Erinevus lehekülje "Igor Tamm" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 102 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P
[[Pilt:Igor Tamm.jpg|pisi|Igor Tamm]]
 
'''Igor Jevgenjevitš Tamm''' ([[vene keel]]es Игорь Евгеньевич Тамм ''Igor Jevgenjevitš Tamm''; [[8. juuli]] ([[vkj]] 26. juuni) [[1895]] [[Vladivostok]] – [[12. aprill]] [[1971]] [[Moskva]]) oli Venemaa [[Venemaafüüsik]], [[füüsikNobeli füüsikaauhind|Nobeli auhinna]] laureaat.
 
IgorTa Tammioli 1930. aastast [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiliku Ülikooli]] professor. Tema peamised teadushuvid olid seotud [[kvantmehaanika]], [[tahkisefüüsika]], [[kiirgusteooria]], [[tuumafüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]ga. Ta pälvis [[1958]]. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] koos [[Pavel Tšerenkov]]i ja [[Ilja Frank]]iga [[Tšerenkovi efekt]]i avastamise ja tõlgendamise eest.
 
Tamm pälvis [[1958]]. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] koos [[Pavel Tšerenkov]]i ja [[Ilja Frank]]iga [[Tšerenkovi efekt]]i avastamise ja tõlgendamise eest.
 
==Päritolu==
Igor TammiTema vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus [[19. sajand]]i keskel ümber [[Tüüringi]]st Venemaale ja abiellus [[Ukraina]]s maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas [[Trans-Siberi raudtee]] ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega [[Vladivostok]]is. 1898. aastal kolis pere Ukrainasse [[Jelizavetgrad]]i, kus perepea töötas aastaid linna [[veevarustus]]e juhina ja tema juhtimisel ehitati linna [[elektrijaam]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal [[Sakslased|sakslaste]] poolt okupeeritud [[Kiiev]]isse.<ref name="bio"/>
 
==Haridustee ja karjäärtöökäik==
Aastal [[1898]] kolis pere Ukrainasse [[Jelizavetgrad]]i, kus perepea töötas aastaid linna [[veevarustus]]e juhina ja tema juhtimisel ehitati linna [[elektrijaam]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal [[Sakslased|sakslaste]] poolt okupeeritud [[Kiiev]]isse.<ref name="bio"/>
Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/> Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. 1918. aastal lõpetas ta ülikooli füüsiku diplomiga.
 
AlatesTamm sai 1930. aastal [[1934Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiliku Ülikooli]] teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. 1933. aastal kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. 1934. aastast töötas Tammta lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
==Haridustee ja karjäär==
Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud [[marksist]]iks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal [[Edinburgh]]is osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.<ref name="bio"/>
 
==Teadus==
Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid [[Moskva ülikool]]i matemaatika-füüsika teaduskonnas. [[1918]]. aastal lõpetas Tamm ülikooli füüsiku diplomiga.
 
Tamm sai [[1930]]. aastal Moskva ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. Kolme aasta pärast ([[1933]]) kaitses ta [[doktorikraad]]i ja samal aastal valiti ta [[NSVL Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.
 
Alates [[1934]]. aastast töötas Tamm lisaks ülikoolile ka [[NSVL TA Lebedevi-nimeline Füüsikainstituut|NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis]], kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.
 
==Teadustöö==
Teadusse sukeldus Tamm [[1920. aastad|1920. aastate]] alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles [[relatiivsusteooria]]t, sai [[Albert Einstein]]ilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik [[Paul Ehrenfest]], tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel [[Holland]]i ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka [[Paul Dirac]]i ja Albert Einsteiniga.<ref name="bio"/>
 
Aastail [[1930]]–[[1931]]1930–1931 tuletas Tamm valguse vabalt [[elektron]]ilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi [[Valgus|valgus]]e kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. [[1934]]. aastal lõi ta [[tuumajõud]]ude väljateooria alused. Aastal [[1937]] andis ta koos [[Ilja FrankigaFrank]]iga [[Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus]]e teoreetilise seletuse.
 
Tamm töötas aastailaastatel [[1950]]–[[1953]]1950–1953 koos [[Andrei Sahharov]]iga [[termotuumareaktsioon]]i teooria alal, luues [[plasma]] magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate [[Magnetväli|magnetväljade]] saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid [[1951]]. aastal [[termotuumareaktor]]i teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega [[Tokamak]] võimaldaks [[Maa]] peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav [[Päike|Päikse]]se omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.
 
Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd [[kosmilise kiirgus]]e alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[1933]] – NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valimine
*[[1953]] – NSVL Teaduste Akadeemia [[akadeemik]]uks valimine
 
==Isiklikku==
Igor Tammi vend, juhtiv insener [[Leonid Tamm]], arreteeriti ja lasti maha [[1937]]. aastal kui “rahvavaenlane“"rahvavaenlane".<ref name="bio"/>
 
Igor Tammi poeg [[Jevgeni Tamm]] oli füüsik ja [[alpinism|alpinist]].
<ref name="bio">[http://www.peoples.ru/science/physics/tamm/ Игорь Тамм] </ref>
}}
 
 
{{Nobelfüüsika}}

Navigeerimismenüü