Õllekeldriputš

Allikas: Vikipeedia
Mässajad vahistatud sotsialistidest linnavolinikega

Õllekeldriputš ehk Müncheni putš ehk Müncheni õllekeldriputš ehk Hitler-Ludendorffi putš oli Hitleri ja tema parteikaaslaste ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923. aastal.

NSDAP juht Adolf Hitler, kindralkortermeister Erich Ludendorff ja teised Kampfbundi liikmed püüdsid haarata võimu Münchenis ja Saksamaal.

Riigipöörajate põhijõud oli Sturmabteilung (SA), nende vastas seisid Saksa armee (Reichswehr) ja Baieri politsei. Ettevõtmine lõppes natsionaalsotsialistide juhtkonna arreteerimisega.

8. november[muuda | muuda lähteteksti]

Putši eelõhtul, neljapäeval 8. novembril 1923 kogunesid asjaosalised Müncheni Bürgerbräu õllekeldrisse. Nad murdsid keldrisse sisse. Relvastatud SA-laste rühma etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud tooli otsa, tulistanud püstolist õhku, nõudnud tähelepanu ja hüüdnud: "Münchenis on puhkenud rahvuslik revolutsioon(Eberle ja Uhl, 36:2006.[1]). Saali ümbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikkuses polnud see muidugi tõde, Delaforce, 25:2010).

Edasi võtnud Hitler Baieri riigikomissari Gustav von Kahri, Baieri armee komandöri Otto von Lossowi ja Baieri riigipolitsei juhi, ooberst Hans Ritter von Seisseri (9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)

9. november[muuda | muuda lähteteksti]

Erich Ludendorff vabastanud öösel Gustav von Kahri (29. november 1862 Weißenburg, Baieri- 30. juuni 1934 Dachau koonduslaager) ja Baieri armee komandöri Otto von Lossowi (15. jaanuar 1868 – 25. november 1938). Järmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, Röhm ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni Odeonsplatzile. Siin astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid.

Odeonsplatzil asuv memoriaal Feldherrnhalle, mille ees valitsusüksused 9. novembril 1923 putšistid laiali ajasid.

Tapluses sai Hermann Göring kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes õlga.[2] Göring põgenes Saksamaalt.

Münchenis toimunud õllekeldriputšist võttis osa ka Õde Pia.[3]

Hitler vahistati Hanfstaengelite juures Uffingis Staffelsee ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.[4] Landsbergi vanglast vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.[5]

Kohtumõistmine[muuda | muuda lähteteksti]

26. veebruarist 1924 toimus 24 päeva jooksul Müncheni Blutenburgstrasse jalaväekooli kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse juhi Adolf Hitleri ja tema käsilaste, nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Hessi, Wilhelm Fricki, Hermann Kriebeli, Emil Maurice'i ja Ernst Röhmi üle. (Delaforce, 36:2010).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, Tammerraamat, 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"
  2. "Hitler. Olulisi fakte". Patrick Delaforce, 2010. Koolibri, lk 34.
  3. Leutheusser (2003), lk 120.
  4. Ulrike Leutheusser, "Hitler ja naised", Huma kirjastus, lk 41.
  5. Leutheusser (2003), lk 42.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]