Arnold Matteus

Korporatsioon Ugala konvendihoone Tartus, J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane

Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Elukäik

Arnold Matteus pärines taluperest. Kooliteed alustas Matteus Kärgula vallakoolist. 1914–1918 õppis ta Tartu Reaalkoolis. 1918. aastal astus ta Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda. Aastatel 1919–1920 võttis ta osa Vabadussõjast. 1921–1925 õppis Matteus ka Karlsruhe tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnas.

1926–1935 ja 1941–1944 oli Arnold Matteus Tartu linnaarhitekt, 1944–1960 Tartu linna peaarhitekt. 1956–1957 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kehakultuuriosakonna dotsent, õpetas spordiehitiste teooriat. 1970 Tartu Kommunaalprojektis arhitekt.

Arnold Matteuse abikaasa oli Juta Matteus (sündinud Otsason, 1914–1943) ja tütar Hella-Mare Männamaa.

Looming

Matteus töötas pikka aega Tartu linnaarhitektina ja kujundas suuresti Tartu arhitektuuri palet, projektides valdab funktsionalistlik stiil. Tema süstemaatiline lähenemine linnaruumile oli ajastus uudne ning selle iseloomulikuks näiteks on Tähtvere aedlinna planeering.

Sarnastest põhimõtetest lähtuvalt on tema loodud või korrastatud suur osa Tartu parke, aedu ja haljasalasid. Matteuse juhtimisel rajati 1928. aastal Vabaduse puiestik koos uute ujulatega, loodi Emajõe park, 1930. aastal muudeti haljasalaks Barclay de Tolly plats koos toona Tartu ainsa purskkaevuga, 1929. aastal ehitati ümber Tähtvere park, vahemikus 1930–1932 ehitati ümber Karlova park ja rajati Forseliuse park, Tamme staadion ja spordipark, 1933. aastal Eesti Panga Tartu hoone esine väljak. Aastatel 1932–1936 rajati Emajõe-äärsed puiesteed ja Tamme puiestee. Aastatel 1945–1947 lõi Matteus teise maailmasõja purustatud alade taastamise käigus Tartu Keskpargi.

Nii linnaarhitektina kui ka vabakutselisena töötades oli Matteus autori või kaasautorina seotud ligi kuuesaja arhitektuuriprojektiga. Sõjas hävis Matteuse projektide register, kus oli üle 1000 teose.

Valik teoseid

• Tähe 66, Tartu
• Tähe 28 elamu Tartus (linna esimene ajakohane ruumijaotus, täielik vesivarustus jms; 2 korrust, 6 korterit; hävis sõjas 1944. aastal)
• Korporatsioon Ugala konvendihoone Tartus, J. Kuperjanovi 16 (1939)
• Tartu Tamme staadioni tribüünid (juugendstiilis, koostöös kunstnik Peet Areniga, 1935)
• Eesti Panga hoone Tartus, praegune Haridus- ja Teadusministeerium Munga tänaval (koos Eesti Panga arhitekti Karl Burmaniga; fassaadi skulptuurid J. Raudsepp, trepikoja reljeefid A. Eller, sepisvärav Arnold Matteus; 1935)
• Tartu Õpetajate Seminari hoone Salme tn 1a
• äriruumidega elamu Riia 15, Tartu
• skulptor Anton Starkopfi eramu Hurda tn 2, Tartu
• Jõgeva pangahoone (1939)
• Elva kaubamaja (1953, korratud Otepääl, Paides, Loksal ja Keilas (lammutati 2015)
• eramu Liiva 28, Tartu
• elamud Tartus K. A. Hermanni 3, 4 ja 11, Lai 27, Struwe 8, Kreutzwaldi 8 ja 12, Emajõe 9 ja 12, Taara pst 3, 6, 8 ja 13, J. Hurda 1 ja 8, Vikerkaare 11, Jakobsoni 4, 11 ja 18
• kirjanik Oskar Lutsu elamu Tartus Riia 38 (nüüdne Oskar Lutsu majamuuseum; selle eeskujul ehitati mitmed Tammelinna elamud nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda)
• Vanemuise teatrihoone juurdeehitis (teatrisaalist tehti kontserdisaal ning ehitati uus teatrisaal; purustati Teises maailmasõjas)
• mitmed Tartu haljasalad: Karlova, Tähtvere, Forseliuse, Ülejõe ja Holmi pargid, Barclay de Tolly plats ja purskkaev, Vabaduse puiestee ja park, Tamme puiestee (Edgar J. Kuusiku projekt), Taara puiestee
• sõjajärgsed hooned Tartu kesklinnas: Küüni 2/4, Raekoja plats 3 ja 9, Küüni 5
• Väimela Põllumajandustehnikumi peahoone (1946, sarnased Vaekülas ja Türil)
• Antsla kultuurimaja (1950, korratud Jõhvis, Abjas, Vastseliinas, Kallastel, Orissaares ja Keilas)
• Valga kino Saluut rekonstrueerimisprojekt (1974)
• Tartu Linnaraamatukogu juurdeehitis (1975)
• Viljandi stomatoloogiapolikliiniku rekonstrueerimisprojekt (1976)

Ühiskondlik tegevus

Matteus oli korporatsiooni Ugala vilistlane ja üks kunstiühingu Pallas juhatajaid 1943–44.

Kirjandus

• Raili Raudsepp "Kuulus arhitekt Arnold Matteus" Tartu: Tartu linnavalitsus, 1998 (tekst korporatsiooni Ugala kodulehel)
• ETV saade "Arhitekt Arnold Matteus",1980
• Toomas Kiho, Ene Paaver "Arnold Matteuse 1985. aastal peetud loengu konspekt", Akadeemia, 2022, nr 12, lk 2115-2130.

Välislingid

• TÜ üliõpilased
• Arnold Matteus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• "Arnold Matteus. Arhitekti mälestusi" Andres Söödi 1981. aastal Eesti Reklaamfilmis valminud film YouTube'is