olnud sõjaväelist haridust. Kesselring jäi pärast sõda sõjaväkke, kuid vabastati 1933. aastal, et saada Reichi lennundusministeeriumi haldusosakonna juhiks, kus ta osales lennundustööstuse taastamises ja Luftwaffe aluste rajamises, teenides selle ülemana aastatel 1936–1938.

Teise maailmasõja ajal juhtis ta õhujõude Poolas ja Prantsusmaal, Suurbritannia lahingus ja operatsioon Barbarossas. Lõunarinde ülemjuhatajana, oli ta Saksa kõrgeim väejuht Vahemere regioonis, mis hõlmas Põhja-Aafrika operatsioone. Sõja viimases kampaanias juhtis ta Saksa vägesid Läänerindel. Ta võitis vastaste austuse oma sõjaliste saavutustega, kuid tema maine rikkusid massimõrvad Itaalias tema alluvuses olnud vägede poolt.

Pärast sõda peeti Kesselringi üle kohut sõjakuritegude eest ja mõisteti surma 335 Itaalia tsiviilisiku mõrva eest. Seejärel muudeti karistus eluaegse vangistusega. Poliitika- ja meediakampaania tulemuseks oli tema vabastamine 1952. aastal, ilmselt tervislikel põhjustel. Ta oli üks kolmest kindralfeldmarssalist, kes avaldas oma mälestused. Esimese osa pealkiri oli "Soldat bis zum letzten Tag" ("Sõdur viimse päevani"), teine ​​"Gedanken zum Zweiten Weltkrieg" ("Mõtted teisest maailmasõjast").

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]