Haridus- ja Teadusministeerium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Haridus- ja Teadusministeerium)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeeriumi logo.png
Haridus- ja teadusministeerium, 28. november 2013.jpg
Ministeeriumi hoone Tartus
Lühend HTM
Asutatud 2003
Tüüp ministeerium
Peakorter Munga 18, Tartu
Minister Liina Kersna
Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts
Eelarve maht 807 miljonit (2021)
Veebileht https://www.hm.ee/

Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.

Ministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ja sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ning keelepoliitika valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.[1]

Haridus- ja Teadusministeerium on ainukene Eesti ministeerium, mis ei asu Tallinnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Haridusministeerium

Haridusministeerium loodi 11. novembril 1918 Maanõukogu Vanematekogu otsusega.[2] 1929. aastal ühendati see Töö- ja Hoolekandeministeeriumiga Haridus- ja Sotsiaalministeeriumiks. Haridusministeerium loodi uuesti 1936. aastal ja see tegutses kuni 1940. aastani, kui Eesti okupeerimise järel moodustati Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat. 1946–1989 juhtis Eesti NSV haridusevaldkonda Eesti NSV Haridusministeerium.

Haridusministeerium taasloodi 1989. aastal ja 1992. aastal muudeti see Kultuuri- ja Haridusministeeriumiks. 1996. aastal lahutati ministeerium Haridusministeeriumiks ja Kultuuriministeeriumiks.

Alates 2003. aasta jaanuarst kannab ministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi nime.

Haridusministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti haridus- ja teadusminister

Kantslerid ja abiministrid[muuda | muuda lähteteksti]

Ministeeriumi kantslerid on olnud järgmised:[2]

Ainsa abiministrina on haridusministeeriumis töötanud Erkki Piisang (09.05.2005 – 05.04.2007).

Ministeeriumi hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1. juulist 2001 asub Haridus- ja Teadusministeerium Tartus – erinevalt teistest Eesti ministeeriumidest, mis paiknevad Tallinnas – aadressil Munga 18. Ministeeriumi kolimise algatas toonane haridusminister, Tartuga tihedalt seotud Tõnis Lukas. Ehkki siis kõneldi osana riigi regionaalpoliitikast laialdaselt vajadusest riigiasutuste paiknemine detsentraliseerida, oli Haridusministeerium ainus ministeerium, mille kolimiseni ka tegelikult jõuti. Haridus- ja Teadusministeeriumi hoone Munga 18 on ehitatud aastatel 1935–1936 Eesti Panga Tartu osakonna hooneks, selle projekteerisid Tartu linnaarhitektid Arnold Matteus ja Karl Burman vanem.[3]

Ministeeriumi peahoone esisel Peeter Põllu platsil asub iseseisva Eesti esimese haridusministri Peeter Põllu monument, hoone seinal on Peeter Põllu mälestustahvel.

Ministeeriumi Tallinna esindus asub Tallinnas aadressil Tõnismägi 5a.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi põhikirjale ministeerium:

  1. töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika;
  2. koordineerib riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist;
  3. töötab välja riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid, korraldab nende elluviimise ja rahastamise ning tulemuste hindamise;
  4. töötab välja poliitikate elluviimiseks vajalikud õigusaktide eelnõud ja korraldab õigusaktide rakendamise ning järelevalve;
  5. osaleb poliitikate arendamiseks ja elluviimiseks vajaliku riigi eelarvestrateegia ettepanekute koostamises ja riigieelarve eelnõu koostamises;
  6. korraldab poliitika ja õigusaktide mõju hindamise ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamise;
  7. kujundab ja kaitseb riiklikke seisukohti rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel, osaleb rahvusvahelises koostöös ning korraldab välissuhtlust;
  8. täidab Euroopa Liidu tõukefondide rakendusasutuse ülesandeid;
  9. kaasab ja teavitab sihtrühmi poliitika kujundamisel, arengukavade väljatöötamisel ning elluviimisel ning suurendab avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkust ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
  10. tagab haridus- ning teadus- ja arendusasutuste välise hindamise ja järelevalve korraldamise;
  11. arendab, planeerib ja korraldab riigivara valitsemist;
  12. täidab kooli pidaja ülesandeid ministeeriumi hallatavates põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning koordineerib ministeeriumi hallatavate teadus- ja arendusasutuste tegevust;
  13. teostab asutaja- ja liikmeõigusi riigi asutatud sihtasutustes ja mittetulundusühingutes;
  14. koordineerib infosüsteemide arendamist ja haldamist ning peab andmekogusid.[1]

Haldusala[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas on kolm valitsusasutust:

Samuti on ministeeriumi haldusalas kolm sihtasutust:

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuulub 21 riigigümnaasiumi: Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool, Viljandi Gümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium, Jõgevamaa Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tabasalu Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Põlva Gümnaasium, Hiiumaa Gümnaasium, Valga Gümnaasium, Rapla Gümnaasium, Saaremaa Gümnaasium, Paide Gümnaasium, Viimsi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium.[5]

Ministeeriumi haldusalas on ka 14 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli: Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool, Haapsalu Viigi Kool, Porkuni Kool, Ahtme Kool, Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Raikküla Kool, Urvaste Kool, Kammeri Kool, Ämmuste Kool, Valga Jaanikese Kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Hariduskolleegium.[6]

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavaid kutseõppekoole on 27: Eesti Merekool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Heino Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Kutsehariduskeskus.[7]

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldab viit rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool.[8]

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavaid teadus- ja arendusasutusi on kaks: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut.[9]

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus- ja Teadusministeerium jaguneb 12 osakonnaks:

  • eelarve- ja finantsjuhtimise osakond;
  • haldusosakond;
  • keelepoliitika osakond;
  • kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond;
  • noorte- ja andepoliitika osakond;
  • personalipoliitika osakond;
  • siseauditiosakond;
  • strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakond;
  • teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond;
  • tehnoloogia juhtimise osakond;
  • õiguspoliitika osakond;
  • üldhariduspoliitika osakond.[1]

Haridus- ja Teadusministeeriumis on kolm asekantslerit:

  • Üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler, kellele alluvad vahetult noorte- ja andepoliitika osakond ning üldhariduspoliitika osakond;
  • Teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler, kellele alluvad vahetult kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond ja teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond.
  • Haldusküsimuste asekantsler, kellele alluvad vahetult eelarve- ja finantsjuhtimise osakond, haldusosakond ning tehnoloogia juhtimise osakond.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 27.12.2021.
  2. 2,0 2,1 "Ministeeriumi ajalugu". Vaadatud 27.12.2021.
  3. 6948 Pangahoone Tartus Munga 18, 1935.-36. a. Kultuurimälestiste register.
  4. 4,0 4,1 "Haldusala". Vaadatud 27.12.2021.
  5. "Keskharidus". Vaadatud 27.12.2021.
  6. "Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine: õppekorraldus ja tugiteenused". Vaadatud 27.12.2021.
  7. "Kutseharidus". Vaadatud 27.12.2021.
  8. "Kõrgharidus". Vaadatud 27.12.2021.
  9. "Teadus- ja arendusasutused". Vaadatud 27.12.2021.
  10. "Juhtkond". Vaadatud 27.12.2021.
  11. "Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuur". Vaadatud 27.12.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]