Kliimaministeerium
See artikkel räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Kliimaministeerium (üldmõiste) |
Asutatud | 1991 |
---|---|
Tüüp | ministeerium |
Peakorter | Suur-Ameerika tänav 1, Tallinn |
Minister | Yoko Alender |
Kantsler | Keit Kasemets |
Eelarve maht | 202 miljonit € (2023) |
Veebileht | Kliimaministeeriumi veebisait |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kliimaministeerium on Eesti ministeerium, mille tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.
Kliimaministeeriumi juhib kliimaminister.
Kuni 30. juunini 2023 kandis ministeerium nime Keskkonnaministeerium. 1. juulil 2023 jõustunud seadusemuudatusega korraldati ümber osa Eesti Vabariigi ministeeriumide töö: senine Keskkonnaministeerium hakkas kandma Kliimaministeeriumi nime ja senine Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nime. Kliimaministeerium tegeleb rohereformiga, kliimapoliitika planeerimisega, energeetikaga, sh taastuvenergia arendamise ja selle projektidega, ringmajandusega ning keskkonna- ja looduskaitsega. Kliimaministeeriumi pädevuses on veel näiteks ka vee ja merenduse temaatika ning liikluskorraldus ja transport. Kliimaministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Keskkonnaamet ja Transpordiamet. Osa valdkondi, mis seni olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, viidi uute ministeeriumide vastutusalasse.[1]
Ajalugu[2]
[muuda | muuda lähteteksti]Keskkonnaministeerium loodi 21. detsembril 1989. aastal.
Ajalooliselt on Keskkonnaministeerium välja kasvanud 30. aprillil 1935. aastal riigiparkide valitsemise seadusega asutatud Riigiparkide Valitsusest, mis nimetati 1938. aastal ümber Loodushoiu- ja Turismi-Instituudiks. Riigiparkide Valitsuse ning Loodushoiu- ja Turismi-Instituudi direktor oli geograafiamagister Peeter Päts. Asutus likvideeriti 1940. aasta juunipöörde järel.
Pärast Teist maailmasõda kulus uue looduskaitse seaduse väljakuulutamiseni kaksteist aastat. 1957. aastal alustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures tööd Looduskaitse Valitsus, mida asus juhtima kooliõpetaja ettevalmistusega poliitik Voldemar Telling. 1962. aastal loodi Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus ja ühtlasi hoogustus looduskaitsetegevus. 1966. aastal reorganiseeriti see Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiks, mida juhtisid metsateadlased: looduskaitse aktivist Heino Teder ministrina, Felix Nõmmsalu aseministrina ja Heino Luik Looduskaitse Valitsuse juhatajana.
Alates 1. juulist 2023 kannab ministeerium nime Kliimaministeerium.
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Ministeeriumi tegevusvaldkond hõlmab järgmisi valdkondi:
- riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine;
- maa ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine;
- loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine;
- kiirguskaitse tagamine;
- kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete täitmine;
- keskkonnajärelevalve;
- ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine;
- maakatastri pidamine;
- keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning
- asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine.
Kliimaministeeriumi haldusala
[muuda | muuda lähteteksti]Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud
[muuda | muuda lähteteksti]- Riigimetsa Majandamise Keskus
- OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
- AS Ökosil
- SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Hallatavad riigiasutused
[muuda | muuda lähteteksti]Valitsusasutused
[muuda | muuda lähteteksti]Ministrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti kliimaminister
Keskkonnaministrid
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. detsember 1989 – 11. aprill 1990 Tiit Nuudi
- 11. aprill 1990 – 13. veebruar 1991 Toomas Frey
- 13. veebruar 1991 – 21. oktoober 1992 Tõnis Kaasik
- 22. oktoober 1992 – 7. november 1994 Andres Tarand
- 8. november 1994 – 20. aprill 1995 Vootele Hansen
- 20. aprill 1995 – 9. märts 1999 Villu Reiljan
- 25. märts 1999 – 10. aprill 2003 Heiki Kranich
- 10. aprill 2003 – 8. oktoober 2006 Villu Reiljan
- 11. oktoober 2006 – 5. aprill 2007 Rein Randver
- 5. aprill 2007 – 5. aprill 2011 Jaanus Tamkivi
- 6. aprill 2011 – 17. november 2014 Keit Pentus-Rosimannus
- 17. november 2014 – 9. aprill 2015 Mati Raidma
- 9. aprill 2015 – 12. juuni 2017 Marko Pomerants
- 12. juuni 2017 – 29. aprill 2019 Siim Valmar Kiisler
- 29. aprill 2019 – 6. november 2020 Rene Kokk
- 16. november 2020 – 26. jaanuar 2021 Rain Epler
- 26. jaanuar 2021 – 18. november 2021 Tõnis Mölder
- 18. november 2021 – 3. juuni 2022 Erki Savisaar
- 18. juuli 2022 – 17. aprill 2023 Madis Kallas
Kliimaministrid
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. aprill 2023 - 23. juuli 2024 Kristen Michal
- 23. juulist 2024 Yoko Alender
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Homsest alustavad tööd Kliimaministeerium ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Riigikantselei veebisait.
- ↑ Ajalugu. Kliimaministeeriumi veebisait
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]