Arnold Matteus

Allikas: Vikipeedia
Korporatsioon Ugala konvendihoone Tartus, J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938-1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane.

Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold Matteus pärines taluperest. Kooliteed alustas Matteus Kärgula vallakoolist. 1914–1918 õppis ta Tartu Reaalkoolis. 1918. aastal astus ta Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda. Aastatel 19191920 võttis ta osa Vabadussõjast. 1921–1925 õppis Matteus ka Karlsruhe tehnikaülikooli arhitektuuriosakonnas.

1926–1935 ja 1941–1944 oli Arnold Matteus Tartu linnaarhitekt, 1944–1960 Tartu linna peaarhitekt.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Matteus töötas pikka aega Tartu linnaarhitektina ja kujundas suuresti Tartu arhitektuuri palet. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis.

Nii linnaarhitektina kui ka vabakutselisena töötades oli Matteus autori või kaasautorina seotud ligi kuuesaja arhitektuuriprojektiga.[viide?] Sõjas hävis Matteuse projektide register, kus oli üle 1000 teose.[1]

Valik teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tähe 66, Tartu
  • Tähe 28 elamu Tartus (linna esimene ajakohane ruumijaotus, täielik vesivarustus jms; 2 korrust, 6 korterit; hävis sõjas 1944. aastal)
  • Korporatsioon Ugala konvendihoone Tartus, J. Kuperjanovi 16 (1939)
  • Tartu Tamme staadioni tribüünid (juugendstiilis, koostöös kunstnik Peet Areniga, 1935)
  • Eesti Panga hoone Tartus, praegune Haridus- ja Teadusministeerium Munga tänaval (koos Eesti Panga arhitekti Karl Burmaniga; fassaadi skulptuurid J. Raudsepp, trepikoja reljeefid A. Eller, sepisvärav Arnold Matteus; 1935)
  • Tartu Õpetajate Seminari hoone Salme tn 1a
  • äriruumidega elamu Riia 15, Tartu
  • skulptor Anton Starkopfi eramu Hurda tn 2, Tartu
  • Jõgeva pangahoone (1939)
  • Elva kaubamaja (1953, korratud Otepääl ja Keilas)
  • eramu Liiva 28, Tartu
  • elamud Tartus K. A. Hermanni 3, 4 ja 11, Lai 27, Struwe 8, Kreutzwaldi 8 ja 12, Emajõe 9 ja 12, Taara pst 3, 6, 8 ja 13, J. Hurda 1 ja 8, Vikerkaare 11, Jakobsoni 4, 11 ja 18
  • kirjanik Oskar Lutsu elamu Tartus Riia 38 (nüüdne Oskar Lutsu majamuuseum; selle eeskujul ehitati mitmed Tammelinna elamud nii enne kui ka pärast Teist maailmasõda)
  • Vanemuise teatrihoone juurdeehitis (teatrisaalist tehti kontserdisaal ning ehitati uus teatrisaal; purustati Teises maailmasõjas)
  • mitmed Tartu haljasalad: Karlova, Tähtvere, Forseliuse, Ülejõe ja Holmi pargid, Barclay de Tolly plats ja purskkaev, Vabaduse puiestee ja park, Tamme puiestee (Edgar J. Kuusiku projekt), Taara puiestee
  • sõjajärgsed hooned Tartu kesklinnas: Küüni 2/4, Raekoja plats 3 ja 9, Küüni 5
  • Väimela Põllumajandustehnikumi peahoone (1946, sarnased Vaekülas ja Türil)
  • Antsla kultuurimaja (1950, korratud Jõhvis ja Keilas)
  • Valga kino Saluut rekonstrueerimisprojekt (1974)
  • Tartu Linnaraamatukogu juurdeehitis (1975)
  • Viljandi stomatoloogiapolikliiniku rekonstrueerimisprojekt (1976)

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Matteus oli korporatsiooni Ugala vilistlane ja üks kunstiühingu Pallas juhatajaid 1943-44.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Raili Raudsepp "Kuulus arhitekt Arnold Matteus" Tartu: Tartu linnavalitsus, 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]