Riva del Garda

Riva del Garda on linn ja vald (comune) Trento provintsis Põhja-Itaalias. See on ka tuntud lihtsalt kui Riva. Riva rahvas on tuntud kui Rivani.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riva del Garda kuulus Veneetsia vabariiki, Trento piiskopkonda, Napoleoni Itaalia kuningriiki ja hiljem (1815–1918) Austria-Ungarisse. Kolmanda Itaalia iseseisvussõja ajal oli Riva del Garda tähtis varustusbaas Austria laevastikule ja oli ainus linn järvel, mille Itaalia väed vallutasid. Alates Esimese maailmasõja lõpust (3. novembril 1918) sai Riva del Garda koos ülejäänud Trento provintsiga Itaalia kuningriigi osaks.

Riva oli lõppjaam 24 km pikkusele Mori–Arco–Riva raudteeliinile, mis avati 1891. aastal. Kuid raudtee suleti 1936. aastal ja raudtee lõppjaam muudeti restoraniks.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Riva del Garda paikneb Garda järve loodenurgas, kõrgusel ligikaudu 70 m üle merepinna. Linn asub Itaalia Alpide lõunaservas, Dolomiitide lähedal. See külgneb Monte Rocchettaga läänes ja Monte Brionega (376 m üle merepinna) idas. Riva del Gardast idas on Torbole küla, mis külgneb Monte Baldoga.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Talvel on suhteliselt külm, päikseline ja vähese lumega; suved on soojad, kuid harva kuumad ja/või sombused, peamiselt tänu kohaliku järve tuulevinule pärastlõunati.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aastal elas vallas 13 410 inimest. 2001. aasta rahvaloendusega loendati 14 758 inimest. 2004. aastal oli arvestuslik rahvaarv 15 151. 2013. aastal elas seal 15 838 inimest.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Turism on kõige tähtsam tegevus linnas. Linnas on ka tööstust, näiteks toodetakse paberit.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Panoraamvaade Riva del Garda järveäärele

Museo Civico paikneb Roccas, keskaegses linnuses, millel nelinurksed bastionid ja mis asub järvel, piiratud kanaliga, millel tõstesild. See oli Scaligeri aadlipere (1124) linnus, neist said Verona isandad. Seda ehitati mitu korda ümber ja austerlased kasutasid seda 18. sajandil kasarmuna. See on sageli kultuurilise tegevuse kohaks, eriti suvekuudel. Keskaegne Torre Apponale on keskaegne torn, mida on esmamainitud 1273. aastal, kuid mis on tõenäoliselt vanem. See kuulus esimesse Riva linnusesse, mida enam ei eksisteeri. Muudatusi tehti aastal 1555 ja see ehitati 34 m kõrguseks. Piazza III Novembre paikneb torni ja sadama vahel. Raekoda koosneb Palazzo Pretoriost aastast 1375 (endine kantoni kohtumaja) ja Palazzo del Provveditorest (kuberneripalee), mis ehitati ajavahemikus 1472–1485.

Linnaväravad Porta San Marco (11. sajand), mille ehitasid veneetslased, ja Porta San Michele (13. sajand) Piazza Cavouris on jäänukid keskaegsest linnamüürist. Porta San Michelel on väikese sakkparapetiga kellatorn Maria Assunta kihelkonnakirikule. See kirik oli algselt romaani-gooti stiilis ehitis 14. sajandist (mida tõendab keskaegne reljeef selle lõunapoolsel küljel), kuid ehitati aastal 1728 barokkstiilis ümber. Sellel on üks lööv ja 9 barokkaltarit. Altarimaalid tegid kohalikud kunstnikud, nagu Ignazio Martino Oliari da Riva, Giuseppe Craffonara da Riva ja Giovanni Caliari da Verona. Kupli fresko on teinud barokkmaalija Giuseppe Alberti (1664–1730).

Kirikut Chiesa dell'Inviolata, mis domineerib Largo Marconit, peetakse kõige ilusamaks barokk-kirikuks Trentino-Alto Adige maakonnas. See on kaheksanurkne hoone, mille kõrval asub kellatorn. Selles on maneristliku maalija Palma il Giovane altarimaalid "San Carlo Borromeo" ja "San Gerolamo". Kaheksanurkse kupli keskel on barokkfresko "Maarja kroonimine taevas".

Geoloogiliselt huvitavad paigad läheduses on Lago di Tenno, Lago di Ledro (paleoetnograafilise muuseumiga) ja Cascate del Varone.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Oma kahe sadamaga on Riva del Garda hästi varustatud purjetamiseks ja purjelauasõiduks. Harrastatakse ka kaljuronimist ja jalgrattakrossi. Korvpall on samuti väga populaarne ja ilmselt linna peamine sport: kohalik tippmeeskond GS Riva Gardacartiere mängib Itaalia 3. divisjonis ja "suurte mängude" ajal on PalaGarda areen puupüsti täis, sinna mahub 2000 inimest. Linnas on ka meeskond Virtus Riva C1-divisjonis.

Kõige populaarsem kaljuronimise viis on via ferrata. Üks kõige väljapaistvamaid marsruute on Via dell'Amicizia, mis on 650 m kõrge, lõpeb kõrgusel 1200 m (marsruut algab umbes mäe keskelt umbes 600 m linna kohal) ja kestab keskmiselt umbes 2:40.