Tartu Noortekoor: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
'''Tartu Noortekoor''' (varem '''Tartu Koolinoorte Segakoor''') on [[Tartu]]s tegutsev noorte [[segakoor]]. Koori asutas 1983. aastal siiani peadirigendina tegutsev [[Riho Leppoja]]. 1996. aastast töötab [[dirigent|dirigendina]] ka [[Kadri Leppoja]] ning 2001. aastast on koori [[hääleseadja]] [[Viviane Kallaste]]. Hetkel on koori dirigentide seas ka [[Markus Leppoja]]. |
'''Tartu Noortekoor''' (varem '''Tartu Koolinoorte Segakoor''') on [[Tartu]]s tegutsev noorte [[segakoor]]. Koori asutas 1983. aastal siiani peadirigendina tegutsev [[Riho Leppoja]]. 1996. aastast töötab [[dirigent|dirigendina]] ka [[Kadri Leppoja]] ning 2001. aastast on koori [[hääleseadja]] [[Viviane Kallaste]]. Hetkel on koori dirigentide seas ka [[Markus Leppoja]]. |
||
Koor koosneb 16–30-aastastest lauljatest, kellest suure osa moodustavad Tartus õppivad tudengid. Kooris on läbi aastate laulnud 50–80 noort. |
Koor koosneb 16–30-aastastest lauljatest, kellest suure osa moodustavad [[Tartu|Tartus]] õppivad tudengid. Kooris on läbi aastate laulnud 50–80 noort. |
||
Koor esitab mitmekesist repertuaari ning esineb 10–15 korda aastas iseseisvatel kontsertidel ning erinevatel ühisesinemistel ja festivalidel. Pea igal aastal võtab koor osa rahvusvahelistest konkurssidest [[Eesti|Eestis]] ja välismaal ning [[Eesti Segakooride Liidu]] võistulaulmisest [[Tartu|Tartus]]. Koor on osalenud kõigil tegutsemisaja jooksul toimunud [[Noorte laulu- ja tantsupidu|noorte laulupidudel]] ja mitmel [[Üldlaulupidu|üldlaulupeol]]. |
Koor esitab mitmekesist repertuaari ning esineb 10–15 korda aastas iseseisvatel kontsertidel ning erinevatel ühisesinemistel ja festivalidel. Pea igal aastal võtab koor osa rahvusvahelistest konkurssidest [[Eesti|Eestis]] ja välismaal ning [[Eesti Segakooride Liidu]] võistulaulmisest [[Tartu|Tartus]]. Koor on osalenud kõigil tegutsemisaja jooksul toimunud [[Noorte laulu- ja tantsupidu|noorte laulupidudel]] ja mitmel [[Üldlaulupidu|üldlaulupeol]]. |
Redaktsioon: 22. juuni 2017, kell 11:22
Tartu Noortekoor | |
---|---|
Asukoht | Tartu |
Asutatud | 1. aprill 1983 |
Liik | segakoor |
Dirigent | Riho Leppoja, Kadri Leppoja, Markus Leppoja |
Tartu Noortekoor (varem Tartu Koolinoorte Segakoor) on Tartus tegutsev noorte segakoor. Koori asutas 1983. aastal siiani peadirigendina tegutsev Riho Leppoja. 1996. aastast töötab dirigendina ka Kadri Leppoja ning 2001. aastast on koori hääleseadja Viviane Kallaste. Hetkel on koori dirigentide seas ka Markus Leppoja.
Koor koosneb 16–30-aastastest lauljatest, kellest suure osa moodustavad Tartus õppivad tudengid. Kooris on läbi aastate laulnud 50–80 noort.
Koor esitab mitmekesist repertuaari ning esineb 10–15 korda aastas iseseisvatel kontsertidel ning erinevatel ühisesinemistel ja festivalidel. Pea igal aastal võtab koor osa rahvusvahelistest konkurssidest Eestis ja välismaal ning Eesti Segakooride Liidu võistulaulmisest Tartus. Koor on osalenud kõigil tegutsemisaja jooksul toimunud noorte laulupidudel ja mitmel üldlaulupeol.
Aastal 2005 andis Eesti Koohiühing Tartu Noortekoorile aasta koori aunimetuse.[1] 2003. ja 2007. aastal sai koor Tartu kultuurikandja aunimetuse harrastusliku ühenduse kategoorias.[2]
Repertuaar
Eesti heliloojatest on kõige enam lauldud M. Härma, C. Kreegi, M. Saare, R. Tobiase, G. Ernesaksa, V. Tormise, R. Eespere ja U. Sisaski laule.
Maailma muusikaliteratuurist on kavades olnud T. Weelkes, T. Tomkins, W. Byrd, Passereau, G. Allegri, A. Banchieri, H. Schütz, J. S. Bach, A. Scarlatti, H. Purcell, J. M. Haydn, W. A. Mozart, G. Fauré, E. Grieg, J. Rheinberger, G. Verdi, C. Saint-Saëns, Z. Kodály, J. Sibelius, K. Nystedt, E.Whitacre jne.[3]
Suurvormid
Lisaks väikevormidele, millele koor peamiselt keskendub, on koori repertuaari jõudnud ka mitmeid suurvorme, mida on esitatud koostöös teiste kooridega:
- L. van Beethoven – "Missa C-duur" ja "Sümfoonia nr 9 d-moll op. 125"
- G. Verdi – "Reekviem"
- J. Haydn – "Aastaajad", "Loomine" ja "Paukenmesse"
- A. Honegger – "Jeanne d'Arc tuleriidal"
- G. Verdi – "Neli vaimulikku laulu"
- B. Britten – "A Ceremony of Carols"
- C. Saint-Saëns – "Jõuluoratoorium"
- A. Öhrwall – "Gaudete"
- O. Respighi – "Lauda per la Nativita del Signore"
- A. Hallén – "Jõuluoratoorium"
- U. Sisask – "Missa nr 1"
Lisaks on koor iseseisvalt ette kandnud järgmisi suurvorme:
- A. Ramírez – "Misa Criolla"
- P. Basler – "Missa Kenya"
- J. Hellberg – jazzmissa „We Come Before You“
- U. Sisask – "Jõuluoratoorium"
- P. Glass – "Itaipu"[3]
Konkursid ja võistlused
Rahvusvahelised konkursid
- Ventspils (Läti) 1990 – I koht
- Varna (Bulgaaria) 1991 – III koht
- Östersund (Rootsi) 1994 – I koht
- Kalundborg (Taani) 1995 – hõbediplom
- Riva del Garda (Itaalia) 1996 – hõbediplom
- I Ülemaailme kooriolümpia (Linz, Austria) 2000 – kuldmedal
- Tampere (Soome) 2001 – kuldmedal
- Vilnius (Leedu) 2003 – grand prix
- III Ülemaailmne kooriolümpia (Bremen, Saksamaa) 2004 – kuld- ja hõbemedal
- Daugavpils (Läti) 2005 – 1. järgu diplom, 2. koht noortekooride kategoorias
- Tallinn 2007 – V koht
- Varssavi (Poola) 2007 – I koht
- Veneetsia (Itaalia) 2008 – I koht ja kulddiplom noorte segakooride kategoorias, kulddiplom folkloorikategoorias
- Tallinn 2009 – III koht
- Bratislava (Slovakkia) 2011 – I koht ja kulddiplom noorte segakooride kategoorias
- Cantate Domino Kaunas (Leedu) 2012 – I koht ja kulddiplom vabakavaga, II koht ja kulddiplom kohustusliku kavaga
- Firenze (Itaalia) 2013 – III koht noortekooride kategoorias ja III koht vaimuliku muusika kategoorias
- Rooma (Itaalia) 2015 – kulddiplom ilmaliku kavaga, hõbediplom vaimuliku kavaga
- Budapest (Ungari) 2016 – Laurea cum laude segakooride ja ka rahvamuusika kategoorias (GP voor)
- Tallinn 2017 – III koht segakooride kategoorias [3]
„Tuljaku“ võistulaulmised
- 1998 I koht
- 1999 II koht
- 2001 II koht
- 2002 I koht
- 2004 II koht
- 2005 II koht
- 2006 I koht
- 2015 VII koht[3]
Välislingid
Viited
- ↑ Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2005 vaadatud 22.06.2017
- ↑ Kultuuri aasta aunimetus Kultuurikandja vaadatud 22.06.2017
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Tartu Noortekoori ajalugu vaadatud 22.06.2017