Rahvusarhiiv

Allikas: Vikipeedia
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus, Nooruse 3

Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanne on asutuste või isikute poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine[1].

Rahvusarhiiv koosneb Tartu ja Tallinna kogumis-, säilitus- ja kasutusosakonnast, filmiarhiivist, digitaalarhiivist, teadus- ja publitseerimisbüroost, haldusbüroost ning Rakvere ja Valga osakonnast. Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 1920. aasta 3. märtsil tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooarhiiv asukohaga Tartus ja riigiarhiiv Tallinnas. Kui esimene oli mõeldud ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiustamiseks, siis teises pidi säilitatama tegutsevate asutuste dokumentatsiooni.[2] 1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.[2]

Nõukogude perioodil läks arhiivide juhtimine Arhiivide Peavalitsuse kätte.[2] Endised keskarhiivid jätkasid tööd, suuremates linnades tegutsenud endised maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks. 1990. aastate alguses taastati arhiivide iseseisev majandamine ja 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aasta 1. jaanuarist tegevust rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv hakkas hõlmama ajalooarhiivi, riigiarhiivi, filmiarhiivi ja maa-arhiive maakonnakeskustes. Arhiivi tegevus alates 1999. aastast on jäädvustatud iga kahe aasta järel ilmuvas aastaraamatus, mis on leitavad arhiivi veebist. 1. jaanuarist 2012 avalikele arhiividele kehtiv arhiiviseadus on peamine rahvusarhiivi tegevust reguleeriv õigusakt koos arhiivieeskirja ja rahvusarhiivi põhimäärusega.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusarhiiv tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelleks on alates 2000. aastast olnud Priit Pirsko.[2][3]

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Samuti on rahvusarhiivi eesmärk pakkuda kõrgetasemelist uurimistööteenindust: arhiiviteenustega (sh pereloo uurimise alustamisega) tutvuda ja päringuid esitada saab virtuaalse uurimissaali VAU kaudu. Lisaks tegeleb rahvusarhiiv asutuste nõustamisega arhiivide üleandmisel, elektroonilise dokumendihalduse arendamise ja digitaalarhiivindusega.[4]

Kogud[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusarhiivi kogud hõlmavad:

Noora[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Noora .

Rahvusarhiivi uus peahoone Noora Tartus Nooruse 3 sai nurgakivi aprillis 2015 ja hoone avati 2017. aasta alguses. Kuuekorruselise hoone kogupind on 13 599 m², põrandapinda on 10 708 m², mahutavus 50 000 m³, hoidlapinda on 5800 m² ning 26 hoidlat mahutavad u 43 000 riiulimeetrit arhivaale.[viide?]

Uude hoonesse viidi kõik J. Liivi tänava arhiivihoone kogud, Kuressaare ja Haapsalu osakondade kogud ning Tallinnas Tõnismäel asunud kogud. Samuti koliti ümber osa Tallinnas Maneeži ja Madara tänava arhiivihoonetes säilitatud arhivaalidest.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]