Heino Elleri Muusikakool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
"Tartu muusikakool" suunab siia. Tartus tegutseva I muusikakooli kohta vaata artiklit Tartu I Muusikakool. Tartus tegutseva II muusikakooli kohta vaata artiklit Tartu II Muusikakool.
Heino Elleri Muusikakool (aadressiga Lossi tn 15)
Tubina saal Heino Elleri Muusikakoolis

Heino Elleri Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.

Heino Elleri Muusikakool on 1919. aastal asutatud Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat. Pärast kooli lõpetamist on võimalik haridusteed jätkata nii eesti kui välismaa muusikakõrgkoolides.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: Vabakunstnik August Nieländeri Esimene Eesti Muusikakool ja Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool. August Nieländeri muusikakoolis algas õppetöö Raatuse tänaval 14. jaanuaril 1919, Eesti Helikunsti Seltsi Kõrgemas Muusikakoolis 15. septembril 1919[1] ja seda juhtis Juhan Aavik. Kaks kooli tegutsesid paralleelselt kuni 21. detsembrini 1921, mil nende tegevus tunnistati Haridusministeeriumi otsusega lõpetatuks ja registreeriti Tartu Kõrgem Muusikakool, kuhu läksid üle mõlema endise kooli õppejõud ja õpilased. Koolijuhtide valimisel ei leitud ühist keelt ja uuele koolile määrati kaks juhatajat - Juhan Aavik ja August Nieländer. Kuna Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist kasvas välja Tallinna Konservatoorium (1923), tehti Nieländeri initsiatiivil sama ka Tartus ning 2. aprillil 1925 nimetati kool Tartu Konservatooriumiks. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Juhan Aavik tegutses 1925. aastast juba rohkem Tallinnas ja muusikakooli ainujuhiks jäi teise ühinenud kooli, nn Nieländeri muusikakooli direktor August Nieländer. August Nieländer õpetas seal üldteoreetilisi aineid ja orkestriklassi.[2][3]

See oli kooli elus vastuoluline ajajärk. Juba varem olemas olnud vastuolud juhatajate vahel süvenesid, kerkis üles poleemika kooli vajalikkuse teemal (1926. aasta sügisel ilmus Postimehes 18 sellekohast kirjutist), riikliku toetuse küsimus, samuti halvasid õppetööd konfliktid õpetajaskonnas jms. Riikliku kokkuhoiu nimel otsustas Haridusministeerium Tartu Konservatooriumi 1927. aastal sulgeda ja jätta konservatooriumi kui riikliku õppeasutuse ainult Tallinna.[2][3]

Osa muusikuid hakkas tegelema uue kooli loomisega. Selleks asutati 1926. aastal Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 1931. aastast Tartu Helikunsti Selts) eesotsas Miina Härmaga. 1. septembril 1927 avati eelmiste koolide otsese järglasena uus Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks sai Harald Laksberg (1887–1963, direktor 1927–1940).[3]

Kõik nimetatud koolid olid eraõppeasutised, kuid nende ülalpidamine oli võimalik ainult riigi ja omavalitsuse toetussummadega.[3]

1927. aastal asutatud Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud olid valdavalt pärit endisest konservatooriumist. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi omadega. Mitmed lõpetajad (näiteks Olav Roots, Leonid Milk, Leonhard Virkhaus, Alfred Karindi, Wilhelm Tilting) kasutasid võimalust lõpetada järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist konservatoorium eksternina.

Aastatel 1920–1940 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õpetajana Heino Eller. Tema nn Tartu koolkonnast on pärit helilooja, pianist ja dirigent Olav Roots, heliloojad Eduard Tubin, Eduard Oja, Alfred Karindi, Johannes Bleive, muusikateadlane Karl Leichter jt.

Teise maailmasõja künnisel ja ajal toimusid suured muudatused. Paljud õppejõud lahkusid keeruliste olude sunnil kas muusikakoolist, Tartust või koguni Eestist. 1940. aastal koolid riigistati ning alustati õppeprogrammide ühtlustamist NSV Liidu teiste muusikaõppeasutustega. Likvideeriti ka Tartu Helikunsti Seltsi asutatud Tartu Kõrgem Muusikakool ja selle asemele loodi 1940. aasta sügisel Tartu Muusikakool, mis allus otseselt Eesti NSV Kunstide Valitsusele Tallinnas. Sisuliselt jäi aga koolis kõik vanaviisi. Kool töötas endistes ruumides la kasutas kogu aeg endise Tartu Kõrgema Muusikakooli vara. Ka tegutses kool üldiselt endise kava alusel, juurde tulid kohustuslike kõrvalainetena ainult konstitutsioon ja vene keel.[3]

1941. aasta sügisel avati Haridusdirektooriumi otsusega taas Tartu Kõrgem Muusikakool, mida hakkas ülal pidama Tartu Linnavalitsus.[3]

Kooli nimetusi alates 1940. aastatest[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1940–1941 Tartu Muusikakool (direktor 1940–1941 Harald Laksberg)
  • 1941. aasta sügisel taastati nimetus Tartu Kõrgem Muusikakool (kuni 1944, direktor Artur Ojassoo)
  • 1944–1949 Tartu Riiklik Muusikakool (25. august 1944 – 8. oktoober 1944 direktori ülesandeis lauluõpetaja Salme Kann, 8. oktoober 1944 – 1. märts 1949 direktor Udu Topman)
  • 1949–1971 Tartu Muusikakool (alates 1. märtsist 1949 direktor Oskar Eomois, alates 17. novembrist 1950 direktor Aleksandra Semm-Sarv, 1969–1991 oli direktor Ago Russak)
  • 1971–2019 Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
  • 2019–... Heino Elleri Muusikakool[4]

Kooli on juhtinud veel Jüri Kuus (1991–1999) ja Mart Jaanson (1999–2001). Alates 2001. õppeaastast on kooli direktor Kadri Leivategija.

Alates 1944. aasta sügisest on Elleri-kool õppeasutus, mis valmistab ette keskharidusega muusikuid.

Vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu muusikakoolis on teiste seas õppinud: Eduard Tubin, Eduard Oja, Leonid Milk, Olav Roots, Wilhelm Tilting, August Metsa, Aleksandra Sarv, Johannes Bleive, Alfred Karindi, Karl Leichter, Leonhard Virkhaus, Voldemar Kliimand, Mall Sarv, Laine Mets, Eugen Kelder, Jaan Koha, Jaan Rääts, Peeter Lokk, Aare Allikvee, Johannes Jürisson, Margarita Miglau, Udo Kolk, Raimond Lätte, Imbi Kull, Hans Trass, Kaupo Antzon, Ants Sööt, Ants Üleoja, Vaike Uibopuu, Lennart Jõela, Tõnu Tarum, Imbi Tarum, Ivo Kuusk, Voldemar Kuslap, Illart Orav, Alo Ritsing, Alo Põldmäe, Tiina Vabrit, Raili Sule, Raimo Kangro, Peeter Lilje, Nata-Ly Sakkos, Vello Sakkos, Kalle Kauksi, Aavo Ots, Urmas Taniloo, Väino Puura, Sirje Medell, Nadia Kurem, Peeter Vähi, Mare Põldmäe, Laine Jänes, Janika Päll, Heli Vahing, Anneli Remme, Saari Tamm, Mati Turi, Tanel Joamets, Karmen Puis, Külli Kudu, Taavi Kerikmäe, Lilyan Kaiv, Triin Koch, Ursula Chillaud, Helen Lokuta, Priit Volmer, Kristo Matson.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Allikvee, Aare. Juubilar Aleksander Lätte tänavast. Sirp ja Vasar, 5. detsember 1969.
  2. 2,0 2,1 Taru, Ene. Ühe muusiku tagasitulek. Kultuurileht, 16. august 1996.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Pilk Tartu Kõrgema Muusikakooli ellu. Postimees, 11. november 1943.
  4. Heino Elleri Muusikakooli põhimäärus. RT I, 16.08.2019, 26.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Muusikakool 1919-1969. – Eesti Raamat, Tallinn, 1969
  • Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 75. – Tartu, 1994
  • Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 85. – Tartu, 2004
  • Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool 90. – Tartu, 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]