Igor Tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. aprill 2017, kell 07:25

See artikkel räägib füüsikust, viroloogi kohta vaata artiklit Igor Tamm (viroloog).

Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli 1930. aastast Moskva Riiliku Ülikooli professor. Tema peamised teadushuvid olid seotud kvantmehaanika, tahkisefüüsika, kiirgusteooria, tuumafüüsika ja osakestefüüsikaga. Ta pälvis 1958. aastal Nobeli füüsikaauhinna koos Pavel Tšerenkovi ja Ilja Frankiga Tšerenkovi efekti avastamise ja tõlgendamise eest.

Päritolu

Tema vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus 19. sajandi keskel ümber Tüüringist Venemaale ja abiellus Ukrainas maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas Trans-Siberi raudtee ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega Vladivostokis. 1898. aastal kolis pere Ukrainasse Jelizavetgradi, kus perepea töötas aastaid linna veevarustuse juhina ja tema juhtimisel ehitati linna elektrijaam. Pärast Teist maailmasõda istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Kiievisse.^[1]

Haridustee ja töökäik

Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud marksistiks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal Edinburghis osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.^[1] Vahetult enne Esimese maailmasõja algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid Moskva ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnas. 1918. aastal lõpetas ta ülikooli füüsiku diplomiga.

Tamm sai 1930. aastal Moskva Riiliku Ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. 1933. aastal kaitses ta doktorikraadi ja samal aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 1934. aastast töötas ta lisaks ülikoolile ka NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis, kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.

Teadus

Teadusse sukeldus Tamm 1920. aastate alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles relatiivsusteooriat, sai Albert Einsteinilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik Paul Ehrenfest, tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel Hollandi ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka Paul Diraci ja Albert Einsteiniga.^[1]

Aastail 1930–1931 tuletas Tamm valguse vabalt elektronilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi valguse kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. 1934. aastal lõi ta tuumajõudude väljateooria alused. Aastal 1937 andis ta koos Ilja Frankiga Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse teoreetilise seletuse.

Tamm töötas aastatel 1950–1953 koos Andrei Sahharoviga termotuumareaktsiooni teooria alal, luues plasma magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate magnetväljade saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid 1951. aastal termotuumareaktori teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega Tokamak võimaldaks Maa peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav Päikse omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.

Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd kosmilise kiirguse alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).

Tunnustus

1933 – NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine
1953 – NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks valimine
1958 – Nobeli füüsikaauhind
1959 – Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks valimine
1959 – Poola Teaduste Akadeemia välisliikmeks valimine
1961 – Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks valimine
1964 – Leopoldina välisliikmeks valimine
1967 – Lomonossovi-nimeline suur kuldmedal NSV Liidu Teaduste Akadeemialt

Isiklikku

Igor Tammi vend, juhtiv insener Leonid Tamm, arreteeriti ja lasti maha 1937. aastal kui "rahvavaenlane".^[1]

Igor Tammi poeg Jevgeni Tamm oli füüsik ja alpinist.

Välislingid

Игорь Тамм Eluloolisi andmeid ja seiku ( vene keeles)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Игорь Тамм

[bio-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Игорь Тамм

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Igor Tamm.jpg|pisi|Igor Tamm]]
-'''Igor Jevgenjevitš Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм; [[8. juuli]] (vkj 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] [[füüsik]].
+'''Igor Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм ''Igor Jevgenjevitš Tamm''; [[8. juuli]] ([[vkj]] 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli Venemaa [[füüsik]], [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhinna]] laureaat.
-Igor Tammi peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga.
+Ta oli 1930. aastast [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiliku Ülikooli]] professor. Tema peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga. Ta pälvis [[1958]]. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] koos [[Pavel Tšerenkov]]i ja [[Ilja Frank]]iga [[Tšerenkovi efekt]]i avastamise ja tõlgendamise eest.
-Tamm pälvis [[1958]]. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] koos [[Pavel Tšerenkov]]i ja [[Ilja Frank]]iga [[Tšerenkovi efekt]]i avastamise ja tõlgendamise eest.
 ==Päritolu==
-Igor Tammi vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus [[19. sajand]]i keskel ümber [[Tüüringi]]st Venemaale ja abiellus [[Ukraina]]s maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas [[Trans-Siberi raudtee]] ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega [[Vladivostok]]is.
+Tema vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus [[19. sajand]]i keskel ümber [[Tüüringi]]st Venemaale ja abiellus [[Ukraina]]s maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas [[Trans-Siberi raudtee]] ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega [[Vladivostok]]is. 1898. aastal kolis pere Ukrainasse [[Jelizavetgrad]]i, kus perepea töötas aastaid linna [[veevarustus]]e juhina ja tema juhtimisel ehitati linna [[elektrijaam]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal [[Sakslased|sakslaste]] poolt okupeeritud [[Kiiev]]isse.<ref name="bio"/>
+==Haridustee ja töökäik==
-Aastal [[1898]] kolis pere Ukrainasse [[Jelizavetgrad]]i, kus perepea töötas aastaid linna [[veevarustus]]e juhina ja tema juhtimisel ehitati linna [[elektrijaam]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal [[Sakslased|sakslaste]] poolt okupeeritud [[Kiiev]]isse.<ref name="bio"/>
+Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/> Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. 1918. aastal lõpetas ta ülikooli füüsiku diplomiga.
+Tamm sai 1930. aastal [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiliku Ülikooli]] teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. 1933. aastal kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. 1934. aastast töötas ta lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
-==Haridustee ja karjäär==
-Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/>
+==Teadus==
-Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. [[1918]]. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.
-Tamm sai [[1930]]. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast ([[1933]]) kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.
-Alates [[1934]]. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
-==Teadustöö==
 Teadusse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[Holland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>
-Aastail [[1930]]–[[1931]] tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis koos Ilja Frankiga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.
+Aastail 1930–1931 tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. 1934. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal 1937 andis ta koos [[Ilja Frank]]iga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.
-Tamm töötas aastail [[1950]]–[[1953]] koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike]]se omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.
+Tamm töötas aastatel 1950–1953 koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike|Päikse]] omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.
 Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd [[kosmilise kiirgus]]e alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).
-==Tunnustused==
+==Tunnustus==
 *[[1933]] – NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine
 *[[1953]] – NSVL Teaduste Akadeemia [[akadeemik]]uks valimine
@@ 42. rida: / 34. rida: @@
 ==Isiklikku==
-Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui “rahvavaenlane“.<ref name="bio"/>
+Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui "rahvavaenlane".<ref name="bio"/>
 Igor Tammi poeg [[Jevgeni Tamm]] oli füüsik ja [[alpinism|alpinist]].
@@ 53. rida: / 45. rida: @@
 <ref name="bio">[http://www.peoples.ru/science/physics/tamm/ Игорь Тамм] </ref>
 }}
 {{Nobelfüüsika}}

Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Röntgen 1902 Lorentz, Zeeman 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi, Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalén 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck, Hertz
1926–1950	1926 Perrin 1927 Compton, C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrödinger, Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess, Anderson 1937 Davisson, G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951–1975	1951 Cockcroft, Walton 1952 Bloch, Purcell 1953 Zernike 1954 Born, Bothe 1955 Lamb, Kusch 1956 Shockley, Bardeen, Brattain 1957 Yang, T. Lee 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm 1959 Segrè, Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter, Mößbauer 1962 Landau 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen 1964 Townes, Bassov, Prohhorov 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfvén, Néel 1971 Gábor 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer 1973 Esaki, Giaever, Josephson 1974 Ryle, Hewish 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1976–2000	1976 Richter, Ding 1977 Anderson, Mott, Vleck 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson 1979 Glashow, Salam, Weinberg 1980 Cronin, Fitch 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar, Fowler 1984 Rubbia, Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska, Binnig, Rohrer 1987 Bednorz, Müller 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse, J. Taylor 1994 Brockhouse, Shull 1995 Perl, Reines 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips 1998 Laughlin, Störmer, Tsui 1999 't Hooft, Veltman 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
2001–...	2001 Cornell, Ketterle, Wieman 2002 Davis, Koshiba, Giacconi 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett 2004 Gross, Politzer, Wilczek 2005 Glauber, Hall, Hänsch 2006 Mather, Smoot 2007 Fert, Grünberg 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa 2009 Kao, Boyle, Smith 2010 Geim, Novosjolov 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt 2012 Haroche, Wineland 2013 Englert, Higgs 2014 Akasaki, Amano, Nakamura 2015 Kajita, McDonald 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz 2017 Weiss, Barish, Thorne 2018 Ashkin, Mourou, Strickland 2019 Peebles, Mayor, Queloz 2020 Penrose, Genzel, Ghez 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini