Budism läänes
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Budism läänes ehk läänemaailma budism on kõige laiemas tähenduses budismi tundmine ja praktiseerimine väljaspool Aasiat, peamiselt euroopalike traditsioonidega maades.
Budismi esimesed kokkupuuted lääne tsivilisatsiooniga toimusid juba 4. sajandil eKr Aleksander Suure vallutuste ajal Indias. On oletatud[1], et Aleksandri õukonda kuulunud filosoof Pyrrhon rajas budismi trilaksana kontseptsioonist lähtudes oma skeptilise filosoofia, pürronismi, mille kohaselt on igasugune teadmine võimatu, mistõttu tark inimene peaks tõmbuma endasse, vältides pingeid ja meeleliigutusi, mis tulenevad tühistest ettekujutustest. Pürronismist olid tugevasti mõjutatud stoikud ning nende vaated olid omakorda väga lähedased Schopenhauerile, kes nimetas ennast korduvalt budistiks.
Aleksander Suure vallutuste järel rajasid kreeklased valdavalt budistlikke linnu ja kuningriike Baktrias ja Indias[2][3]. Nende kultuuriliste kontaktide läbi arenes kreekapärane budism ja kreeka-budistlik kunst, seda eriti Gandhara tsivilisatsioonis, mis hõlmas suure osa tänapäevase Pakistani põhja- ja Afganistani idaosa.[4] Selles piirkonnas on avastatud ja välja kaevatud sadu budistlikke kloostreid klassikaliste kreekapäraste kujude ja ehitistega. Kreeka keel oli sealses Kušaani impeeriumis kaua aega ametlikuks keeleks.
19. sajandil hakati Euroopas tõsisemalt huvituma budismist ning teistest mitteeuroopalikest usunditest ja filosoofiatest. Ühelt poolt nähti budismis ratsionaalsemat alternatiivi kristlusele, teisest küljest aga hakati koos spiritualismi ja teosoofia esiletõusuga nägema budismis ja teistes idamaistes õpetustes erilisi, müstilisi aspekte.[5] Samal ajal ilmusid juba ka esimesed akadeemilised uurimused budismi kohta ning tekstide tõlked sanskriti ja paali keelest.
1881. aastal asutas T. W. Rhys Davids paalikeelsete tekstide tõlkimise, publitseerimise ja uurimise edendamiseks ühingu Pali Text Society[6], mis on jäänud selles valdkonnas kõige autoriteetsemaks allikaks tänapäevani. Samal aastal ilmus Oxfordi sari "Sacred Books of the East" 10 köites Dhammapada Max Mülleri tõlkes ning Hermann Oldenbergi väga mõjukas budismialane uurimus "Buddha: Sein Leben, seine Lehre, seine Gemeinde".
Kui Aasias oli budism levinud peamiselt pühendunud munkade kaasabil, elava õpetusena, traditsioone ja õpetusliine järgides, siis läänemaailmas levis budism eelkõige raamatute kaudu, akadeemiliste uurimustena, tekstide tõlgetena ning mitmesuguste tõlgenduste ja kommentaaridena.
Üks 20. sajandi tuntumaid budismi tutvustajaid läänes oli Alan Watts, kelle kohaselt võib budismi pidada ka psühhoteraapiaks.[7] Budism on tugevasti mõjutanud New Age liikumisi ning psühholoogiat ja psühhoteraapiat. Paljud läänemaailma budistlikud õpetajad omavad psühhoterapeudi litsentsi. Alternatiivina kristlusele on budism tekitanud läänemaailmas lootusi ka mingite üleloomulike võimete saavutamiseks.[8]
Tänapäeval on lääne budismis kõige levinum praktika meditatsioon.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Beckwith, Christopher I. (2015). Greek Buddha: Pyrrho's Encounter with Early Buddhism in Central Asia. Princeton University Press. Lk 221. ISBN 9781400866328.
- ↑ S.Dhammika, The Edicts of King Ashoka The Fourteen Rock Edicts/13
- ↑ Doumanis, Nicholas. A History of Greece Palgrave Macmillan, 16 dec. 2009, ISBN 978-1137013675, p 64
- ↑ Halkias, G. (2014) When the Greeks Converted the Buddha: Asymmetrical Transfers of Knowledge in Indo-Greek Cultures [1]
- ↑ Coleman, James William, The New Buddhism: The Western Transformation of an Ancient Tradition, 2001. Oxford University Press.
- ↑ Pali Text Society veebileht. [2]
- ↑ Alan Watts, Psychotherapy East and West, 1961. Pantheon Books, ISBN 0-394-71609-4
- ↑ Coleman, James William, The New Buddhism: The Western Transformation of an Ancient Tradition. 2001, Oxford University Press, pp 222, 228-229, 97.